Obsah (15)

§ 115§ 647§ 76§ 635§ 637§ 641§ 646§ 112§ 158§ 195§ 113§ 100§ 101§ 114§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.mai 2008.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantsele

§ 115lg-s 3 sätestatut.

Hageja leiab samuti, et isegi kui hageja poolt lepingu alusel tehtud tööd oleks teostatud puudustega, ei kvalifitseeruks rikkumine töövõtulepingu oluliseks rikkumiseks

§ 647mõttes.

Hageja teostas tööd vastavalt kostja antud juhistele ja eelnevalt koostatud eskiisjoonistele. Kostja vara ei ole hinnapakkumises toodud summa võrra vähenenud, tegemist on tulevikus tekkiva kahjuga tingimusel, et lammutustööd ja uue vundamendi ehitus ka tegelikkuses ellu viiakse. Kostja on 2008.a. kevadel rajanud hageja poolt valatud vundamendile nii aiamüüri, kui ladunud ka aia kivipostid. Seega ei ole mõeldav, et hageja poolt valatud vundamenti oleks võimalik juba ehitusjärgus pealisaeda kahjustamata lammutada ning mööda kinnistu piiri uuesti valda. Kostja käitumine kinnitab hageja arvates veenvalt, et põhjendused hageja poolt teostatud tööde puuduste osas on otsitud ning kostja sooviski aiavundamenti sellisena nagu see on valatud, kuid keeldub põhjendamatult selle eest hagejale tasumast. Hageja taotleb jätta vastuhagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised vande all, tunnistajad, u nud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja vastuhagi on põhjendamata.
2. Kohus tegi kindlaks järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole: - 29.09.2006 hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, millega hageja kohustus ehitama kostja kinnistule betoonvundamendil aia, s.h. külgaiad kivimüüriga ja eesaia kivipostidega, paigaldama väravad ja väravaautomaatika, video fonosüsteemi ning kivipostisisese postkasti. - 06.12.2006 pooled muutsid lepingut, fikseerides projekti lõpliku mahu ja maksumuse ning muudatused tööde iseloomus ja maksumuses. Muudatuste tulemusel kallinesid betoonitööd 46 550 krooni võrra (lisandub käibemaks 18 %) ning vähendati müüritööde mahtu, lepingusumma vähenes muudatuste tulemusel 41 518 krooni võrra (koos käibemaksuga); - 30.03.2007 pooled sõlmisid lepingu lisa nr 2, milles fikseeriti veelkordselt lepingu maksumus ning tasumisele kuuluvad summad. 30.03.2007 kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale lisaks juba tasutud 102 734 kroonile 218 772 krooni (koos käibemaksuga) kokkuleppe sõlmimisel väljastatud arve nr 120M07 alusel ning peale tööde lõppu 150 639 krooni (koos käibemaksuga); - kostja tasus hagejale kokku 102 734 krooni; arve nr 120M07 on täies ulatuses tasumata; - alates 20.03.2007 kostja peatas tööd ning sellest ajast ei ole hageja objektil Xxx Tallinnas töid teostanud; - 25.09.2007 hageja ütles lepingu üles; - hageja poolt rajatud aia tagumise ja vasakpoolse külje betoonvundament ei kulge mööda kinnistu piiri.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas aia vundament vastab nõuetele ja lepingutingimustele, kas kostja on kohustatud teostatud tööde eest hagejale tasuma või on hageja tekitanud kostjale kahju.
4. Leping on lepingupoolele täitmiseks kohustuslik (Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2).

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (

§ 637

lg 3).

§ 641lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele.

Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi, 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tulenevalt

§ 646

lg-st 1 juhul, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.

