2-07-49202/8

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-49202 Otsuse kuupäev 27.mai 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi S K´u (isikukood xxx, xxx) hagi L K´e (isikukood xxx, xxx) vastu elatusraha nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 29.aprill 2008 Istungil osalenud isikud hageja S K, hageja esindaja adv. Heidi Rajamäe ja kostja L K Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista L K´elt S K´u kasuks elatusraha tütre K K´e (sünd. xxx) ülalpidamiseks ajavahemiku 23.11.2006 – 22.11.2007 eest 62 152 EEK (kuuskümmend kaks tuhat ükssada viiskümmend kaks krooni). Välja mõista L K´elt S K´u kasuks elatusraha tütre K K´e (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 23.11.2007 kuni xxx 5 596 EEK (viis tuhat viissada üheksakümmend kuus krooni ) kuus. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Poolte kooselust on sündinud xxx tütar K K. Kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust puudulikult, tasudes tütre ülalpidamiseks igakuiselt keskmiselt 416,67 krooni. Hageja igakuised kulutused tütre ülalpidamiseks on 9 250 krooni. Kostja kanda jääv osa oleks 4 625 krooni, millele lisandub tulumaks 21 %. Seega moodustab kostjalt väljamõistetav elatis summas 5 596 krooni. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust täielikult täitnud ka aasta enne hagi esitamist. Ühe aasta eest enne hagi esitamist, so perioodi 23.11.2006 kuni 22.11.2007 eest kuuluks väljamõistmisele elatis summas 67 152 krooni, millest arvestada maha 5 000 krooni. Seega tagasiulatuva perioodi eest palub hageja kostjalt välja mõista 62 152 krooni. Kostja arvamus Kostja tunnistab hagi osaliselt, so osas mis puudutab elatusraha maksmist. Kostja ei tunnista hagi osas, mis puudutab elatusraha suurust, kuna tema palk ei võimalda hageja poolt nõutavat summat maksta. Kostja keskmine palk on 5 000 krooni. Kostja väljaminekud on oluliselt kasvanud poja K K´e sünniga xxx. Kostja palub jätta elatusraha suurus samaks 642 krooni kuus ning jätta rahuldamata hageja nõue tagasiulatava elatusraha väljamõistmiseks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et poolte varanduslik seisund on suhteliselt võrdne. Pooled on äriühingute osanikud ja juhatuse liikmed ning mõlemad on deklareerinud oma sissetulekuid miinimumsummas. Mõlemal on kinnisvara, mida on võimalik realiseerida lapse ülalpidamiskulude katteks. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, millest pool on 2 175 krooni. Kostja on alates detsembrist 2006 kuni oktoobrini 2007 maksnud elatist kokku 5 000 krooni, mis on 416,67 krooni kuus. Nimetatud summa on selgelt ülemäära väike ning ei kata 17 aastase tütarlapse vajadusi ka mitte pooles minimaalsuuruses. Kohus võib jätta elatise PKS § 61 lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust vähendada alla paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Asja arutamisel ei ole tuvastatud kostja suhtes PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolude esinemine. Asjaolu, et kostja peresse sündis 07.02.2007 poeg ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatu. Kostja on OÜ E osanik ja juhatuse liige. Kohtule esitatud kostja palgatõendist ning arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja töötasu (neto) on 4 287 krooni. Samas sõltub kostja sissetulek üsna suures ulatuses tema enda tahtest. Vastavalt majandusaasta aruandele on äriühing, mille osanik on kostja, saanud eelnevatel aastatel tulu, kuid 2007 aastal otsustasid osanikud 2006 aasta kasumi arvelt summas 149 835 krooni dividende mitte välja maksta. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lapse ülalpidamiskulude osas, va. puhkusereisid ja õppemaks. 2 Samas ei ole hageja puhkusereisi kulusid igakuiste kulutuste hulka arvanud. Laps õpib ning lõpetab käesoleval aastal gümnaasiumi, mistõttu ei ole otstarbekas enam kooli vahetus. Kohus, arvestades vanemate võimalusi, peab põhjendatuks 17 aastase tütarlapse kulutusteks 9 250 krooni kuus. Kostja on näidanud ühe aastase poja K ülalpidamise kuludeks kuus 3 590 krooni, millega on proportsioonis hageja poolt näidatud kulutused 17 aastasele tütrele. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis summas 4 625 krooni, millele lisandub käibemaks 21 %, kokku 5 596 krooni. PKS § 70 lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Hagi on esitatud 23.11.2007. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine alates 23.11.2007. Nimetatud ajast alates kuni hagi esitamiseni on kostja hagejale elatist maksnud kokku 5 000 krooni. Aasta elatissumma on 67 152 krooni (5 596 x 12), millest tuleb maha arvata 5 000 krooni. Kokku kuulub tagasiulatuvalt välja mõistmisele 62 152 krooni. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 3