Obsah (10)

§ 177§ 661§ 428§ 429§ 432§ 150§ 168§ 174§ 175§ 178

Tsiviilasi nr 2-08-22243 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2008. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08

§ 177lg 2).

Määrus toimetada kätte pooltele ja riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates (

§ 661lg 1 ja 2).

ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on L. AS hagi A.S. vastu 4 935,50 krooni väljamõistmiseks.

1. juulil
2. a saabus kohtusse hageja avaldus hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks koos seisukohaga kostja menetluskulude osas. Hageja on seisukohal, et kostja nõustaja õigusabikulu summas 2 400 krooni ei ole vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Arvestades asjaolu, et kostja nõustaja sisuline õigusabi on piirdunud vastuse koostamise ja selle esitamisega, on märgitud kulu ilmselgelt ebaproportsionaalne tegelike kulutustega õigusabile. Hageja palub kohtukulude väljamõistmisel lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning jätta kohtukulud kostja märgitud ulatuses välja mõistmata. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lõikes 3 sätestatust teavitas kohus

1. septembril
2. a kostjat hagist loobumise avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamiseks tähtaja
3. oktoobri
4. a.
5. oktoobril
6. a esitas kostja omapoolse kirjaliku seisukoha, milles nõustus hagist loobumisega. Samas palus kostja mõista hagejalt välja kostja kasuks (a/a 1106029531) nõustajale tasutud õigusabi kulu summas 2 400 krooni, leides, et nimetatud summa ei ole põhjendamatult suur, jäädes Vabariigi Valitsuse
7. detsembri
8. a määrusega nr 306 kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ raamesse. Kostja nõustaja esindas kostjat kohtuväliselt, kui saatis meiliga kostja vastuse hagejale tutvumiseks, esitas kohtusse kirjaliku vastuse hagile ning koostas kostja seisukoha menetluskulude väljamõistmise osas. Kostja leiab, et hageja on kaotusest kibestunud ja seetõttu vaidleb nõustaja kulude suurusele vastu. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 428

lõike 1 punkti 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist.

§ 429

lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

).

§ 150

lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõivust pool, kui hageja loobub hagist. Hageja on

1. juunil
2. a tasunud riigilõivu summas 250 krooni. Seega tagastab kohus hagejale riigilõivu summas 125 krooni.

§ 168

lõike 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 174

lõike 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 175

lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud, milleks on kostja nõustaja kulud summas 2 400 krooni. Kostja on esitanud kohtule Adelion & Partnerid Õigusbüroo OÜ arve nr 2008009 (tl 32) 2 400 krooni tasumise kohta 27. juunil 2008. a. Arve kohaselt on nõustamisele, kohtuvälisele esindamisele ja hagile kirjaliku vastuse koostamisele kulunud 3 tundi. Tunni hinnaks on 800 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja nõustaja õigusabikulud on vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja ja asja keerukuse astmega. Vabariigi Valitsus on

§ 175

lõike 3 alusel kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjalt hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. 2 Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja nõustaja kulud summas 2 400 krooni.

§ 177

lõike 2 kohaselt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lõikest 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 178

lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kohtunik 3