2-06-29098/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29098 Tsiviilasi K Z (Z) hagi LZa vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K Z (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja Igor Šablonin (OÜ RevastalGrupp, xxx) Kostja LZa (isikukood xxx elukoht xxx) Kostja esindaja Marina Samsonova (Amstar Law Office, xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 06.10.2008 Istungil osalenud isikud Hageja K Z Hageja esindaja Igor Šablonin Kostja LZa Kostja esindaja Marina Samsonova RESOLUTSIOON JagK Z (Z) ja LZa abielu kestel soetatud ühisvara. Tunnus tK Z (Z,) (isikukood xxx), omandiõigust kinnistule asukohaga xxx, väärtusega 795 000 (seitsesüheksakümmend viis tuhat krooni), mis on sisse kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx (Harju Maakohtu kinnistusosakond). Tunnistkorteriomand asukohaga xxx, mis on sisse kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx (Harju Maakohtu kinnistusosakond), LZ lahusvaraks. Välja mõista K Z LZ kasuks enam saadud (kolmsnelikümmend seitse tuhat viissada) krooni vara arvelt hüvitis 347 500 MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta võrdselt nende endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendkirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on K Z hagi LZ vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palub jätta kinnistu asukohaga xxx hageja ainuomandisse ja korteriomand asukohaga xxx kostja ainuomandisse, poolte ühisvaraks olev vallasvara jätta kostja ainuomandisse. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt 200 000 krooni. Esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 31.03.2000.a. Abielu kestel soetasid pooled alljärgneva ühisvara:
3. Kinnistu asukohaga xxx, väärtusega 795 000 krooni vastavalt eksperthinnangule 1044/058, mille hageja palub jätta enda ainuomandisse ja mõista hagejalt välja kostja kasuks 397 500 krooni enamsaadu arvelt. Hageja märgib, et kinnistu (varem suvila) ostmiseks 29.11.2000.a. kasutasid pooled hageja vanematelt saadud raha. Hageja vanemad müüsid 08.11.2000 oma korteri xxx 60 000 krooni eest, millest 20 000 krooni eest osteti 29.11.2000 ehitis (suvila) xxx. Seega ehitise (suvila) ostuhinna 20 000 krooni maksmiseks kasutas hageja vanematelt saadud raha. Alusetu on kostja väide, et tema üksi tegi suvilasse märkimisväärseid kulutusi, maksis 2005.a. 19 800 krooni ühisveevärgi liitumise eest ja maksis kõik kommunaalarved. Tol ajal oli pooltel ühine majapidamine ja perekonna huvides kasutati mõlema abikaasa sissetulekuid ühiste kulutuste katteks. Hageja väitel kinnistu jagamisel tuleks kalduda kõrvale poolte osade võrdsusest ja seda selliselt, et kostja osa moodustab 30 % kinnistu väärtusest, s.o 238 500 krooni.
4. Korteriomandi asukohaga xxx, väärtusega 965 000 krooni, vastavalt eksperthinnangule 0555/
5. Korteriomandile on kantud hüpoteek AS Hansapank kasuks summas 130 000 krooni, mida tasub kostja isa. Korteri xxx omandas kostja enne abielu sõlmimist xxx.a. vallasasjana väärtusega 13 410 krooni. Korter kanti kinnistus-raamatusse abielu kestel xxx.a. Hageja palub korteriomandi jagamisel kalduda osade võrdsusest kõrvale ja leiab, et tema osa korteriomandist moodustab 30% ning palub jätta korteriomand kostja ainuomandisse ning kostjalt välja mõista hageja kasuks enamsaadu arvelt 289 477 krooni.
6. Hagejale kuulub pool mõttelist osa osamaksust Hooneühistu xxx, millele vastab kasutusõigus garaažiboksile nr.
7. Hageja on Hooneühistu liige alates 25.02.1997.a. ja talle kuuluva osamakse suurus on 27 000 krooni. Nimetatud osak oli omandatud enne poolte abiellumist ning seega ei ole see poolte ühisvara, vaid on hageja lahusvara.
