lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. 02.06.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine tütar G M, kes on sündinud xxx aastal. Kostja suhtleb oma tütrega, kuid igapäevasest kasvatamisest osa ei võta ega toeta regulaarselt vaatamata hageja palvetele. Hageja on arvestanud kulud tütre ülalpidamiseks 8940 krooni. Hageja palub enda kasuks välja mõista kostjalt 6000 krooni alates hagi esitamisest 01.08.2008 ning tagasiulatuvalt elatis 5000 krooni kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist so kokku summas 60 000 krooni. Kostja vastuväited. Kostja on seisukohal, et laps elab tema juures mitu korda aastas olles kostja ülalpidamisel. Kostja on pensionär ja tema sissetulekuks on pension summas 17 062 krooni, kulud moodustavad 24 001 krooni, kostja elab alaliselt xxx Vabariigis. Kostja maksab kõik G kulud, sh sõidupilet, toit, jne, kui laps viibib xxx, 2007 aastal viibis ta kokku 70 päeva isa juures. Ajal, kui laps oli Xxx, olid tema kulud 2007 aasta jooksul 37 551.84 krooni. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asjas on tõendatud, et pooltel on ühine tütar G M, kes on sündinud xxx aastal ning elab ema elukohas. Menetluse käigus on pooled ühiselt leidnud, et tütar viibis 2008 aastal 33 päeva kostja juures ning kostja on esile toonud, et 2007 aastal oli see aeg erinevatel perioodidel kokku 70 päeva. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et laps on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine. Pooltel on vaidlus väljamõistetava elatisraha suuruse üle. Hageja palub selleks määrata 6000 krooni, kostja on pidanud võimalikuks tasuda 1250 krooni ja on asja sisulise aruatmise käigus võimaliku kompromissi sõlmimise korral väljendanud võimalust tasuda suuremat summat, kui saab xxxVabariigis vastava toetuse. Kohus kohaldab käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise nõude osas, vaid vaidlustab hagetava elatisraha suurust ega nõustu elatise välja mõistmisega tagasiulatuvalt. 14.10.2008 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et alates 2008 juunikuust ta elatisraha tasunud ei ole.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Seega on tõendatud, et elatist ei ole alates hagi esitamisest kostja poolt tasutud. Vastavalt PKS § - le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PKS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagetava elatisraha liigse suuruse osas on osaliselt põhjendatud. Hageja poolt esile toodud kulutusi on võimalik optimeerida. PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on arvestanud kulud lapsele kuus 8940 krooni, millest riietele kulub 10 270 krooni aastas ehk 856 krooni kuus, jalatsitele aastas 3850 krooni ehk 321 krooni kuus, sporditarvetele 2400 krooni aastas ehk 200 krooni kuus, muusikakooli õppemaks ja vahendid on kuus 409 krooni, keraamikaringi õppemaks 243 krooni kuus, koolikohustuse täitmiseks tuleb teha kulutusi 512 krooni ulatuses igas kuus, koolis on kohustuslik koolivorm, mis maksab kokku 2410 krooni, ehk 200 krooni kuus, eluasemekulud on 1030 krooni kuus, sidekulud 240 krooni, transpordile 100 krooni, kulutused vaba aja sisustamiseks 400 krooni, hügieenile 441 krooni, ning tervishoiule 1738 krooni. Hageja on lapse erivajadusena esile toonud dermatiidi ravi ning tugitaldade ja erijalanõude vajaduse, mida kinnitab raviasutuse tõend. Samuti on ortodondi dr Kristiina Viltsini teatise kohaselt vajalik lapsele ortodontiline ravi 13 950 krooni ulatuses, planeeritav ravi 1,5 – 2 aastat. Elatise suuruse kindlaks tegemisel ei piisa ainuüksi hageja poolt kulutuste esile toomisest, vaid ka kostja varaline olukord tervikuna peab võimaldama eeltoodud ulatuses lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Hinnates menetlusosaliste varanduslikku olukorda tervikuna, tuleb kostja varanduslikku olukorda pidada hageja omast pisut paremaks, tal ei ole ka teisi