← Eesti

2-08-20638/3

Obsah (4)§ 80§ 68§ 92§ 33

Tsiviilasi nr: 2-08-20638 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-20638

§ 80lg 1 alusel.

Hageja on hagi alusena viidanud sellele, et ta on vaidlusaluste vallasasjade ainuomanik ning kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Hageja ei ole hagi alusena viidanud poolte vahel sõlmitud lepingu võimalikule rikkumisele ega muudele võimalikele hagi alustele.

§ 80lg 1 kohaselt on nõude rahuldamise eelduseks see, et hageja peab olema vaidlusaluste asjade ainuomanik

(1); et kostja peab olema vaidlusaluste vallasasjade otsene valdaja
(2)ja kostjal peab asjade valdamiseks õiguslik alus puuduma
(3). Sellest tulenevalt tuleb kohtul vastavaid asjaolusid kontrollida. Kõigepealt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas vaidlusalused vallasasjad kuuluvad hageja ainuomandisse. Selle küsimuse raames tuleb kohtul hinnata, kellele kuulusid vaidlusalused vallasasjad enne vahetus- ja abieluvaralepingu sõlmimist ning kas ja kui siis millisel alusel on hageja saanud vaidlusaluste vallasasjade ainuomanikuks.
  1. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: kostja valduses on 52´´ LCD TV Sharp- Aquos ja DVD- mängija Philips. Need asjad omandati kaubandusvõrgust ostmise teel abikaasade poolt abielu jooksul. Vastavate vallasasjade omandamise ajal olid hageja ja kostja abielus ja nende vahel ei olnud tollel ajal sõlmitud abieluvaralepingut. 16.05.2008.a sõlmisid hageja ja kostja ning L S korteriomandi ja kinnistu vahetuslepingu, kinnistu kinkelepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu ning abieluvaralepingu (vt t lk 9 jj). Kostja andis 16.05.2008.a notaribüroos hagejale üle lepingu üheks esemeks olnud kinnisasjal asuva hoone juurdepääsu võimaldavad võtmed ja see akt oli kantud tahtest loobuda vastava kinnisasja otsesest valdusest ja anda kinnisasja valdus sellega üle hagejale. Enne seda läks kostja aadressil Xxx, Tallinn asuvasse majja ja võttis sealt ära eespool nimetatud televiisori ja DVD mängija. Peale seda andis kostja hagejale üle maja võtmed maja ja kinnisasja valduse üleandmise eesmärgil. Nende asjaolude osas poolte vahel vaidlus puudub ja seetõttu loeb kohus need asjaolud vaidlusvälisteks.
  2. Järgnevalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas vaidlusalused vallasasjad kuuluvad hageja ainuomandisse. Kohtu hinnangul on käesoleva hagi rahuldamise eelduseks just see, et vastavad vallasasjad peavad kuuluma hageja ainuomandisse, sest

§ 80

lg 1 ei rakendu olukorras, kus vallasasjad kuuluvad muule isikule kui hagejale või kui vallasasjad kuuluvad hageja ja kostja ühisesse omandisse. Viimasel juhul tuleks hagejal esitada näiteks ühisvara jagamise hagi vms. Seetõttu on määrava tähendusega see, et vaidlusalused vallasasjad peavad kuuluma hageja ainuomandisse. Kohus luges eespool tuvastatuks, et vaidlusalused vallasasjad omandati hageja ja kostja abielu ajal kaubandusvõrgust. Seega muutusid vastavad vallasasjad perekonnaseaduse § 14 lg 1 alusel nende omandamise momendist hageja ja kostja ühisvara hulka kuuluvateks, sest need asjad omandati ühe abikaasa poolt abielu jooksul. Kohtu hinnangul ei oma seejuures tähendust, kellele kingitud raha eest vastavad asjad osteti. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ei oma see asjaolu, kelle raha eest asjad osteti, asjade lahus- või ühisvara hulka liigitamisel tähendust. 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-08-20638 6. Seega kuulusid vaidlusalused vallasasjad enne 16.05.2008.a hageja ja kostja ühisvarasse. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja omandas viidatud vallasasjad oma ainuomandisse. Vastavalt