8. Vallasvarana on pooltel abielu kestel omandatud keraamilise kattega elektripliit 6000 krooni, külmik 500 krooni, pesumasin 5000 krooni, DVC teler 3500 krooni, teler SHARP 2000 krooni, arvuti 12 000 krooni, riidekapp 7000 krooni, pehme mööbel (diivan ja tugitoolid) 6000 krooni, videokaamera 4900 krooni, videomakk 1300 krooni, mikrolaineahi 2200 krooni, kokku 54 900 krooni. Hageja loobus 06.10.2008 kohtuistungil esitatud kirjaliku avaldusega kogu vallasvara jagamisest ja palub jätta kogu vallasvara kostjale. Kostja vastuväited Kostja ei ole nõus hageja pakutud ühisvara jagamisega. Hageja ja kostja abiellusid xxx.a. Abielu kestel soetasid pooled kinnistu asukohaga xxx Kostja palub jätta kinnistu hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt välja kostja kasuks kompensatsioon 50% ulatuses kinnistu väärtusest. 18.08.1995.a., seega enne abiellumist, omandas kostja vallasasjana korteri Tallinnas, xxx, väärtusega 13 410 EVP-krooni. Alates 1995.a. elavad selles korteris kostja vanemad, kes aitasid kostjat korteri ostmisel. Kõik kommunaalkulud nimetatud korteris on aastast 1995.a. maksnud 2 kostja vanemad. Hageja ja kostja ei ole kunagi nimetatud korteris ise elanud. Korter kanti kinnistusraamatusse abielu kestel. Kuna kostja omandas korteri enne abiellumist ning kuna hageja ei ole osalenud kommunaalkulude maksmises palub kostja kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest ning leiab, et korteriomand on tema lahusvara. Kostja on nõus maksma kostjale kompensatsiooni korteri eest 50 000 krooni. Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et on alusetu väide, et hageja soetas suvila oma lahusvara arvelt. Kostja ei vaidle vastu, et hageja vanemad müüsid korteri, kuid hageja kostjale suvila ostmiseks 20 000 krooni ei andnud. Kostja väitel osteti suvila tema rahade eest, kuna ta oli ainuke, kes tööl käis. Kostja on seisukohal, et kinnistu omandati abielu kestel ja on tegemist ühisvaraga ning kostjale kuulub sellest 50 %. Samuti märgib kostja, et tema üksinda tegi märkimisväärseid kulutusi kinnistul, makstes kõik kommunaalkulud ja ühisveevärgiga liitumise. Samuti soetasid abikaasad abielu kestel garaaži hooneühistus K, auto xxx ja korteri sisustuse. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta kinnistu asukohaga xxx hageja ainuomandisse ja korter asukohaga xxx kostja ainuomandisse ning palub välja mõista hagejalt kostja kasuks enamsaadu arvelt hüvitis 350 000 krooni. Maakohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg. 1 alusel abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx.a. PKS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena Abikaasade ühisvara jagamisel ei ole vaidlust hooneühistus K soetatud garaaži ja auto xxx üle. Abielu kestel soetatud vallasvara jagamisest hageja menetluse kestel loobus. Pooled vaidlevad abielu ajal kinnistusraamatusse sisse kantud kinnisvara jagamise üle; kinnistu asukohaga Xxx(registriosa nr xxx, Harju Maakohtu kinnistusosakond) väärtus 795 000 vastavalt eksperthinnangule 1044/058, 14.-19.05.2008 ja korteriomandi asukohaga xxx, (registriosa nr xxx, Harju Maakohtu kinnistusosakond) väärtus 965 000 krooni vastavalt eksperthinnangule 0555/038, 17.-19.03.
9. Hageja leiab, et poolte abielu ajal kinnistusraamatusse sisse kantud kinnistu asukohaga xxx, on ostetud küll poolte abielu ajal, kuid tegelikult ostetud täielikult hageja vanematelt saadud 20 000 krooni eest vallasvarana, mis oligi tol ajal selle vara hind. Seega hageja väitel kinnistu jagamisel tuleks kalduda kõrvale poolte osade võrdsusest ning selliselt, et kostja osa moodustab 30 % kinnistu väärtusest, s.o 238 500 krooni. Samuti hageja kinnitab, et korteri, asukohaga xxx, omandas kostja küll enne abielu sõlmimist xxx.a. vallasasjana, kuid korter kanti kinnistusraamatusse alles abielu kestel, seega hageja palub korteriomandi jagamisel kalduda osade võrdsusest kõrvale ja leiab, et hageja osa korteriomandist moodustab 30% ning palub kostjalt välja mõista hageja kasuks enamsaadu arvelt 289 477 krooni. Kostja leiab, et alusetu on hageja väide, et ta soetas suvila oma lahusvara arvelt. Kostja ei vaidle vastu, et hageja vanemad müüsid korteri, kuid hageja kostjale suvila ostmiseks 20 000 krooni ei andnud. Kostja väitel osteti suvila tema rahade eest, kuna ta oli ainuke, kes tööl käis. Kostja on 3 seisukohal, et kinnistu omandati abielu kestel ja on tegemist ühisvaraga ning kostjale kuulub sellest 50 %. xxx.a., seega enne abiellumist, ostis kostja riigilt vallasasjana korteri xxx, väärtusega 13 410 EVPkrooni. Selles korteris elavad alates 1995.a. kostja vanemad, kes kannavad ka kõik korteriga seotud kulutused. Hageja ja kostja ei ole kunagi nimetatud korteris ise elanud. Kostja leiab, et korteriomand, asukohaga xxxx, on tema lahusvara, kuid kostja on nõus hagejale maksma kompensatsiooni 50 000 krooni. Hageja soovib hüvitist 200 000 krooni ja kostja soovib hüvitist 350 000 krooni. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhete ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg. 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana (vt Riigikohtu 11.04.2005.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05). Hageja väitel omandati ehitis, asukohaga xxx, vallasasjana küll poolte abielu ajal, kuid kogu ehitise maksumuse raha 20 000 krooni andsid täielikult hageja vanemad, mistõttu tuleks kalduda kõrvale poolte osade võrdsusest. Hageja on esitanud tõendi, et tema vanemad müüsid 2000.a. novembris vallasvarana korteri asukohaga xxx, kuid ei ole dokumentaalselt tõendanud, kas nimetatud korteri müügist saadud raha on tema vanemad andnud xxx ehitise ostmiseks. Kohus märgib, et raha üleandmist ei saa tunnistajate ütlustega tõendada. Seega, ei ole tõendatud, et poolte abielu kestel omandatud ehitis, asukohaga Xxx, oleks olnud enne kinnistusraamatusse kandmist kostja lahusvara, vaid poolte ühisvaraga. Vaidlust ei ole selle üle, et eelnimetatud ehitis, mis kinnistati, s.o. muutus esmakinnistamisega kinnisasjaks abielu ajal. Isegi juhul, kui oleks ehitise puhul olnud tegemist ühe poole lahusvaraga, siis vastavalt Riigikohtu 11.04.2005.a. otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05, ehitise juurde maa erastamisel ja kinnistamisel muutus ehitis maatüki oluliseks osaks (enne 1.juulit 2002.a. kehtinud AÕS § 8 lg. 1 ja § 16 lg. 1;
10. juulil 2002 jõustunud TsÜS § 54 lg. 1) ja lakkas vallasasjana, s.o. iseseisva õiguskäibe objektina olemast. Kuna ehitise (suvila) juurde eraldatud maa (883 m2 ) kinnistati abielu ajal, on ehitis, Xxx, kinnistu mõtteline osa PKS § 14 lg. 1 järgi abikaasade ühisvara. Vastavalt eksperthinnangule 1044/058 on kinnistu asukohaga Xxx, väärtus 795 000 krooni, millest 50 %, s.o. ühe abikaasa osa väärtus on 397 500 krooni. Kuna poolte kokkuleppel kohus jätab kinnistu hageja ainuomandisse, siis tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks enamsaadud vara arvelt hüvitis 397 500 krooni. Kostja ostis 18.08.1995.a 13 410 EVP-krooni eest riigilt vallasasjana korteri Xxx, seega enne abiellumist, mida on kostja ka dokumentaalselt tõendanud ja millele hageja vastu ei vaidle. Korteriomandi kinnistamine toimus poolte abielu ajal ja seega hageja leiab, et tal on õigus 30 % ulatuses korteriomandi väärtusele. Kostja vaidleb vastu ja leiab, et tegemist on kostja lahusvaraga, vaatamata asjaolule, et selle vallasvara kinnistamine toimus abielu ajal. Vaatamata eelnimetatud asjaolule on kostja nõus hagejale maksma hüvitist 50 000 krooni korteriomandi eest. Riigikohtu Tsiviilkolleegium rõhutab, et üksnes vallasasjaks olnud eluruumi kui ühe abikaasa lahusvara kinnistamisel abieluajal ei teki EES § 21 1 ja PKS § 15 lg. 1 koosmõjus abikaasade ühisomandit. Eluruumi kui vallasasja baasil korteriomandi kinnistamise protseduur erineb märkimisväärselt kinnistusraamatusse muude kannete tegemise korrast. Vallasasjast eluruumi omanik saab sisuliselt omapoolsete toiminguteta minimaalsete kuludega korteriomandi omanikuks erinevalt vallasasjaks oleva hoone aluse ja selle juurde kuuluva maa erastamisest (Riigikohtu 21.03.2005.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05).. 4 Eeltoodu alusel tuleb lugeda korteriomand, asukohaga Xxx, kostja lahusvaraks. Kuna kostja nõustus vabatahtlikult maksma hagejale oma lahusvara arvelt hüvitist 50 000 krooni, siis kohus mõistab selle hagejalt välja kostja kasuks. PKS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. K Zlt tuleb LZa kasuks välja mõista hüvitis 347 500 krooni. Kohtumenetluse ajal on poolte jagatava ühisvara hinnaks 1 814 900 krooni (795 000 krooni + 965 000 krooni + 54 900 krooni). Hageja on tasunud riigituludesse riigilõivu 30 250 krooni. Kohus leiab, et abielu varavahekorral põhineva vaidluse puhul tuleb pooltel menetluskulud kanda võrdselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 164 lg 2 järgi kohus võib jagkulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik 5