← Eesti

2-08-21545/3

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-21545 Otsuse kuupäev 29.oktoober 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi M K-T (isikukood xxx, xxx) hagi B K (isikukood xxx, xxx) vastu elatusraha võlgnevuse sissenõudmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.oktoober 2008 Istungil osalenud isikud hageja M K-T ja kostja B K Resolutsioon Jätta M K-T hagi B K vastu elatusraha 115 518 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 03.02.1992 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel kohustus kostja maksma elatist tütre J K (sünd. xxx) ja poja A K (sünd. xxx) ülalpidamiseks. Alates 1996 hakkas kostja tasuma elatusraha ebaregulaarselt ning hoidis kõrvale oma kohustustest. PKS § 61 lg 4 alusel pidi kostja maksma elatusraha kahele lapsele ½ minimaalset palka ühe lapse kohta. See tähendab, et kahe lapse elatusraha võrdub ühe miinimumpalgaga. Hageja on eeltoodud seaduse sättest lähtuvalt arvestanud kostja võlgnevust elatusraha maksmisel ajavahemikul 1996 kuni 2005 kokku 115 518,55 krooni, millise summa palub ta kostjalt välja mõista. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista. Kostja on elatist maksnud vastavalt 03.02.1992 kohtuotsusele. Perekonnaseaduse Rakendussätete § 136 lg 1 kohaselt enne käesoleva perekonnaseaduse jõustumist (jõustus 01.01.1995) kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) nõutakse sisse kohtuotsuses märgitud suuruses. Kostja tervisest tulenevalt ei olnud tal mõnel kuul võimalik elatist maksta. Elatist ei ole kostja maksnud haigusrahadest, kuid ta on võimaluse piires oma lapsi toetanud ka väljaspool kohtuotsuse raame. Kostja palub arvestada asjaoluga, et tema ülalpidamisel on 29.12.1994 sündinud poeg, kes vajab igakülgset hoolitsust, aga eelnevast abielust sündinud lapsed on juba täisealised ning iseseisvad. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, hinnates asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Tallinna Linnakohtu otsusega 03.02.1992 tsiviilasjas 2-153/92 mõisteti B Klt välja alimendid (elatis) kahe lapse ülalpidamiseks 1/3 suuruses osas kõikidest töötasuliikidest, igakuiselt, varem sissenõutud summade arvesse võtmisega, alates 30.05.1991 kuni tütre J (sünd. xxx) täisealisuseni ning edaspidi ¼ suuruses osas kõikidest töötasuliikidest poja A (sünd. xxx) täisealisuseni M K kasuks. Alates 01.01.1995 kehtiv perekonnaseadus sätestas väljamõistetava elatusraha kindla suuruse ning igakuise elatusraha miinimumsuuruse, milline ei tohtinud olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 14.05.2004 oli elatusraha miinimumsuuruseks ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samas sätestab perekonnaseaduse rakendussätete § 136 lg 1, et enne selle seaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) nõutakse sisse kohtuotsuses märgitud suuruses. Sama paragrahvi 2 lõike järgi võib huvitatud isiku nõudel kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hageja ei ole pärast 03.02.1992 kohtuotsust kohtusse hagiga elatusraha suuruse muutmiseks pöördunud. Hagejal oli õigus lähtuvalt PKS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel või tuginedes PKS § 136 lg 2, pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks. Kuna 03.02.1992 kohtuotsusega kostjalt väljamõistetud elatise suurust hiljem kohtulahendiga muudetud ei ole, siis on põhjendamatu hageja poolt suvaliselt arvestatud elatise võla nõue. Elatusraha maksmine sai toimuda vastavalt jõustunud kohtuotsusele ning juhul kui kohtuotsuse täitmisel tekkis kohustatud poolel võlg, siis oli see võimalik sisse nõuda kohtuotsuse täitmise käigus. Kuna poolte lapsed J K (sünd. xxx) ja A K (sünd. xxx) on käesolevaks ajaks täiskasvanud, ei ole põhjendatud ka elatusraha muutmise nõude esitamine. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.