1. Hageja väidetel rajas ta aia vundamendi vastavalt kostja juhistele. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et aia tagumine osa rajati kinnistu piirist sissepoole kokkuleppel kostjaga ja vastavalt tema soovile. Nii kinnitas kostja ise vande all ütluseid andes, et ta palus ühendada aia tagumise külje otsapunktid (piirdeaia vundamendi teostusjoonisel lk 38 punktid 2 ja 4) sirgjooneliselt, ilma tagaaia keskosa kohal (plaanil punkt 3) nurka tegemata. Samuti nähtub tunnistaja J R ütlustest, et kostja ja tema abikaasa olid nõus, et aia tagumises ääres rajatakse aia vundament ilma kinnistupiiri nurkset joont järgimata. J. R seletas samas, et nõusolek anti selliselt, et punktid 2 ja 4 ühendatakse omavahel otse ning punkti 3 kohal võib aed 5 olla 20 cm kinnistu piirist sissepoole. Kohus leiab, et tunnistaja J. R kirjeldatud viisil aeda rajades oleks suurem osa aiast tulnud rajada naaberkinnistule. Teostusjoonisest nähtuvalt on punkti 3 kohal aed rajatud kinnistu piirist sissepoole 0,86 m. Punktides 2 ja 4 on hälve vastavalt 0,36 m ja 0,35 m. Seega sirgjooneliselt kulgev vundament, mis oleks punktis 3 piirist seespool 0,2 m, peaks punktides 2 ja 4 jääma ca 30 cm (0,30 m) kinnistu piirist väljapoole. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja rajas aia vastavalt kostja juhistele.
2. Kostja väited, et professionaalse ettevõtjana hageja pidanuks teadma, et kui klient soovib piirdeaeda, siis soovib ta selle rajamist mööda kinnistu piiri, on põhjendamatu. Piirdeaiaga võib eraldada ka ainult osa krundist. Samuti ei ole välistatud, et klient soovib piirdeaia taha jätta ruumi kõrghaljastuse vms rajamiseks. Pooltevahelises lepingus ei ole märgitud ega esile toodud kliendi erilist huvi rajada aed täpselt kinnistu piirile. Käesoleval juhul kostja ise kliendina andis juhised rajada aed kinnistu piirist sissepoole. Hageja seadusliku esindaja P. A i ja kostja vande all andsid mõlemad ütlusi, et P. A mõõdulindi abil näitas tegelikkuses kostjale aia asukohta ning seega kostjal oli juba enne tööde algust võimalus veenduda, kui kaugele naabriaiast aia tagumine osa jääb. Kostjal oli võimalus ja ta pidi aru saama ja ette nägema, et aia taha jääb osa temale kuuluvast kinnistust, mille kasutamisega võib tekkida probleeme. Täpselt kinnistu piirile aia rajamine eeldab ehitamise ajal tõenäoliselt naaberkinnistu kasutamist ning selleks on vajalik naabri nõusolek. Kostja kohtuistungil antud seletusest järeldub, et tõene on hagiavalduses esitatud väide, mille kohaselt aia rajamine kinnistu piirist sissepoole oli tingitud kostja soovist vältida aia rajamisel naabritega kokku leppimise vajadust. Nii põhjendab kostja hageja vundamendile aia rajamist sellega, et hageja rajatud vundamendi mahalõhkumine ja uue aia rajamine ei ole võimalik, kuna selleks tuleks naabritega kokku leppida.
3. Kohus leiab, et üksnes aia rajamine kinnistu piirist sissepoole ei anna kostjale alust väita, et hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt. Aia põhifunktsiooni – tõkestada pääsu kinnistule efektiivsus ei ole selle tõttu vähenenud, et aed on kinnistu piirist mõnekümned sentimeetrid seespool. Lisaks on pooled lepingu punktis 9 kokku leppinud, et tellija vastutab kõikide õiguslike aluste olemasolu eest, millised on vajalikud lepingu täitmiseks, on nimetatud aia asukoht maastikul.
4. Alusetud on kostja väited, et lisaks ebaõigele asukohale on aed ehitatud ebakvaliteetselt. Kohtuistungil kostja tunnistas, et saalungite kõrvaldamise järel aia betoonvundamendis ilmnenud tühimikud parandas hageja koheselt peale kostja vastavat suulist märkust. Sama kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud kostja abikaasa. Samuti kinnitas tunnistaja Hiietamm, kes jätkas peale hageja objektilt lahkumist hageja rajatud betoonvundamendile aia rajamist, et vundamendi kvaliteet oli rahuldav. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust kostja väited, et betoon valati lumele.
5. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostjal ei olnud alust keelduda hagejale juba teostatud betoonitööde eest tasumisest. Õige kostja seisukoht, et ta on teostatud tööde eest hagejale juba tasunud täies mahus, võttes arvesse tööde ebarahuldavat kvaliteeti. Kohus tuvastas, et aed rajati kostja juhiste järgi ning tavapärase kvaliteediga. Ka juhul, kui töö oleks olnud ebakvaliteetne, ei ole kostja esitanud hagejale

