Tsiviilasi nr 2-08-9437 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2008. a, Tartu; kirjalik me

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 10.03.2008.a. esitasid J.M. ja A.M. Tartu Maakohtule hagi G.T. ja N.T. vastu asja tagastamise, üürivõlgnevuse ja hüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub J.M. ’ile ja A.M. ’ile Tartus X. asuv korteriomand. Tartu Maakohtu 28.05.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-31846 on tuvastatud, et J.M. ’i ja A.M. ’i kui Tartus X. asuva eluruumi omanike ning kostjate vahel on alates 01.06.2006.a. tähtajatu üürileping Tartus X. asuva eluruumi kasutamiseks. 04.07.2007.a. saatsid hagejad kostjatele kirja, milles teatasid, et ütlevad kostjatega sõlmitud üürilepingu üles alates

1. oktoobrist 2007.a. Samuti teavitasid hagejad kostjaid üüri tõstmisest 3 000 kroonini kuus alates
2. augustist 2007.a. Vaatamata sellele, et kostjate üürileping lõppes
3. oktoobril 2007.a., ei ole kostjad Tartus X. asuvat eluruumi tänaseni vabastanud ja hagejatele tagastanud. Kostjad ei ole hagejatele tasunud ka üüri 3 000 krooni kuus, vaid on jätkanud üüri maksmist 750 krooni kuus. KOSTJATE VASTUVÄITED Kostjad tunnistavad hagi osaliselt. Kostja N.T. leiab, et kuna ta ei ela hagiavalduse objektiks oleval aadressil, ei saa teda käsitleda kostjana. Kostja G.T. il ei ole võimalik koheselt eluruumi vabastada. Ta on arvatud Tartu linna õigustatud subjektile tagastatud eluruumise üürnike elanike regitrisse alates 17.01.2006 ning pöördunud sotsiaalkorteri saamiseks Tartu LV elamukomisjoni poole, millise 03.03.2006.a. otsusega on keeldutud sotsiaaleluruumi eraldamisest põhjendusega, et G.T. omab eluruumi kasutamise võimalust X. . Kuna G.T. i sissetulek on ainult vanaduspension, alates 2008.a. aprillist 4395 krooni, ei ole tal võimalik üürida korterit eraisikult. Kostjad ei ole nõus ka väitega, et kostjatelt tuleks välja nõuda üürivõlgnevus. KOHTU PÕHJENDUSED Üürivõlgnevuse ja hüvitise nõude osas on pooled saavutanud kompromissi, mille kohus kinnitab määrusega. Vaidlust eluruumi omandiõiguse üle ei ole. Kohus tunnustab J.M. i ja A.M. i õigust välja nõuda neile kuuluvale korteriomandile vastav eluruum asukohaga X. Tartu kostjate G.T. ja N.T. valdusest põhjusel, et neil puudub õiguslik alus nimetatud eluruumi kasutamiseks. Kostjad 08.10.2008.a. toimunud kohtuistungil on nõustunud, et peavad nagunii välja kolima. Seega on kostjad hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. J.M. ’i ja A.M. ’i kui Tartus X. asuva eluruumi omanike ning kostjate vahel on alates 01.06.2006.a. tähtajatu üürileping Tartus X. asuva eluruumi kasutamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 311 lg 1 ja § 312 lg 1 kohaselt tuleb tähtajatu üürilepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 3 kuud ning ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 325 lg 1). Sellest on hageja ka kinni pidanud, sest 04.07.2007.a. saatsid hagejad kostjatele kirja, milles teatasid, et ütlevad kostjatega sõlmitud üürilepingu üles alates 15. oktoobrist 2007.a. Hageja tehtud ülesütlemisavaldus sisaldab VÕS § 325 lg 2 toodud andmeid, mistõttu ei ole see avaldus VÕS § 325 lg 5 kohaselt tühine. VÕS § 334 kohaselt on kostja kohustus pärast lepingu lõppemist eluruumi hagejale tagastama. See tähendab, et kostjatel tuleb muuhulgas nendele kuuluv vara eluruumist ära toimetada. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hagi ja kohustab N.T. ’t ja G.T. ’it tagastama A.M. ’ile ja J.M. ’ile Tartus X. asuv eluruum. Eluruumi mittetagastamise korral tuleb N.T. ja G.T. Tartus X. asuvast eluruumist välja tõsta Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 2 Pooled on sõlminud kompromissi hüvitise nõudes, mille kohaselt jäävad kohtukulud poolte endi kanda. Kohtunik 3