§ 68

lg-le 3 saab omand tekkida üksnes õiguslikul alusel, st isikul tekib omandiõigus üksnes siis, kui mingi konkreetne seadusesäte seda ette näeb ja kõik vastavad eeldused on täidetud. Kohtu hinnangul ei saanud käesoleval juhul vaidlusaluste vallasasjade omandiõigus tekkida ülalviidatud pooltevahelise abieluvaralepingu alusel. Ainuke säte abieluvaralepingust, mille alusel võiks üleüldse vaidlusaluste vallasasjade omandamine kõne alla tulla on lep p 14.4.7 (vt t lk 22), kuid kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et vastava lepingupunkti alusel oleks hagejal või kostjal vaidlusalustele vallasasjadele omandiõigus tekkinud. Viidatud säte räägib küll muu vara kuuluvusest, kuid ainukeseks määratluskriteeriumiks on selles sättes, mille alusel tuleb otsustada, kas konkreetsaed varaesemed kuuluvad ühe või teise abikaasa ainuomandisse ja lahusvara hulka, see, kelle nimele vara vastavasse registrisse on kantud. Teatavasti televiisoreid ja DVD mängijaid registrisse ei kanta. Samuti ei ole käesoleva vaidluse raames tõendatud, et vastavad varaesemed oleksid konkreetselt hageja või kostja poolt omandatud. Ka hageja leidis käesoleva vaidluse raames, et vaidlusaluste varaesemete omandiõigus sai ja pidi tekkima mitte abieluvaralepingu alusel vaid vallasasjade tehingulist omandamist reguleerivate sätete (

§ 92

lg 1) alusel, mistõttu ka hageja leidis, et abieluvaraleping vastavaid asju ei hõlma. Kohus selle hageja seisukohaga nõustub. 7. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas hageja omandas vaidlusalused vallasasjad tehingulise omandamise teel. Kohtu hinnangul võiks hageja ainuomanikuks saamine tulla kõne alla

§ 92

lg 1 alusel, mis eeldab seda, et hageja ja kostja on sõlminud asjaõiguslepingu, mille raames nad on kokku leppinud, et vaidlusalused asjad hakkavad hageja ja kostja ühisomandi asemel kuuluma hageja ainuomandisse

(1); hageja peab saama asjale otsese ainuvalduse
(2)ja kostjal peab olema asjade suhtes käsutusõigus
(3). Kui kasvõi mõni nendest eeldustest on täitmata, ei saanud hageja asju tehingulise omandamise sätete alusel omandada. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja sai vaidlusaluste asjade suhtes otsese ainuvalduse. See on käesoleval juhul asjade omandiõiguse tekkimise osas määrava tähendusega, sest ei hageja ega kostja ei ole käesoleva tsiviilasja raames esile toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et hageja omandiõigus oleks võinud tekkida valduskonstituudi (ehk väljanõudeõiguse loomise v loovutamise) abil. Kohtu hinnangul hageja otsest ainuvaldust vaidlusalustele asjadele ei saanud, sest kuni 16.05.2008.a asusid vaidlusalused vallasasjad aadressil Xxx, Tallinn asuvas majas. Majale juurdepääsu tagavad võtmed olid nii hageja kui ka kostja käes.

§ 33

lg 1 kohaselt tuleb selle asjaolu üle otsustamisel, kas keegi on asja valdaja, otsustada selle abil, kas konkreetne asi on vastava isiku tegeliku võimu all. Tsiviilkäibes on valitsev seisukoht, et majas olevate asjade valdajaks loetakse isik, kellel on maja võtmed, st majale ja majas olevatele asjadele juurdepääsu tagavad abinõud, seda eeldusel, et vastaval isikul on soov teostada tegelikku võimu vastavate asjade üle. Kostja kinnitas 30.09.2008.a toimunud kohtuistungil, et ta andis maja võtmed hagejale üle peale seda, kui ta oli vaidlusalused vallasasjad majast ära viinud ja need enda ainuvaldusesse võtnud. Ka hageja kinnitas selle väite paikapidavust. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole kunagi saanud otsest ainuvaldust vaidlusalustele vallasasjadele, mistõttu on vallasasja tehingulise omandamise üks eeldustest täitmata, mistõttu ei saanud hageja vastavaid vallasasju tehinguliselt omandada, mistõttu kohus järgmiseid eeldusi kontrollima ei pea. 8. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole saanud vaidlusaluste vallasasjade ainuomanikuks ning sellest tulenevalt on vähemalt üks

§ 80

lg-s 1 sätestatud eeldustest täitmata ning seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohus ei tuvastanud muid materiaalõiguslikke aluseid, mille alusel, hageja poolt esitatud hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevalt saaks hagi rahuldamisele kuuluda. Menetluskulude jaotus 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-08-20638 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kaupo Paal Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.