§ 112

lg 2 kohast hinna alandamise avaldust ning ei saa seetõttu tugineda arve maksmata jätmisel hinna alandamisele. Samuti ei ole õige kostja seisukoht, et arve 120M07 on ettemaksuarve ning kuna hageja peale betoonvundamendi rajamise muid töid ei teinud, ei pea kostja arvet tasuma. Hageja on veenvalt põhjendanud, et nõuab arve 120M07 tasumist osaliselt, tegelikult teostatud betoonitööde osas. Et hageja nõutavas osas on tegemist betoonitööde eest tasumise nõudega, tõendavad ka lepingu 06.12.2006 lisa nr 1 ning 30.03.2007 lisa nr

1. Loetletud dokumentidest nähtuvalt oli algselt kokkulepitud betoonitööde maksumus 141 280 kr + käibemaks = 166 700,10 krooni. 06.12.2006 lepiti kokku betoonitööde mahu muutmises ning betoonitööde maksumuses 180 766 + km = 6 213 304 krooni. Kostja on hagejale tasunud kokku 102 734 krooni, millest 51 367 krooni on hageja vastavalt lepingu punktile 14 arvestanud leppetrahviks. Seega jääb kostjal tasuda 213 304 – 51 367 = 161 937 krooni.
2. Kostja leiab, et hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ta ei teatanud leppetrahvi nõudest kostjale mõistliku aja jooksul.

§ 158

lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vaidlusaluse töövõtulepingu punkti 14 järgi lepingu täitmise katkestamisel või muude lepingu tingimuste rikkumisel tellija poolt on tellija kohustatud maksma leppetrahvi ettemakstud summa ulatuses. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 20.03.2007 kostja peatas tööd töövõtulepingu järgi. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 30.03.2007 arvet kostja ettenähtud tähtajaks ei tasunud. Hageja esindaja vande all seletas, et pöördus korduvalt kostja poole arve tasumise nõudega. Hagiavaldusele on lisatud hageja 25.06.2007 teade (t.l. 16) kostjale, milles hageja muu hulgas nõuab leppetrahvi tasumist. Kostja kontaktaadressile tähtkirjaga saadetud teade tagastati hagejale. Kostja vande all seletas samuti et 2007.a. suvel, kuu või poolteist peale 30.03.2007 arve esitamist, nõuti temalt leppetrahvi Võttes arvesse, et 30.03.2007 pooled sõlmisid täiendava kokkuleppe, milles fikseeriti kostja poolt tasumisele kuuluvad summad arvestusega, et hageja teostab tööd kogu lepingu mahus ning tööde kostja poolt peatamine alates 20.03.2007, on 25.06.2007 leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja väidetel ei soovinud ta tööde jätkamist hageja poolt, kuna viimane keeldus ebakvaliteetset tööd ilma lisatasuta parandamast. Samas kostja lepingut üles ei öelnud. Eeltoodud asjaoludel oli hageja õigustatud kuni kostja sõnaselge keeldumiseni lootma, et kostja tasub arve ning poolte koostöö jätkub. Kostja ise tunnistab, et leppetrahvi nõue esitati talle pärast seda, kui kostja keeldus arvet 120M07 maksmast. Lisaks kohus otsuses eespool tuvastas, et hageja rajas aia kinnistu piiridest sissepoole kostja juhiste järgi. Samuti kohus tuvastas, et kostja viidatud puudused vundamendis hageja kõrvaldas viivitamata. Eeltoodu alusel on hageja õigustatult arvestanud kostja tasutud ettemaksusumma 51 367 krooni leppetrahvi katteks.

