lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 6 p 1 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga. Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja on vastavalt enda võimalustele täitnud oma kolme alaealise poja ülalpidamiskohustust ja maksnud elatist 3000 krooni kuus kolmele lapsele kokku. Kohtule esitatud sotsiaalkindlustusameti tõendiga ja pensionitunnistusega nr 74095 on tõendatud, et kostja on töövõimetu ning tema pensioni suuruseks on igakuiselt 1531 krooni ja sotsiaaltoetuse suurus on 560 krooni. Kostja seletuste kohaselt töötab ta osalise tööajaga kohtutäituri juures ja töötasu on keskmiselt 7376 krooni kuus. Selle asjaolu tõendamiseks on esitanud kostja kohtule pangaväljavõtte. AS E tõendi kohaselt on hageja töötasu suuruseks 12 500 krooni kuus. Hageja palub kohtul välja mõista igale lapsele elatis miinimumsummas, s.o 2175 krooni. Kohus leiab, et 1000 krooni kuus ühele lapsele ei kata lapse minimaalseid vajadusi, kuid kostja on töövõimetu ja tal ei ole võimalik maksta igale lapsele 2175 krooni elatist kuus. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja on teinud kolmele lapsele kasvuportfellid juunior, mille kohaselt on ühe poliisi kindlustusmakse ühes kuus 300 krooni. Kohus ei saa kohustada töövõimetut kostjat otsima paremat töökohta, kuna kostja vastavalt võimalustele käib ka tööl ja on kandnud alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Samuti tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega tuleb
lg 6 p 1 alusel kostja töövõimetuse tõttu elatise suurust vähendada alla
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 32 400 krooni (9 x (3x1200)) = 32 400. Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 32 400 krooni riigilõivu 2000 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.