KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-20313 Tsiviilasi M M (M) hagi H M (M) vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja H M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja Ivo Kallas (Tallinna ÕB, xxx) Istungi toimumise aeg 24.09.2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja M M Kostja esindaja Ivo Kallas RESOLUTSIOON Rahuldada M M (M) hagi H M (M) vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt. Muuta Tallinna Linnakohtu 15.12.2003.a otsusega tsiviilasjas nr. 2/21-3901/03 H M (M) välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista H M (M) M M (M) kasuks alates 23.05.2008.a. igakuine elatusraha 2632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni tütar R M (M) (sünd. xxx.
- a)ülalpidamiseks kuni R M täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. ja nimetatud tähtajani M H maksab elatusraha iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks M M arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxxxx. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud Hageja M M esitas 23.05.2008.a. kohtule hagi ja 30.06.2008.a. selle täiendused kostja H M vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja esitatud nõuete kohaselt palub ta muuta kostjalt 2003.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2/213901/03) välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt; 1. igakuine elatusraha 2175 krooni, s.o. miinimummääras, iga kuu 15. kuupäevaks, millele lisandub seadusega ettenähtud suuruses tulumaks 578 krooni, kokku 2753 krooni, elatisehagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. 2. elatis tagasiulatuvalt alates 01.06.2008 kuni 31.06.2008 ühekordse summana 3375 krooni ja alates 01.06.2007 kuni 31.12.2007 ühekordse summana 2100 krooni, kokku 6930 krooni. Hageja palub elatusraha kanda üle hageja arveldusarvele AS Sampo Pangas, a/a nr. xxxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatis lastele“. Lisaks taotleb hageja väljamõistetava elatise suurenemist üheaegselt elatise miinimummäära igakordse suurenemisega ning kohtukulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt on kostja maksnud elatist Tallinna Linnakohtu 15.12.2003 otsuse alusel igakuiselt 1500 krooni iga kuu 15. kuupäevaks alates 1.septembrist 2003.a. Nimetatud otsusega mõisteti elatis välja kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras“. Hageja leiab, et kohtuotsuse sõnastuse mõte seisnes selles, et elatise suuruse muutumine hakkab toimuma automaatselt ilma täiendava kohtusse pöördumiseta üheaegselt elatise miinimummäära suurenemisega. Võrreldes 2003 aastaga on elatise miinimummäära korduvalt tõstetud. 2007 aastal oli elatise miinimummäär 1800 krooni. 2008 aastal on elatise miinimummäär 2175 krooni. Seega leiab hageja, et kostja on maksnud elatist alla miinimummäära 2007 aastal 300 krooni kuus ja 2008 aastal 675 krooni kuus. Kostja on täitnud kohtuotsust 1500 krooni maksmise osas kuni elatise suurendamise hagi esitamiseni, kuid ei ole täitnud seda elatise suuruse muutmise osas. Kostja ei ole nõustunud elatise vabatahtliku suurendamisega. Seega 2003.a. otsusega väljamõistetud elatusraha ei võimalda muutunud majanduslike olude ja hindade tõttu enam lapse ülalpidamist määral, mis oli võimalik otsuse tegemise ajal. Hageja väitel on ta õigustatud nõudma elatise suurendamist tagasiulatuvalt. Hageja keskmine sisstulek kuus on 13 076,33 krooni ning hagejale kuulub korteriomand aadressil Xxx , Tallinn. Kostja töötasu ja vara kohta hagejal andmed puuduvad. Kuna hageja palub elatis välja mõista miinimummääras, mistõttu ei pea ta vajalikuks elatusraha suurendamise nõudes esitada lapse ülalpidamise kulude arvestust ja sellekohaseid tõendeid. Hageja väitel ei ole ta käitunud kostja suhtes pahauskselt, vaid lapse huvide ja õiguste kaitseks. Kui kostja täitnuks vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust lapse vajadustest lähtudes ja seadusega ettenähtud ulatuses, ei oleks hageja pidanud hagi kohtusse esitama. Samuti ei saa tagasiulatuvalt väljamõistetud elatist käsitleda kostja kahjuna. Tegemist on elatusrahaga, mida kostja on seadusest tulenevalt kohustatud oma lapsele maksma ja millises ulatuses on lapse kulud kandnud kostja eest hageja või on laps pidanud rahaliste vahendite puudumisel lihtsalt millestki loobuma/ilma jääma. Hageja selgitab, et 2175 krooni on summa, mis on vajalik lapse ülalpidamiseks (vajaduste rahuldamiseks), kui sellelt tulumaks (21 %) ära maksta, jääb lapse vajaduste rahuldamiseks alles ebapiisav summa, seega palub hageja lisada väljamõistetavale elatisele tulumaks. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 2175 krooni, kuid vaidleb vastu elatise summale tulumaksu lisamise, elatise väljamõistmisele nii aasta tagasiulatuvalt kui ka hagi esitamisest. Kostja on käesoleva ajani täitnud Harju Maakohtu 15.12.2003 otsust tsiviilasjas nr. 2/21-3901/03 ning tasunud lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1 500 krooni. Samuti on kostja lapsega regulaarselt kohtunud. Kostja ei ole rikkunud omapoolseid kohustusi lapse ülalpidamisel, mistõttu ei saa rahuldada hagi alates hagi esitamisest, ega ka tagantjärele, kuna PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest ainult juhul, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust ja sama sätte lõike 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kuni ühe aasta eest tagasiulatuvalt, kui 2 kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on täitmata ka tingimus, mis võimaldaks elatise suurendamise nõuet rahuldada alates hagi esitamisest ja/või kuni üks aasta tagantjärele, vaid elatise suurendamine saab toimuda alates kohtulahendi jõustumisest. Kostja väitel ei ole hageja kordagi pöördunud kostja poole ettepanekuga igakuist elatusraha suurendada või alustada läbirääkimisi elatise suurendamiseks. Samas suhtlevad pooled tihedalt ning kostja veedab sageli aega koos poolte ühise lapsega. Kostja on veendumusel, et pooled oleksid kindlasti vastavasisulise kokkuleppe saavutanud. Samuti on kostja seisukohal, et hagis esitatud igakuised kulutused lapsele on selgelt ülepaisutatud, paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei nõustu hageja väitega, justkui oleks kõnesolev Tallinna Linnakohtu otsus tõlgendatav selliselt, et kostjal tekib kohustus järgida Eesti Vabariigis kehtestatud palgaalammäära, kohustus kontrollida igakuiselt, kas PKS § 61 lg 4 sätestatu kehtib endises sõnastuses ning tegema muid toiminguid selgitamaks välja elatise määra suurust. Kostja ei nõustu hageja ülaltoodud seisukohaga ning vaidleb sellele vastu, leides, et hageja tõlgendused on meelevaldsed ja asjakohatud. Tsiviilasjas nr. 2/21-3901/02 ei tehtud lahendit, mille järgi elatise summa on „seotud“ kehtiva palgaalammääraga. Seega on välistatud kostja kohustus omaalgatuslikult elatise summat suurendada ning järgida kehtivat palgaalammäära. Hageja on jätnud tähelepanuta PKS § 61 lg 7, mille kohaselt suurendab elatise suurust kohus. Hageja ei ole perioodil peale tsiviilasja nr. 2/21-3901/02 lõppemist ja käesoleva tsiviilasja alustamist kohtu poole pöördunud elatise summa suurendamiseks, seega puudub hagejal igasugune alus nõuda elatise summat tagantjärele ja/või hagiavalduse esitamisest alates. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele lisada väljamõistetavale elatisele tulumaks täies ulatuses ning leiab, et hageja nimetatud nõue on ilma igasuguse õigusliku aluseta ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-5704, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja esitas 23.05.2008.a. kohtule elatise suurendamise hagi, mille kohaselt ta palub muuta Tallinna Linnakohtu 15.12.2003.a otsusega tsiviilasjas nr. 2/21-3901/03 H M (M) välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista H M (M) M M (M) kasuks alates 23.05.2008.a. tütar R M (M) ülalpidamiseks igakuine elatusraha miinimummääras 2175 krooni, millele lisandub seadusega ettenähtud suuruses tulumaks (2008.a. kehtiv tulumaksu määr on 21 %) 578 krooni, kokku 2753 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Hageja palub elatusraha välja mõista tema arvele iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks. Lisaks palub hageja kostjalt tagasiulatuvalt välja nõuda elatusraha miinimummäära suurendamisega saamata jäänud elatusraha alates 01.06.2008 kuni 31.06.2008 ühekordse summana 3375 krooni ja alates 01.06.2007 kuni 31.12.2007 ühekordse summana 2100 krooni, kokku 6930 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt 2003.a. otsusega väljamõistetud elatusraha ei võimalda muutunud majanduslike olude ja hindade tõttu enam lapse ülalpidamist määral, mis oli võimalik otsuse tegemise ajal ja kostja vabatahtlikult ei ole nõustunud elatusraha suurendamisega praegu kehtivas miinimummääras. 3 Kostja nõustub hagiga osaliselt ja on nõus elatusraha suurendamisega kehtiva miinimummäärani ning maksma lapse ülalpidamiseks igakuist elatist summas 2175 krooni alates kohtulahendi jõustumisest. Kostja vaidleb vastu hageja nõuetele lisada väljamõistetavale elatisele tulumaksu osa ja elatusraha suurendamisele tagasiulatuvalt nii ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kui ka alates elatise suuruse muutmise nõude esitamisest.. PKS § 136 lg. 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hagi elatise suuruse muutmiseks esitas hageja 23.05.2008.a. Seega on seaduslik ja põhjendatud hageja nõue elatise suuruse muutmisest alates 23.05.2008.a., seega hagi nõude esitamisest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega miinimum elatise summa ühele lapsele on 2175 krooni. Samuti on põhjendatud lisada väljamõistetavale elatisele tulumaks, kuna hageja kui füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist alaealise lapse ülalpidamiseks, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Seega kui hageja maksaks tulumaksu 2175 kroonilt, jääks lapse ülalpidamiseks ebapiisav summa, samas kui kostja saab tuludeklaratsiooni esitamisel taotleda tulumaksu tagastamist. Tulumaksu seaduse § 4 lg p 1 järgi on tulumaksumäär 2008.a. 21%. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmisel ei pea kohus vajalikuks lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste tõendamist, kuna miinimummääras elatusrahaga saab tagada vaid 16. aastase kooliskäiva lapse mõistlike ja vajalike kulutuste tegemise ja sel juhul ei ole tegemist ülalpidamiskulutuste ülepaisutamisega. Veel märgib kohus, et antud juhul on tegemist 16. aastase tütarlapsega, kelle kasvamiseks, arenguks ja koolikohustuse täitmiseks vajalikud kulutused võivad olla suuremad, kui seda hageja nõuab ja mis ta jätab enda kanda. Kohus leiab, et on põhjendatud Tallinna Linnakohtu 15.12.2003.a otsusega tsiviilasjas nr. 2/213901/03 H M (M) välja mõistetud elatusraha suuruse (1500 krooni) muutmine ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis tütre R M (M) (sünd. xxx.