ülalpeetavaid. Hageja saab töötades F S töötasu netopalgana 10 917 krooni. Hageja ülalpidamisel on xxx sündinud poeg K , ning perre lisandub veel üks laps, AS F tõendi nr xxx kohaselt on oletatav sünnitusaeg xxx. Kostja on esitanud tõendi, et tema pension on 17 062 krooni, muud tuluallikad puuduvad. Kostja väidetel on tema teinud lapsele kulutusi 2007 aastal 37 551 krooni ulatuses. Riigikohus on lahendis 3-2-1 66-2008 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja katab lapse ülalpidamiskulud tema Xxx viibimise ajal, kuid kohtu hinnangul olulised kulutused lapse arendamiseks ja igapäevaseks eluks teeb siiski hageja. Kostja majandusliku seisundi teatise kohaselt on tal pangaarvel hoiutasu 62 586 krooni, talle kuuluvad korter xxx 123 000 EUR väärtuses, S OY aktsiad ning 1998 xxx. Elatisraha määratlemisel arvestab kohus kõike eeltoodut ning peab kohaselt summaks 3000 krooni. Kohus juhib tähelepanu, et hagejal on siiski võimalus kulutusi lapsele ( riiete, jms.) optimeerida, kohus ei saa anda hinnangut, kas hagejal on õigus neid asju osta või mitte, vaid, kas arvestada kõiki kulutusi elatise suuruse kindlaks määramisel või mitte. Asja sisulise arutamise käigus tegi kohus ettepaneku arutada kompromissi sõlmimisel väljamõistetavat summat, kostja ei välistanud võimalust teha väljaminekuid 100 EUR suuruses summas kuus lisaks 1250 kroonile, hageja sellega ei nõustunud. Eesti Vabariigis, kus laps hetkel elab on elatise miinimumsummaks 2175 krooni, kohus loeb G vajadused suuremaks, kuivõrd hageja on tõendanud kulutused seoses tervishoiuga ning lapse igakülgse arendamise huvides on kahtlemata muusikakool jt ringid. Arvestada tuleb ka, et elatis on deklareeritav tuluna tulumaksuseaduse kohaselt. Seega tuleb lugeda vajalikuks elatisraha suuruseks 3 000 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Nii hagejal kui kostjal on õigus asjaolude muutmise korral taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 70). Hageja on hagi esitanud 03.06.2008.a., seega kuulub elatis väljamõistmisele nimetatud tähtajast. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on hagiavalduses märkinud elatise väljamõistmise ajaks 01.06.2008.a ning tagasiulatuvalt 60 000 krooni. Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust PKS § 70 lg 2 sätestatu rakendamiseks, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esine sama seaduse § 61 lg – s 6 nimetatud asjaolusid. Kostja on esile toonud poolte 23.06.1998 sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt jäi tema antud laen 57 700 FIM 21.11.1998 aastal hagejale lapse ülalpidamiskulude katteks. Hageja ei ole selle kokkuleppe olemasolu ümber lükanud, vaid väitnud 02.10.2008 kohtuistungil, et see kestis viis aastat, mistõttu ta kohtusse pöörduski. Hageja ei ole selles küsimuses ise järjepidev olnud, väites ühes istungil, et kui laenusumma elatisraha enam ei katnud, siis pöördus kohtusse, 14.10.2008 toimunud istungil aga selgitas, et laenusumma pidi katma elatusraha 2008 aasta jaanuarini. Kostja on palunud elatise suuruse määratlemisel arvestada pensioniealisust ning kohaldada PKS §- 61 lõikes kuus toodud võimalust mõista elatis välja alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus hinnates kostja varanduslikku olukorda eelpool otsuses, ei loe nimetatut tõendatuks. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi.
loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Menetluskulude jaotus.
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse, menetluskuluna on
lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30-ne päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.
Vastavalt riigilõivuseaduse §-le 22 lg 1 p 2 on elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine hagejale riigilõivuvaba. Seega tuleb menetluskulud riigilõivu osas välja mõista kostjalt riigituludesse pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.