KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

§-le 322 lg.1. Hageja ei olnud ülesütlemisavalduse ja lepingu meelevaldse tõlgendamisega nõus. Kostja ei ole pärast 20.08.2007.a. hagejale tasu maksnud. Hageja palub kostjalt välja mõista 2483 krooni põhivõlga, 250 krooni riigilõivu ja lepingus tuleneva viivisintressi 0,1 % võlgnetavast summast päevas, põhinõude täitmise päeva seisuga. Kostja vastuväited Töövõtuleping nr.15/01/2007, mis sõlmiti EM ja OÜ P vahel 15.jaanuaril 2007.a. oli sisuliselt serveri kui vallasasja tähtajaline üürileping. Vaatamata kostja 17.07.2007.a. teatele lepingu ülesütlemise kohta 20.08.2007.a. seisuga ning sellele, et EM ei ole pärast 20.08.2007.a. OÜ P serverit kasutanud, on OÜ P jätkanud arvete saatmist serveri kasutamise eest. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

§635

annab töövõtulepingu mõiste ja § 271 üürilepingu mõiste.

§ 635

lg.1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 635

lg 2 kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt

§-des 620-626, õ 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631-634 sätestatut.

§ 271

kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) Poolte vahel 15.jaanuaril 2007.a. sõlmitud lepinguga ei ole kostjale üle antud ühtegi vallas- ega kinnisasja. Lepinguga osutas hageja kostjale IT teenust, s.t. arendas kostjale oma serveris vajaliku töökeskonna ning võimaldas kostjal kasutada oma serveris paiknevat IT rakendust, „serveri majutusteenust“ Serverit kasutavad samaaegselt mitmed erinevad kliendid, kelle tarbeks võib olla loodud samas masinas sadu väiksemaid virtuaalservereid. Samuti leppisid pooled lepingu sõlmimisel kokku, et nimetavad lepingut töövõtulepinguks – järelikult ei olnud poolte ühiseks tahteks käsitleda lepingut üürilepinguna ega kohaldada lepingule edaspidi vastavaid üürilepingu regulatsioone. Kohus leiab, et tuleb lähtuda lepingus kokkulepitud regulatsioonist või nende puudumisel

-i üldistest põhimõtetest, mis on kohaldatavad kõikide sama liiki lepingute puhul. Nimetatud regulatsioonid ei sätesta võimalust ütelda tähtajaline kestvusleping korraliselt ennetähtaegselt üles. Samuti pole esinenud ühtegi erakorralise ülesütlemise alust. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja poolt saadetud ülesütlemisavaldus on õigustühine ja leping on jõus.

§ 108

lg1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg ja vastavalt lepingu punktile 3.4 viivist 0,1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. Maie Seppo kohtunik 2