- a)ülalpidamiseks 2175 krooni ehk kehtivas miinimummääras lisades 21 % tulumaksu 456,75 krooni, mis ümmardatult on 457 krooni, seega kokku summas 2632 krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. Hageja nõue elatise suurendamiseks ja suurendatud summa välja mõistmiseks kuni tütre R M täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx .a. on põhjendatud ja on kooskõlas PKS §-des 60 lg. 1, 61 lg.-te. 1- 4 ja 136 lg. 2 sätestatuga. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks lapse õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 2 kohaselt käesolev seadus peab lapseks kuni 18-aastasi inimesi. R M on sündinud xxx .a. seega saab R M täisealiseks xxx . Lapse täisikka jõudmisel, seega 18-aastaseks saamisel, ei ole enam tegemist alaealise lapsega, keda esindab seadusliku esindajana tema vanem. Seega, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks (18.aastaseks) saamisel, on PKS § 60 lg. 2 alusel vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem oma kohustusi rikub ja ei täida neid vabatahtlikult, siis võib täisealiseks saanud laps esitada enda nimel elatisehagi kohustust rikkunud vanema vastu. Seega ei saa kohus rahuldada hageja nõuet ulatuses, mis ületab lapse täisealiseks saamise aja, seega aega peale xxx kuni kooli lõpetamiseni. Kostja vaidleb vastu, et elatis mõistetaks välja alates elatishagi esitamisest. Kostja on seisukohal, et elatis tuleb välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kostja on kuni käesoleva ajani maksnud elatist lapse ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 15.12.2003.a otsusega tsiviilasjas nr. 2/21-3901/03 välja mõistetud elatist summas 1500 krooni. Antud juhul ei ole asjakohased kostja 4 viited PKS § 70 lõigetele 1 ja 2, kuna tegemist ei ole esmakordse elatisehagi esitamisega vaid elatusraha suurendamise nõudega, vaid PKS § 136 lg. 2 kohaselt esitatud nõudega. Hageja on palunud elatusraha kanda tema arveldusarvele igakuiselt 15.-ndaks kuupäevaks, millele kostja ei ole vastu vaielnud. Seega kohus leiab, et kostja kohustub maksma lapse ülalpidamiseks elatusraha hageja arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxxxx, iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks. Hageja palub elatise välja mõista selliselt, et elatis suureneb üheaegselt elatise miinimummäära igakordse suurenemisega. Kohus leiab, et nimetatud hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna seadus ei näe ette, et elatis tuleks välja mõista selliselt, et elatis suureneb üheaegselt elatise miinimummäära igakordse suurenemisega. Kui hageja leiab, et kostja varaline seisund on muutunud või lapse vajadused suurenenud, siis on hagejale vastavalt PKS § 61 lg 3 esitada kohtule hagiavalduse elatise suurendamiseks. Mis puutub hageja nõudesse perioodil 01.06.2008 kuni 31.06.2008 ühekordse summana 3375 krooni väljamõistmiseks, siis tuleb see jätta rahuldamata, kuna see periood on kaetud juba käesoleva otsusega, millega kohus mõistab kostjalt välja suurendatud elatise hagi esitamisest 23.05.2008.a. Hageja nõue perioodi eest alates 01.06.2007 kuni 31.12.2007 ühekordse summana 2100 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna elatise suurendamise hagi esitamisel ei näe perekonnaseadus ette võimalust. nõuet esitamise tagasiulatuvalt. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning tuleb muuta Tallinna Linnakohtu 15.12.2003.a otsusega tsiviilasjas nr. 2/21-3901/03 H M (M) välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista H M (M) MM (M) kasuks alates 23.05.2008.a. igakuine elatusraha 2632 krooni tütar R M (M) (sünd. xxx .
- a)ülalpidamiseks kuni R M (M) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx .a. ja nimetatud tähtajani M H maksab elatusraha iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks MM arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxxxx. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 1 ja 164 lg 3 tuleb jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. Taimi Kollom Kohtunik 5