1. Tunnistaja R kinnitab, et sai 30.03.2007 OÜ R nimele väljastatud arve, kuid arve esitati valele aadressile, OÜ-l R ei ole hagejaga lepingulist suhet ega maksmise kohustust ning arve tulnuks esitada kostjale. Tunnistaja väited, et OÜ R tasus hagejale ühe arve, on vastuolus poolte ütlustega ja asjas esitatud tõenditega. Hagile lisatud arvetest nähtuvalt on OÜ R tasunud tema nimele väljastatud kolmest arvest kaks arvet. Samuti tõendavad kostja ütlused, et pooltel oli kokkulepe, et arved väljastatakse OÜ R nimele. Kostja ise ei ole arve 120M07 osas esitanud väidet, et arve oleks esitatud valele aadressile, kostja on tuginenud üksnes sellele, et on hagejale juba piisavalt tasunud. Kostja on arve saamist kinnitanud. Kohus leiab, et asjas ei oma tähendust, kelle nimele arve on väljastatud. Pooled arveldasid kostja soovil OÜ R kaudu. Kas OÜ R tegi makseid hagejale oma või kostja vahendite arvelt, ei oma lepingu täitmise seisukohalt tähendust. Kohus leiab, et alusetud on kostja vande all antud ütlused, et 30.03.2007 arve andmisel hageja esindaja jõhkralt pettis kostjat, väites, et tegemist ei ole arvega, vaid tööde edasise graafikuga. 30.03.2007 arvel (t.l. 22) ei ole ühtegi kirjet, millest võiks ka keelt mitteoskav isik järeldada, et tegemist on graafikuga. Arvel on ühel real näidatud betoneerimistööd ja nende eest nõutav summa 185 400 krooni. Samuti on arvel numbrite ja sümboliga tähistatud käibemaksumäär 18 % ja käibemaksusumma, arve summa ilma käibemaksuta ja lõplik summa. Kohus leiab, et Eesti krooni tähis „kr“ on arusaadav ka Eesti Vabariigis elavale, kuid eesti keelt mitteoskavale isikule. Samuti pidi kohtu arvates kostjale tuttav ja arusaadav olema kostja abikaasale kuuluva äriühingu OÜ R nimetus. Kostja on OÜ R nimele väljastatud arve allkirjastanud. Samuti ei ole kohtule arusaadav, miks pidanuks hageja esitama kostjale edasiste tööde graafiku, kui samal päeval pooled allkirjastasid kokkuleppe tööde peatamise kohta. Kuna tööd olid peatatud ning peatamise tähtaega fikseeritud ei olnud, ei saanuks hageja ka mingit tööde graafikut koostada. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja põhjendamatult keeldus arve tasumisest. 7
2. Vastavalt

§ 195

lg-le 2 vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Eeltoodu alusel tuleb kostjal tasuda hagejale viimase poolt pooltevahelise töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest. 13.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist)

§-is 94 lg 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu punktist 4 tulenevalt maksab tellija lepingu järgi tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamisel viivist 0,1 % maksmisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu summast, s.o. 213 304 kroonist. Õige on hageja seisukoht, et kuni lepingu 25.09.2007 hageja poolt ülesütlemiseni oli hagejal õigus arvestada viivist kogu arve nr 120M07 summa 218 772 krooni järgi. Pooled olid maksete osas 30.03.2007 sõlminud kokkuleppe, millest tulenevalt kostja võttis endale kohustuse tasuda ettemaks. Hageja kohustus lepingust tulenevad tegemata tööd teostada ja seega ka kostja kohustus tasuda ja hageja õigus nõuda nende tööde teostamiseks kokkulepitud ettemaksu lõppes lepingu ülesütlemisest. Alates 25.09.2007 on hageja arvestanud viivist tegelikult teostatud betoonitööde eest nõutava summa 161 937 järgi. Hageja viivisearvestuse täpsustuse 05.02.2008 seisuga on kostja olnud arve tasumisega viivituses 305 päeva, mistõttu lepingus sätestatud piirsumma oleks ületatud ka juhul, kui viivist kogu viivitatud aja eest arvestada 161 937 kroonilt. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja viivised hageja taotletud ja lepingus ettenähtud piirsumma ulatuses summas 40 012, 20 krooni. 14. Kostja esitas kohtule vastuhagi kahju hüvitamiseks.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 3 juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib nõuda kahju hüvitamist pärast

§ 114sätestatud täiendava tähtaja möödumist.

Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti

§ 116

lg 2 p 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.

1. Vastuhagis kostja leidis, et tema kahjuks on tulevikus tehtavad kulutused selleks, et rajada aed mööda kinnistu piiri. Vastuhagist ei selgunud kostja huvi selle vastu, et aed kulgeks täpselt mööda piiri. Kohtuistungil kostja asus seisukohale, et talle on tekitatud kahju sellega, et ta on kaotanud aia taguse kinnistu osa valduse. Kostja väited on paljasõnalised. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta on aiataguse kinnistu osa valduse kaotanud. Kostja ei ole esitanud väiteid aiataguse mõnekümne sentimeetri laiuse siilu eraldi kasutamise ebaotstarbekuse kohta. Kostja väide, et naabrid võivad arvata, et aed ongi kostja kinnistu piir ning ise kostja aiatagust kinnistu osa kasutama hakata, on oletuslik. Kostjal omanikuna on asjaõigusseadusest tulenev absoluutne nõudeõigus igaühe vastu, kes tema omandit õigusliku aluseta valdab. Kostjal on võimalik naabreid teavitada, et aed ei ole tema kinnistu piir ja sel viisil ära hoida kostja valduse tahtmatut rikkumist naabrite poolt. Kostja saab valduse kaotada seeläbi, et keegi asub temale kuuluvat kinnistu osa kasutama, mitte hageja poolt aia rajamise tõttu. Hageja ei ole kostja aiatagust kinnistuosa kasutama asunud, mistõttu ei ole hageja tekitanud kostjale kahju. Eeltoodu 8 alusel kohus leiab, et kostjale ei ole hüvitatavat kahju tekkinud.
2. Kostja on kahjusummaks arvestanud hageja rajatud vundamendi lammutamise ja uue vundamendi rajamiseks tehtud hinnapakkumises näidatud hinna 58 570 krooni. Õige ei ole kostja kohtuistungil esitatud väide, et kahjusumma ei ole lõplik, sest sisaldab ainult lammutamise kulusid. Vastuhagile lisatud OÜ T S 21.1.2008 hinnapakkumises on loetletud ka vundamendi raketise ehitamine, armeerimine ja vundamendi betoneerimine. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjal nende kulutuste tekkimine ei ole reaalne. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et kostja tellimisel on teised ettevõtjad ehitanud hageja rajatud vundamendile aiamüüri ning kivipostid. Sellest kohus järeldab, et kostjal puudub tegelik tahe ja vajadus hageja rajatud vundamendi lammutamiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab vastuhagi rahuldamata.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata, jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Heli Käpp Kohtunik 9