Obsah (5)

§ 22§ 23§ 24§ 25§ 6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-310 Otsuse kuupäev 10.06.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi esindaj

le nr. 31 „ Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord“ sätetele ning lähtutud on „2008 aasta riigieelarve seaduse“ § l osa 6 jao 2 peatüki 70000740 artiklist 4500.8 ning Teaduskompetentsi Nõukogu 07.01.2008 pöördumisest. Haridus- ja teadusministri käskkirja nr. 26 „2008 aastal teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseerimise jäägist rahastatavate teadusteemade mahu kinnitamine“ alusel on otsustatud sihtfinantseerida 2008. aastal teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseerimise jäägist uusi teadusteemasid ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi taotlus on rahuldatud ning minister on otsustanud KBFI taotlust finantseerida summas 2.200.000.-. Ministri käskkirjas on tuginetud „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ § 12 lg 1 p. 10 , § 15 lg 2 ning haridusministri 9.04.2002

nr. 31 „Teadus ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord“ sätetele ja lähtutud on „2008 aasta riigieelarve seaduse“ § 1 osa 6 jao 2 peatüki 70000740 artiklist 4500.8 ning Teaduskompetentsi Nõukogu 07.01.2008 pöördumisest. Haridus- ja teadusministeeriumi Teaduskompetentsi Nõukogu on 07.01.2008 teinud pöördumise ministri poole ning taotlenud: l) moodustada 2008.a. riigieelarves teadusteemade sihtfinantseerimiseks ette nähtud vahenditest 1,5%-line reserv kogumahus 5,8 milj. krooni. 2) sihtfinantseerida 2008. aasta teadusteemasid vastavalt lisale. 3) rahastada erandkorras üheks aastaks kolme teadusteemat punktis 1 nimetatud reservi arvelt vastavalt lisale. Ettepanekutele on lisatud seletuskiri. Asja menetluslik käik Kaebuse esitajad on 19.02.2008 esitatud kaebuses seisukohal , et mõlemad Teaduskompetentsi Nõukogu (edaspidi TKN) pöördumised KBFI taotluse osas toodud väited on alusetud ja tegelikkuses puudub õiguslik alus KBFI taotluse põhiosas rahuldamata jätmiseks. Kaebaja esindajad on seisukohal, et kaevatavad käskkirjad on motiveerimata ning ei vasta haldusaktidele seaduses sätestatud nõuetele. Otsustes puuduvad otsuse tegemise kaalutlused, miks on eelistatud ühte lahendust teisele. Kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli teostamine. Kaebaja pool on seisukohal, et KBFI taotlus vastab haridusministri 09.04.2002

nr. 31 (edaspidi Määrus) nõuetele, millega on kehtestatud teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord. KBFI teadusteema on oluline teadusele ning Eesti majandusele ja kultuurile ning uurimiskeskkonna seisund on väga hea. TKN 07.01.2008 pöördumises puuduvad andmed, kas TKN on hinnanud KBFI teadusteema olulisust teadusele ning Eesti majandusele ja kultuurile. Vastustaja on asunud 20.03.2008 seisukohale, et mõlemad käskkirjad on antud sihtfinantseerimise eesmärgil, et KBFI kaebus saab puudutada konkreetselt käskkirja nr. 26, kuna KBFI taotluse rahuldamine otsustati 18.01.2008 käskkirjaga nr. 26, millele viitab ka Teaduskompetentsi Nõukogu 07.01.2008 ettepanek, mis on tehtud üheaegselt nii

1. teadusteemade finantseerimiseks vastavalt lisale 1( ettepaneku punkt 2 ehk käskkiri nr. 25) kui ka erandkorras finantseerimiseks vastavalt lisale 2 (ettepaneku punkt 3 ehk käskkiri nr. 26). Minister on võtnud seisukoha ettepanekute osas kahe erineva käskkirjaga, ent sisulise otsustuse tegi kogu
2. aasta sihtfinantseerimise kohta. Käskkirjaga nr. 26 otsustas minister sihtfinantseerida 2008.a täiendavalt käskkirjale nr. 25 sihtfinantseerimiseks ettenähtud summa jäägist 3 uut teadusteemat summas 3.300.000.- krooni, mille hulgas otsustas
3. aastal sihtfinantseerida ka KBFI sihtfinantseerimise taotlust nr. SF0690176s08 summas 2.200.000.krooni. TKN on leidnud, et KBFI vaidlusaluse taotluse aastase rahastamise eesmärgiks on võimaldada säilitada uurimisgruppide tuumikuid ja võimaldada ette valmistada uus kõrgekvaliteediline sihtfinantseerimise taotlus
4. aastaks. KBFI taotlust on peetud oluliseks ning 2008.a. finantseerimise aluseks oli taotluse edasine finantseerimine. Paratamatult tuleb arvestada summa piiratusega, kuid minister oleks võinud ka summa tagasi kanda riigituludesse ning kaebaja üldse taotlejate ringist välja jätta. Ministeerium on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjad on kooskõlas HMS § 56 lg 1 nõuetega ning põhjendused on kättesaadavad TKN 07.01.2008 ettepanekus, millele on käskkirjas tehtud viide. Vastustaja märgib, et kaebajal puudub puutumus üldse käskkirjaga nr. 25, kuna kaebaja suhtes on otsustatud taotluse finantseerimine käskkirjaga nr. 26 18.01.
5. Vastustaja on seisukohal, et haldusasja arutamise esemeks on haldusaktid ning nende õiguspärasuse väljaselgitamine. Kaebaja on esitanud 08.04.2008 vastuväited vastustaja vastusele ning leiab, et välja tuleks nõuda TKN ekspertide koosolekute protokollid ja stenogrammid perioodist oktoober 2007 kuni jaanuar 2008, et näha millest tulenes TKN ekspertgruppide ja TKN otsustamise protsessi toimumine ja samuti see, milliste kriteeriumide alusel ekspertgruppide poolt otsused on tehtud.

§ 22

lg 4 kohaselt ei osale TKN liige , kes on selle teadusteema juht või põhitäitja, millele sihtfinantseerimist taotletakse, vastava taotluse arutelul ja ettepaneku formuleerimisel TKN istungil. Isikud, kes esitavad teadusteema sihtfinantseeringu saamise taotluse, ei tohi olla ise seotud TKN tööga. Kaebuse esitajal on alust arvata, et sõltumatud eksperdid, kes taotlusi hindavad, on seotud rahastamistaotluse esitanud teadusteemadega. Vastustaja on 16.04.2008 vastanud kaebuse täiendusele ja seisukohtadele ning asunud seisukohale, et käskkiri nr. 25 ei riiva kaebaja õigusi ning käskkirjaga nr. 26 on taotlus osaliselt rahuldatud. Vastustaja on viidanud Põhiseaduse § -le 38, mis sätestab teaduse, kunsti ja nende õpetuse vabaduse ning ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia. Eesti riik ei ole kohustatud enamaks, kui ta peab hoiduma akadeemilisse vabadusse sekkumast. Samas ei ole riigil keelatud teadlasi toetada. Vastustaja on seisukohal, et ekspertkomisjonide osalemine rahastamisotsuste tegemisel on sõltumatu ning halduskohtu kontrollile allub ainult haldusaktide õiguspärasuse kontroll. Vastustaja leiab, et TKN töödokumentide väljanõudmine on põhjendamatu ja asjassepuutumatu. TKN kui autonoomse ekspertkogu sisemist töökorraldust puudutavad dokumendid ei saa olla aluseks vaidlustatud haridus- ja teadusministri käskkirjade õiguspärasuse väljaselgitamisel. 22.04.2008 on esitanud taas kaebaja vastuväited vastustajale kus põhjendatakse , et kontrolli teostamiseks on vajalik välja nõuda TKN sisemist töökorraldust puudutavad dokumendid, kuna ainult nendele dokumentidele hinnangu andmise kaudu on võimalik anda sisuline hinnang ka vaidlustatud haridus- ja teadusministri käskkirjadele. Kaebuse esitaja rõhutab, et TKN ekspertgrupis taotlusi hinnanud väliseksperdid on seotud rahastamistaotluse esitanud teadusteemaga. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu, et rahastamistaotlusi sihtfinantseerimiseks oli suuremas mahus, kui riigieelarves selleks eraldatud raha oli, seega keegi pidi ilma jääma. 24.04.2008 toimunud kohtuistungil jääb kaebaja pool oma kaebuse juurde ning asub seisukohale, et kogu sihtfinantseerimine tuleks ümber vaadata ning avaldab soovi tutvuda kõigi võimalike materjalidega, mis puudutavad TKN tööd ja eksperte nimeliselt ning avaldab soovi kompromissi saavutamiseks. Vastustaja jääb oma seisukohtade juurde ning selgitab, et teadlaste hinnangud on olnud konfidentsiaalsed ning TKN eesmärk on , et nõukogu töö ei oleks häiritud. Vastustaja on nõus samuti kompromissi saavutamisega läbirääkimiste tulemusena. 12.05.2008 on vastustaja esitanud kirjalikult täiendavad seisukohad ja kompromissettepanekud, mille kohaselt on taas kinnitatud, et TKN istungite protokollid on avalikud ja kättesaadavad ning TKN on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud ja nimetatud sõltumatu haridus- ja teadusministrile nõuandev organ. TKN istungite protokollid on TKN´i otsuse töömaterjalid ning vastustaja on esitanud TKN istungite protokollid perioodi kohta oktoober –detsember 2007. Vastustaja on lisanud selgituseks, et protokollidest nähtuvalt on TKNi istungitel osalenud üks haridusministeeriumi esindaja ning TKN hindab individuaalselt kõiki taotlusi, mida ekspertkomisjon on pidanud ebapiisavaks ning teeb kaalutletud otsustuse , kas ekspertkomisjoni ettepanekut arvestada ning milliseid meetmeid on võimalik rakendada taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse negatiivsete mõjude leevendamiseks. Vastustaja on selgitanud, et vahetult enne kaebuse esitamist tegi vastustaja KBFI-le ettepaneku taotluse täiendavaks finantseerimiseks 4.500.000 krooni ulatuses, kuid kaebaja ei ole seda pidanud piisavaks, et saavutada kohtuvälist kokkulepet. Vastustaja on sõlminud ll.03.2008 TKN´i teenindava sihtasutusega Archimedes eraldise kasutamise lepingu nr. 10.1-8.1/273, milles nähti ette lisarahastamine. Sellest lähtuvalt sõlmis Sihtasutus Archimedes omakorda 25.03.2008 KBFI-ga lepingu 19-6/156, millega eraldas KBFI´le Eesti olulise teadusvaldkonna lühiajalise jätkusuutlikkuse instrumendina 4.500.000.- krooni, seega on kogufinantseering kokku 6.700.000 krooni. (4.500.000.- krooni + käskkirja nr. 26 alusel eraldatud 2.200.000 krooni). 20.05.2008 on esitanud kaebaja pool täiendavad seisukohad, mille kohaselt on TKN rikkunud

§ 23

sätet, mis ei võimalda ekspertrühmadel rakendada

kriteeriume valikuliselt. Lisaks sellele tahab kaebuse esitaja rõhutada, et TKN peab sisuliselt taotlust ise hindama, mitte delegeerima seda tööd ekspertrühmadele. Kaebaja pool on seisukohal, et TKN protokollide kohaselt toimub ekspertrühmades taotluste võistlev hindamine ja kaebaja soovib veenduda, et see hindamine on vastavuses

§ 22lg 3 nõuetega.

Kaebaja ei ole nõustunud täiendava finantseeringuga ning jääb esialgselt esitatud taotluste juurde. 22.05.2008 kohtuistungil esitab vastustaja pool omapoolsed vastuväited kirjalikult ning on seisukohal, et KBFI poolt vaidlustatud käskkirjad on seaduspärased ning soovib menetluse jätkamist kohtuistungil. Vastustaja jääb endiselt seisukohale, et TKN ekspertkomisjonide tööd puudutavate dokumentide (stenogrammid , ekspertide retsensioonid jne.) esitamist ei pea võimalikuks, kuna nimetatud dokumentide vormistamist kehtiv õigus ette ei näe, tegemist on vaba hindamise ruumi raames tekkivate materjalidega, mille avaldamine protsessivälistele isikutele on lubamatu ning vastuolus ekspertkomisjoni liikmete allkirjastatud konfidentsiaalsuskohustusega, rahvusvahelise praktikaga ja teadusrahastamises kehtivate eetikanõuetega. Kaebaja pool esitab menetluskulude nimekirja ning taotleb riigilõivu ja õigusabikulud summas 88.457.30 krooni väljamõistmist. Kohtu seisukohad: Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ning tutvunud kohtule esitatud dokumentidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Antud asjas on vaidlusesemeks KBFI poolt vaidlustatud haridus- ja teadusministri käskkirjad nr. 25 ja 26 18.01.2008. Käskkirja nr. 25 alusdokumentideks on „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ § 15 lg 2 ning haridusministri 09.04.2002.aasta määrus nr. 31 „ Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord“ sätted ning lähtutud on „2008 aasta riigieelarve seaduse“ § l osa 6 jao 2 peatüki 70000740 artiklist 4500.8 ning Teaduskompetentsi Nõukogu 07.01.2008 pöördumisest. Käskkirja nr. 26 alusdokumentideks on „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ § 12 lg 1 p. 10 , § 15 lg 2 ning haridusministri 9.04.2002

nr. 31 „Teadus ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord“ sätted ja lähtutud on „2008 aasta riigieelarve seaduse“ § 1 osa 6 jao 2 peatüki 70000740 artiklist 4500.8 ning Teaduskompetentsi Nõukogu 07.01.2008 pöördumisest. Antud asjas nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud käskkirjaga nr. 25 ei ole kaebajal puutumust. Nimetatud käskkirja alusel on otsustanud minister finantseerida vastavalt käskkirja lisale 1 2008.aasta teadus- ja arendusasutuste 82 jätkuvat teadusteemat ning 115 uut teadusteemat, mis vastasid sihtfinantseerimise taotluse hindamise kriteeriumidele ning kvaliteedinõuetele kogusummas 383.810.000 krooni ning nimetatud käskkirja kohaselt ei sisaldunud uute sihtfinantseeritavate teadusteemade hulgas KBFI taotlust, kuna minister on otsustanud KBFI taotluse finantseerida 18.01.2008 käskkirjaga nr. 26, mille osalist tühistamist kaebaja on taotlenud teda puudutavas osas. Käskkiri nr. 25 sätestas teadus- ja arendusasutuste

1. aasta sihtfinantseerimise üldistel alustel, käskkiri nr. 26 nägi ette erandkorras täiendava rahastamise teaduspoliitiliselt oluliste teemade , mille rahastamine ei olnud võimalik üldise sihtfinantseerimise raames, toetamiseks sihtfinantseerimisega võrdsetel alustel ja korras. Kuna kohus on asunud seisukohale, et kaebajal ei ole puutumust käskkirjaga nr. 25, ei saa nimetatud käskkiri ka rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kohus leiab, et kaebaja õigusi vaidlustatud haldusakt ei riku, ei anna kohus ka hinnangut haldusakti õiguspärasusele. Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, jätab kohus pärast kohtuistungi läbiviimist otsusega vaidlustatud haldusakti suhtes kaebuse rahuldamata. Seega jätab kohus vaidlustatud käskkirja nr. 25 osas kaebuse rahuldamata. Kuna kaebuse esitamise ajal nähtus, et käskkirjaga nr. 25 ei ole kaebaja seotud ning kohtumenetluse ajal ei ilmnenud vastupidist , asus kohus seisukohale, et nimetatud haldusakt ei saa rikkuda kaebaja õigusi ning selles osas jääb kaebus rahuldamata mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks ka menetlusse kaasata isikuid, kes on seotud käskkirjaga nr. 25, lähtudes protsessiökonoomiast. Kohus jätab rahuldamata ka kaebaja kaebuse kaevatava käskkirja nr. 26 osas, mis puudutas kaebaja suhtes tehtavat sihtfinantseeringut. 18.01.2008 käskkirja nr. 26 aluseks oli Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 12 lg 1 p. 10, § 15 lg 2 ja haridusministri määrus 31 09.04.2002 „Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord“ (edaspidi Määrus), 2008.a,. riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jao 2 peatüki 70000740 artikkel 4500.8 ning TKN 07.01.2008 pöördumine. Nimetatud käskkirjaga on minister otsustanud rahuldada ka KBFI sihtfinantseerimise taotluse nr. SF0690176s08 summas 2.200.000.- krooni. Asja materjalide kohaselt on täiendavalt Sihtasutuse Archimedese ja KBFI vahel 25.03.2008 sõlmitud lepingu nr. 19-6/156 alusel saadud veel 4.500.000.- krooni ning seega on kogufinantseering 6.700.000 krooni. Nimetatud summa on asja materjalide kohaselt kaebajale üle kantud ning vastustaja on soovinud sõlmida kompromissi kaebajaga, kuna kogufinantseerimise maht on ületanud varasema,
2. aasta rahastamise taseme. Kaebaja pool soovis menetlust jätkata ning on nõudnud finantseeringut ll,7 miljoni krooni ulatuses. Antud asja lahendamisel asub kohus seisukohale, et antud asjas on kaebuse esemeks käskkiri nr. 26, mille õiguspärasust ja vastavust seadusele kohus peab hindama ning TKN kui autonoomse ekspertkogu sisemist töökorraldust kohus ei hinda, kuna see on asjassepuutumatu, sest TKN sisemist töökorraldust puudutavad dokumendid ei ole aluseks vaidlustatud käskkirjale. Seega jätab kohus hindamata kaebaja väited, mis puudutavad TKN poolt väidetavat seadusesätete rikkumist ning jätab tähelepanuta TKN kui autonoomse ekspertkogu töökorraldust puudutavad dokumendid, kuna need ei ole vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel aluseks. Oma hinnangute andmisel on TKN Põhiseaduse § 38 kohaselt sõltumatu.

§ 22

kohaselt hindab TKN sihtfinantseerimistaotlusi, TKN on esitanud oma ettepaneku koos põhjendustega ministrile teadusteemade sihtfinantseerimise ja selle maksumuse kohta tulenevalt

§ 24

sättest ning tulenevalt

§ 25

sättest kinnitab sihtfinantseerimise Teaduskompetensti Nõukogu ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Asja materjalidest nähtuvalt on teabenõude teel kaebaja soovinud saada teavet ja dokumente vastustajalt TKN töökorralduse kohta ning saades 20.02.2008 vastuse, ei ole kaebaja pool vastustaja seisukohti vaidlustanud, seega on nõustunud asjaoluga, et materjalide esitamisest on keeldutud. Kaebaja pool on väitnud, et sõltumatud eksperdid, kes sisuliselt taotlusi hindavad, on seotud ise rahastamistaotluse esitanud teadusteemadega, kuid kohus leiab, et nimetatud väide on paljasõnaline ning puudub alus arvata, et sõltumatud eksperdid , kes sisuliselt taotlusi hindavad , on seotud rahastamistaotluse esitanud teadusteemaga.

§ 6

lg 4 kohaselt on TKN-il õigus erandkorras lugeda teadusteema põhitäitja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks

s sätestatud nõuetele osalisel mittevastavusel , arvestades olulisi kvaliteeditunnuseid, mis ei kajastu

§ 6

esitatud nõuetes.

§ 6

lg 4 kohaselt on

§ 6

lõikes 1 sätestatud nõuded vajalikud põhitäitjatele esitatavatele nõuetele vastamiseks ning seega on nõuetele vastamiseks vajalik Eesti teaduskraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. , millele KBFI taotlus ei ole vastanud.

§ 6

lg 4 kohaselt võib TKN lugeda põhitäitja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks vaid muude, § 6 lg 4 sätestamata asjaolude olemasolu korral. Kohus on seisukohal, et ministri käskkiri vastab

sätete nõuetele. Kaebaja väidete kohaselt on haldusakt motiveerimata. Kohus möönab, et vaidlustatud käskkiri nr. 26 motivatsioon ei ole täiusulik, kuid samas võib tugineda Haldusmenetluse seadustiku § 58, mille kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist( või tühistamist ) põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusakti põhinõue on, et haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja arusadav. Antud juhul kajastub haldusaktil õiguslik alus (viited õigusaktidele) ning lisaks on sihtfinantseerimise taotluste osalisel rahuldamisel viide TKN ettepanekule, mis sisaldab haldusakti faktilise aluse, seega antud juhul on võimalik kontrollida miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks kaebuses toodud alustel käskkirja nr. 26 tühistada kaebajat puudutavas osas. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 ning jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks