TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2472 Otsuse kuupäev 27.mai 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi OÜ XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.10.2007 vaideotsuse nr 12-14/185 peale Asja läbivaatamise kuupäev 7.mai 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ XXX esindajad Aivo Kutser ja vandeadvokaat Marko Lemetti ning vastustaja - PRIA esindajad Kärt Rebane ja Kätlin Kokla Resolutsioon Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ XXX esitas 22.05.2006 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse nr
- 28.08-29.08.2006 viidi OÜ XXX põldudel läbi kohapealne kontroll, mille kohta koostati kontrollaruanne nr 060069-57-
- OÜ XXX esitas 25.11.2006 PRIA-le vaide, kuna ei nõustunud kontrollaruandega kontrolli teostamise metoodika ja kontrolli tulemuste osas ning palus teostada uus kontroll OÜ XXX esindaja juuresolekul. PRIA jättis 04.01.2007 vaideotsusega nr 13-25/1 vaide rahuldamata, leides, et 28.08.2006 taotleja majandusüksuses toimunud kohapealne kontroll toimus nõuetekohaselt. OÜ XXX esitas 05.02.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 04.01.2007 vaideotsuse nr 13-25/1 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 28.05.2007 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-298 kaebus rahuldati põhjusel, et PRIA ei ole vaideotsuse tegemisel järginud haldusmenetluse kohaselt ärakuulamisõiguse põhimõtet, mistõttu vaidlustatud haldusakt tühistati ning tehti ettekirjutus PRIA-le taotlus ja selle menetlemise käigus esitatud vaide uuesti läbivaatamiseks. PRIA ei kaevanud kohtuotsust edasi, vaid alustas uuesti OÜ XXX vaide menetlemisega ning teostas kirjaliku ärakuulamise oma 13.08.2007 järelpärimisega nr 2-1/
- Vastavalt ärakuulamise tulemusena saadud informatsioonile vaadati OÜ XXX vaie uuesti läbi ning 30.10.2007 anti välja uus vaideotsus nr 12-14/185, millega osaliselt rahuldati OÜ XXX vaie PRIA kontrollaruande nr 060069-57-011 peale. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS OÜ XXX 30.10.2007 vaideotsusega nr 12-14/185 ei nõustunud ja esitas kohtule kaebuse, milles palub vaidlustatud haldusakt tühistada. Kaebaja leiab, et PRIA ei ole Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 artikli 25 lõiget 1 õigesti kohaldanud, kuna antud säte võimaldab vajadusel taotleja kuni 48 etteteatamist. OÜ XXX esindaja juuresolek toimingute teostamisel oleks antud juhul, arvestades menetluse olulisust ja keerulisust, olnud hädavajalik. Kaebaja väidab, et põllul nr 50 ei kasvanud ohakad ja angervaks, vaid selle põllu puhul on tegemist heinamaaga, mille niitmine vääramatu jõu asjaoludel hilines ja põld hekseldati 29.augustil
- Kaebaja väidab, et taotles ka 2005.aastal toetust põldudele nr 60 ja 69 ning need vastasid toetuse saamise kõigile nõuetele. Kaebaja väidab, et põldudele nr 14, 37, 51, 54, 55, 57 ja 59 oli külvatud kaer allakülviga. Antud põldude toetuse nõuetele vastavust tõendab kaebaja ostetud seemnete ja tehtud töödega, mis on registreeritud põlluraamatus. Kaebajale on arusaamatu, miks põld nr 14 loeti toetuskõlbulikuks, aga põllud nr 37, 51 ja 59 on hooldamata ja seega ei ole toetuskõlbulikud. Kaebaja leiab, et tegelikkusele ei vasta see, et põllud nr 54, 55 ja 57 olid toetusõiguslikult pinnalt väiksemad kui 0,3 ha, kuna antud põllumassiivid moodustavad tegelikult ühe põllumassiivi. Kaebaja väidab, et põllud nr 1A, 5, 13, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78 ja 79 olid niidetud vaalu ja vaalud hekseldatud, kuid erinevus põldude vahel ei tulenenud sellest, et osadel põldudel oli nõue täitmata, vaid sellest, et nõue oli eri põldudel täidetud erineva tehnoloogia abil. Kaebaja väidab, et ta tegi põldude nr 47, 48 ja 49 osas muudatuse avalduse seoses vääramatu jõu asjaoludega, kuna nendelt põldudelt koristati vaalusid loomadele söödaks ja OÜ XXX ei olnud võimeline 20.augustiks kõiki töid ära lõpetama, siis palus ta teha muudatuse oma toetuse taotlusesse vääramatu jõu asjaoludega. Kaebaja väidab, et põld nr 13A paikneb PRIA veebikaarti andmetel täies ulatuses Natura 2000 alal, mistõttu ei ole kaebajale arusaadav põllu pindala vähendamine põhjusel, et osa põllust ei ole Natura 2000 toetusõiguslik. 2 Samuti ei saa kaebaja nõustuda paljude põldude pindalade kontrolli tulemustega ja talle on arusaamatu, miks PRIA ei rakenda Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 sätteid, lugedes põllud erinevatel põhjustel mittetoetusõiguslikeks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu, leides, et vaideotsus on välja antud põhjendatult ning kaalutletult ning puudub vajadus kaebuse esitaja kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on valesti aru saanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 artikkel 25 lg 1 mõttest – kohapealsed kontrollid toimuvadki ette teatamata. PRIA võib kontrolli läbiviimisest ette teatada, kuid pigem on see erand ning kontrollid toimuvad ette teatamata. Samuti ei oma kontrolli läbiviimisel tähtsust, kas taotlejal on võimalus kontrolli juures viibida või mitte, sest kontrollist etteteatamise kohustust PRIA-l ei ole. Vastustaja väidab, et kontrolli eesmärgiks ongi ju teatud nõuete täitmise kontrollimine ning igasugune etteteatamine loob võimaluse nõuete rikkujal asuda rikkumist likvideerima. Vastustaja on seisukohal, et kuna PRIA kontrollid on toimunud nii Euroopa Komisjoni määruse kui Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse sätetest lähtudes, siis on täiesti kohatu kaebaja viide haldusmenetluse seaduse § 3 lg 1 sätetele. Vaidlustatud põldude osas väidab vastustaja, et kaebaja ei ole oma kaebuses esitanud peale paljasõnalise jutu ühtegi tõendit, millega ta suudaks tõendada, et kontrollaktil puudustega fikseeritud põllud olid nõuetele vastavad. Kaebaja erinevad süüdistused kontrolli läbiviinud isikute kohta on paljasõnalised ega pole tõendatud ühegi tõendiga. Ainult põld nr 2 osas viidi kontrollaruandele sisse parandus ja märgiti korrasolevaks, kuna inspektor käis uuesti põllul ning tuvastas, et enne niitmist oli seal loomi karjatatud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole enam selles, et vastustaja, juhindudes Tartu Halduskohtu 28.05.2007 kohtuotsusest haldusasjas nr 3-07-298, teostas kirjaliku ärakuulamise oma 13.08.2007 järelpärimisega nr 2-1/5397, milles paluti OÜ-l XXX esitada kõik andmed ja vastavad tõendid, mis lükkaksid ümber kontrollaruandes nr 060069-57-011 tuvastatud rikkumised ja millele OÜ XXX saatis 11.09.2007 vastuse (tl 55-56). Seega - vastustaja kohustus menetlusosaline ära kuulata ja menetlusosalise õigus olla ära kuulatud, on täidetud, mida tõendab ka asjaolu, et OÜ XXX vaie vaadati uuesti läbi ning 30.10.2007 tegi PRIA uue vaideotsuse nr 12-14/185, võttes arvesse OÜ XXX poolt esitatud teavet ja rahuldas osaliselt taotleja vaide PRIA kontrollaruande nr 060069-57-011 peale (tl 5764). 3 Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 artikkel 25 lg 1 sätestab, et kohapealsed kontrollid toimuvad ette teatamata. Kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki, võib kontrollist siiski eelnevalt ette teatada, piirates rangelt selle minimaalse vajaliku ajavahemikuga ning see on maksimaalselt 48 tundi ette. Seega kohus nõustub vastustajaga, et PRIA võib kontrolli läbiviimisest ette teatada, kuid mingisugust kohustust tal kontrollist etteteatamise kohta ei ole ja üldjuhul toimuvad kohapealsed kontrollid ette teatamata. Massiivi heas põllumajanduslikus korras oleku hindamisel saab lähtuda Eesti maaelu arengukavast 2004-2006, mille kohaselt on üheks kontrollitavaks standardiks rohumaaviljeluse standard, mis näeb ette, et rohumaa peab olema vähemalt üks kord enne 31.juulit niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31.juuliks peab niide olema ära veetud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid visuaalselt tuvastada. Sama standard on sätestatud ka põllumajandusministri 06.04.2005 määruses nr 39 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja menetlemise täpsem kord“ § 2 lõikes
- Seega kuna antud juhul oli kontrolli eesmärgiks teatud nõuete täitmise kontrollimine (nt tähtaegne niitmine), siis varasem teavitamine kontrolli läbiviimisest ei olnud vajalik ega nõutav. Asja materjalidest nähtuvalt antud juhul etteteatamine siiski toimus ja PRIA teavitas OÜ-t XXX kohapealse kontrolli teostamisest ette kontrolli alustamise päeva, s. o. 28.08.2006 hommikul, et OÜ XXX esindajal oleks võimalus viibida kohapealse kontrolli teostamise juures. Asjaolu, et kaebaja esindaja ei saanud kontrolli juures viibida, ei andnud talle aga õigust nõuda kontrolli ärajätmist. Kohus on seisukohal, et PRIA-l on õigus otsustada, kas ja millal taotlejat kohapealse kontrolli läbiviimisest ette teavitatakse ning seadusandlus ei võimalda taotlejal soovi korral kohapealse kontrolli läbiviimist edasi lükata. Taoline kohapealse kontrolli edasilükkamine oleks vastuolus kohapealse kontrolli eesmärgiga, milleks on toetuse võimaldamise nõuetele vastavuse tõhus tõendamine ning nõuetele vastavuse suhtes oluliste nõuete ja standardite järgimise kontrollimine. Samuti loob kohapealse kontrolli läbiviimise kavatsusest igasugune etteteavitamine või kontrolli edasilükkamine taotlejal võimaluse asuda rikkumist likvideerima ning kohapealse kontrolli läbiviimise ajaks eeskirjade eiramised kõrvaldada. Kaebaja väide, et kontrollidel puudus õigus ilma kaebajata kontrolli läbiviimiseks, on aluseta. Samuti on aluseta ja kohatud kaebaja väited, et kontrolli teostamise mitteedasilükkamisega rikkus PRIA kaalutlusõigust ja haldusmenetluse seaduse § 3 lg 1 sätet. Kohus nõustub vastustajaga selles, et õigusaktides puudub nõue, mille kohaselt peab taotleja viibima kohapealse kontrolli teostamise juures. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-le 63 lg 1 p 3 on PRIA inspektorid riiklikku järelvalvet teostavad järelevalveametnikud, kellel on õigus järelevalve teostamiseks siseneda ja viibida kontrollitava isiku kasutuses olevates ruumides või territooriumil. Kohus märgib veelkord ära asjaolu, et antud juhul kontrollisid 3 PRIA ametnikku(inspektorit), kas maa, mis taotluses esitati rohumaana (nii loodusliku- kui pikaajalise rohumaana), on vähemalt üks kord hiljemalt 31.juuliks niidetud või on seal loomi karjatatud. Kusjuures vastavad toimingud peavad olema visuaalselt tuvastatavad ehk kohapealse kontrolli teostamise hetkel peab olema võimalik visuaalselt tuvastada fakti, et põldu on niidetud/karjatatud ja niide peab olema kas ära veetud või hekseldatud ning inspektor fikseeris kontrollaktis ära ikkagi tegeliku olukorra põldudel. Kohapealne kontroll ei saa lähtuda vaid põlluraamatu kannetest, mis on 4 abistava tähtsusega, sest kui põlluraamatus märgitud töid ei ole võimalik visuaalselt tuvastada ehk kui tegelik olukord põllul on põlluraamatu kannetega vastuolus, siis ei oma põlluraamatu kanded tähtsust. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 lg 2, põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1, põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 § 3 lg 1 p 1 ja põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 49 § 3 lg 1 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse heas põllumajanduslikus korras ja tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa, st maa, mis on hooldatud või millel kasvab toetusõiguslik kultuur. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 2, eelnimetatud määruste nr 51 § 3 lg 2 ja nr 49 § 2 lg 2 kohaselt ei ole toetusõiguslikud põllud, mis ei moodusta kultuurigrupi sees vähemalt 0,30 hektarilist ühtset maa-ala. Asja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja põldudele nr 14, 37, 51, 54, 55, 57 ja 59 toetust kaerale allakülviga ja vaidlus puudub selle üle, kas põldudel kasvatati kaera allakülviga või mitte, mistõttu kaebajal puudub vajadus tõendada nimetatud kultuuri kasvatamist põldudel ostetud seemnete ja tehtud töödega. Kuid puuduvad tõendid tõendamaks, et kaer allakülviga oli vaidlusalustel põldudel külvatud suuremale pinnale, kui PRIA poolt kindlakstehtud pind. Kontrollaruandest nähtuvalt oli põld nr 14 nõuetekohaselt hooldatud, kuid põllud nr 54, 55 ja 57 olid toetusõiguslikult pindalalt väiksemad kui 0,30 ha, s.t. kaer allakülviga kasvas nimetatud põldudel alla 0,30 ha suurusel pindalal ja seega ei olnud need põllud toetusõiguslikud. Samuti olid põllud nr 51, 54, 55, 57 ja 59 umbrohtunud ohakatega ja põld nr 37 väga tugevalt umbrohtunud ohakataimedega. Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul puudub tõend, mis tõendaks, et eelnimetatud põllud olid nõuetele vastavad ja toetuskõlbulikud. Vaidlust ei ole selles, et põld nr 50 oli niitmata ning sellel kasvasid ohakad ja angervaks, seega põld nr 50 oli kogu ulatuses 2006.aastal mittetoetusõiguslik, kuna oli täies ulatuses hooldamata. Ka kaebaja ise tunnistab oma kaebuses, et „vääramatu jõu asjaoludel hilines niitmine ja antud põld hekseldati alles 29.augustil“, so pärast PRIA kontrolli. Asja materjalidest nähtuvalt tuvastas kohapealne kontroll põldude nr 1A, 5, 13, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78 ja 79 osas, et niide oli koristamata. Eelviidatud õigusaktides on sätestatud, et nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-ala ulatuses visuaalselt tuvastada. Kohapealne kontroll ei tuvastanud, et koristamata niide oleks eelnimetatud põldudel olnud hekseldatud, mis on tõendatud kohtule esitatud kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodel (tl 94-119). Kohtul puuduvad tõendid, mis tõendaks, et niide oli kohapealse kontrolli toimumise ajaks koristatud. Kaebaja väide, et ta jättis põldude nr 47,48 ja 49 osas nõuded täitmata seoses vääramatu jõu asjaoludega, on aluseta. Õige on vastustaja seisukoht, et vääramatut jõudu pindalatoetuse mõistes käsitletakse Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 artiklis 72 viitega Euroopa Nõukogu määruse 1782/2003 artiklile 40 lg 4 punktile c, mille alusel loetakse vääramatuks jõuks raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad. Põllumajanduse valdkonnas on loodusõnnetuse mõiste välja toodud põllumajandusministri 02.11.2005 määruse nr 108 „Looduskahjutoetuse andmise tingimused ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ § 1 lg 2 p 1, mille järgi loodusõnnetuseks loetakse maavärin, laviin, maalihe ja laiaulatuslik üleujutus. Kohus on seisukohal, et kaebaja põldudel midagi sellist ei toimunud, mis oleksid käsitletavad vääramatu jõuna. 5 Kaebaja väide, et põld nr 13A paikneb täies ulatuses Natura 2000 alal, ei ole õige. Vastustaja väites, et PRIA veebikaartilt (tl 12) nähtuvalt asub eelnimetatud põllu pinnast 4,15 ha Natura 2000 võrgustiku alal ja 0,36 ha mitte, ei ole kohtul põhjust kahelda, mistõttu oli põllu nr 13A pindala vähendamine õige. Pindalapõhiseid toetusi võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil asuva põllu kohta (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 2, määruse nr 39 § 3 lg 4). Kuna kaebaja oli jätnud 2006.aasta pindalatoetuste taotlusele lisatud põllumassiivide kaartidele põllud nr 60 ja 69 joonistamata ja kuna põllumassiive nr 47551921906 ja 47551868650 ei olnud ka põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, siis ei olnud kohapealsel kontrollil võimalik neid põlde leida ega kontrollida. Nimetatud puuduse kohta koostati taotluse nr 11006570800 kontroll-leht ja helistati kaebajale, misjärel kaebaja teised puudused kõrvaldas, kuid põldude nr 60 ja 69 puudused jättis kõrvaldamata. Vaidlust ei ole selles, et põllu nr 81 alalt oli kaebaja 2006.aastal maha võtnud võsa ja puid. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b lõike 4 kohaselt on ühtse pindalatoetuse kava alusel põllumajandusmaa see osa põllumajanduskõlvikust, mis oli 30.juunil 2003 heas põllumajanduslikus seisundis, seega ei muuda maa puhastamine võsast ja metsast peale 2003.aastat maad toetuskõlbulikuks ning sellisele pinnale ei ole võimalik taotleda pindalapõhiseid toetusi. Ka Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 lg 1 kohaselt ei ole kaebaja puid hõlmav maatükk toetusõiguslik, kuna seal ei ole võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi samamoodi, kui sama piirkonna puudeta maatükil. Põllu nr 81 toetusõigusliku pinna hulka mittemõõdetud alade näol ei olnud tegemist aladega, millel oli põllumajanduslikke tegevusi (s.o. niitmist, karjatamist) eelnevatel aastatel võimalik läbi viia samamoodi, kui sama piirkonnapuudeta aladel. Samuti ei ole toetusõiguslike aladena ega heas põllumajanduslikus korras olevate aladena käsitletavad pillirooga kaetud alad, millel ei ole võimalik põllumajanduslikke tegevusi normaalsel viisil läbi viia. Kaebuse esitaja taotluse - teha PRIA-le haldusakti täitmiseks ettekirjutus vaadata OÜ XXX taotlus nr 11006570800 uuesti läbi ja teha uus otsus, jätab kohus rahuldamata, kuna kaebuse esitaja õigusi ei ole PRIA vaidemenetluses rikkunud, samuti ei anna kaebuse esitaja väited alust OÜ XXX majandusüksuses toimunud kohapealse kontrolli tulemuste ebaõigeks tunnistamises, kuna kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis annaks aluse kahelda PRIA järelevalveametnike poolt teostatud kohapealse kontrolli tulemuste õigsuses. Kohtul puudub alus kahelda kohapealse kontrolli tulemuste õigsuses ning kohapealset kontrolli läbi viinud inspektorite pädevuses, mistõttu ei näe vajadust uue kohapealse kontrolli teostamiseks. Kohus leiab, et 2006.aasta kohapealne kontroll kajastas seda 2006.toetusaasta tegelikku olukorda, mida pole võimalik 2008.aastal tagantjärgi uuesti tuvastada. Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud haldusaktide puhul ei ole tegemist õigusvastaste, kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuvate haldusaktidega ja uue ettekirjutuse tegemiseks puudub vajadus, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 6