Obsah (10)

§ 162§ 376§ 363§ 4§§ 399§ 657§ 654§ 439§ 660§ 402

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-30962

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Hageja palus kohtuotsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus ebaõigesti 18.03.2008 määrusega hagi muutmise avalduse menetlusse võtmisest käesolevas tsiviilasjas ning eraldas iseseisvaks menetluseks. Samuti ei andnud kohus hagejale võimalust nimetatud määruse peale kaebuse esitamiseks.
2. Maakohus tegi otsuse nõude osas, mida hagejal ei ole. Kohtuotsuses märkis kohus, et hageja nõuab täitemenetluse jätkamist. Tegelikult hagejal sellist nõuet asjas ei ole. Tulenevalt

§ 376

lg-le 1 on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse.

§ 376

lg 4 kohaselt kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse, et hageja täiendab nendega hagi alust. Vastavalt

§ 363lg 1 p-dele 1 ja 2 hagi ese on hageja nõue ja hagi alus on faktilised asjaolud.

Hageja haginõude aluseks kostjate vastu nii enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks kui rahalise nõude puhul seoses tasumata kaimaksuga on asjaolu, et m/l FIONA seisis 4 ajavahemikul 08.11.2006 kuni 02.10.2007 hageja sadamas ega tasunud kaimaksu, mis on merivõlg. Seega hageja nõude - tasumata kaimaksu saamiseks – puhul on muutunud vaid hagi ese, mitte aga hagi alus. Tulenevalt eeltoodust on maakohtu 13.05.2008 otsusega rikutud

§ 4

lg-t 2, mille järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Vaidlustatud kohtuotsus on ebaseaduslik, kuna kohus on ise määranud hagi eseme, tehes otsuse nõude kohta, mida hageja ei esitanud. Seega on kõik kohtuotsuse põhjendused asjakohatud. 14. Maakohus rikkus jämedalt asja läbivaatamise korda. 23.04.2008 kohtuistung viidi kohtu poolt läbi ilma asja sisulise arutamise ja kohtuvaidluseta. Sellega rikkus kohus

§§ 399

-402, mis näevad ette asja läbivaatamise korra kohtuistungil ja sellega rikkus kohus ka menetlusosaliste õigusi. Vastused apellatsioonkaebusele

1. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

17.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas asjas oli hageja nõueteks enampakkumise kehtetuks tunnistamine ja täitemenetluse jätkamine, mille kohta tegi maakohus ka otsuse. Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks nimetatud nõuetest loobunud. Seda ei teinud hageja ka 23.04.2008 kohtuistungil, kuigi kohus tegi hagejale vastavasisulise ettepaneku (protokoll III kd tlk 5). Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus teinud otsuse nõude kohta, mida hagejal ei ole. 18. Hageja rahaline nõue kaimaksu saamiseks eraldati maakohtu 18.03.2008 määrusega (II kd tlk 589 - 591) iseseisvaks menetluseks õigesti. Maakohus leidis põhjendatult, et 07.03.2008 hagiavaldus ei ole hagi muutmise avaldus

§ 376

lg 1 tähenduses, kuna hagejal ei ole õigust muuta samaaegselt nii hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid kui ka hagi eset. Ainuüksi sellest, et mõlemas hagiavalduses oli märgitud asjaoluna laev Fiona saabumine 08.11.2006 hageja sadamasse ja kaimaksu tasumata jätmine, ei piisa, et lugeda nii enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi kui rahaline nõue esitatuks samal alusel. Nimetatud hagide aluseks olevad faktilised asjaolud on põhilises osas erinevad. 18.03.2008 määrus ei olnud

§ 660

lg 1 järgi edasikaevatav, kuna selle esitamine ei ole seaduse järgi lubatud ja määrus ei takista asja edasist menetlust. Hageja rahalise nõude menetlus jätkub eraldi tsiviilasjas nr 2-08-

1. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada tema õiguste rikkumist seonduvalt rahalise nõude eraldi menetlemisega.
2. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse üldsõnalise väitega, nagu oleks tsiviilasja kohtuistungil läbivaatamisel rikutud menetlusnorme määral, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, milliseid konkreetseid menetlusosaliste õigusi asja läbivaatamisel rikuti ja mil viisil mõjutasid rikkumised kohtuotsuse tegemist. Kohtuistungi protokollist (III kd tlk 4 – 6) nähtuvalt esitas hageja oma seisukohad selle kohta, millise nõude juurde ta jääb ning tal oli võimalus avaldada eelmenetluses avaldamata seisukohti. Hageja nõustus sisulise arutamise 5 lõpetamisega ega avaldanud soovi täiendada asja arutamist.

§ 402lg 1 sätestatu kohaselt kuulab kohus kohtuvaidluse ära menetlusosalise soovil.

Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks sellist soovi avaldanud. 20. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab

§ 162

lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav