lg 1, § 92 lg 1, 92 lg 2, 95 lg 5 palub avaldaja lõpetada T Z eestkostja volitused G F suhtes ja palub kohustada alaealise elu korraldada Lasnamäe LOV kuni uue eestkostja määramiseni. Eestkostja seisukoht Eestkostja selgitas ärakuulamisel, et G on tema vennatütar. G ja tema õe T vanematelt on vanema õigused tema suhtes ära võetud. Venna soov oli, et lapsed kasvaksid tema juures. Selgitas, et ta ei tule enam toime eestkostja ülesannetega nimelt G suhtes. Eestkostja leiab, et ta on teinud kõik endast oleneva, et eestkostja ülesandeid täita, kuid see ei ole kahjuks õnnestunud. 1 Puudutatud isiku alaealise G F seisukoht Ärakuulamisel selgitas, et soovib elada lastekodus, kuigi igatseb ka tädi ja õe järele. Alaealise esindaja adv Helen Tomberg on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. Esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt G elas T.Z kasvatusel ja hoolitsusel koos oma õe T F. Probleemid G võimendusid 2006.a. lõpul 2007.a. algul, ennekõike korduvate äraminekute näol kodust ilma eestkostjale teatamata. G diagnoositud tüüpiliste tunnustega stressihäire põhjustas lapse vahelduvad meeleolud, emotsionaalse tasakaalutuse ja käitumise eripära. Arstide hinnangul on selliseid häireid tõenäoliselt tekitanud tüdruku eelnev elu Venemaal, sealne kodune olukord, mistõttu lapsed olid paigutatud ka turvakodusse. Pärast Eestisse kolimist ei olnud G kasuperes piisavalt kohanenud. Oma teatamata kodust lahkumiste tõttu on eestkostja T Z G korduvalt taga otsinud politsei abil. Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna teatisest nähtub, et 2006.a. otsis politsei teda 6-l korral, 2007.a ja 2008.a. kummalgi 2-l korral. Tüdrukule meeldis kodus olla siis, kui ta sai kasuema täieliku tähelepanu ja ei pidanud midagi tegema. Kui aga pidi õppima ja osalema kodustes töödes, tekkis trots. G õppis Tallinna xxx. Õppimine oli problemaatiline, kuid individuaalsel tegelemisel turvakeskuses oli märgata edusamme. Eestkostja T Z on lapsesse suhtunud hästi, püüdnud teda arendada ja võimaldanud käia huvialaringides, kuid pannud seejuures tüdrukule ebaeakohase vastutuse ise valida ja otsustada, mida ja millal teha. Seejuures ei arvestatud G vastuvõtlikkusega muutustele. Alates 9.07.2008.a. on G paigutatud xxx, kus juhataja T B sõnul G on uue koduga hästi kohanenud, tunneb ennast seal hästi. G õpib Koolis, uues klassis võeti teda hästi vastu. Koolist põhjuseta puudunud G ei ole, kuid tema valmisolek aineid omandada on vähene ja edasijõudmine on ilmselt tulenevalt talle pandud diagnoosist aeglane. Sillamäel viibides ta oma varasemat käitumismustrit (ennekõike etteteatamata ärakadumised) korranud ei ole. Ta käib küll jalutamas, kuid nö õpetajate silma all ja naaseb alati õigeaegselt. G kokku puutunud lastepsühholoogide hinnangul vajab tüdruk edaspidise elu korraldamisel stabiilset ja distsiplineerivat kasvukeskkonda. Kuna tema enda motiveeritus muutusteks on madal, vajab ta pidevat täiskasvanute tuge, järelevalvet ja tähelepanu. Seetõttu on tema jaoks loetud parimaks väikest lastekodu, kus valitseb rahulik ja toetav atmosfäär. Käesolevaks ajaks tundub, et G on selline keskkond leitud. Tema jätmine sellesse vastab G huvidele parimal määral. Kohtu põhjendused Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8, § 550 lg 1 p 7 ja perekonnaseaduse (
) § 102 menetleb kohus eestkoste lõpetamise avaldust hagita menetluse korras. Kooskõlas TsMS § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd seadus ei näe ette eestkoste lõpetamise menetlust kohtuistungil ja kohus on puudutatud isikud ära kuulanud, asub kohus seisukohale, et antud hagita asja võib lahendada kohtuistungit pidamata. Tveri oblasti Seližarovski rajooni Berezugski ringkonna administratsiooni poolt xxx.a. välja antud sünnitunnistuse nr xxx kohaselt xxx.a. B.Goltino külas Seližarovski rajoonis Tveri oblastis sündinud F G V isa on F V A ja ema O V (t lk 43, 45).
lg 1 järgi eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Asjaolu, et T Z on määratud G F eestkostjaks, on tõendamist leidnud Tveri oblasti Seližarovski rajoonijuhi määrusega (t lk 51-53). Eestkoste alaealise G F üle on määratud seetõttu, et tema vanematelt on tema suhtes ära võetud vanema õigused, milline asjaolu on tõendamist leidnud Tveri oblasti Seližrovski Rajoonikohtu 31.01.2003.a. ja 1.07.2004.a. otsustega (t lk 55-67).
lg 1 kohaselt kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel. Kooskõlas TsMS § 530 lg 1 võib mõjuval põhjusel kohus eestkostja ametist vabastada. G F eestkostja, puudutatud isik T S on 21.05.2008.a. Lasnamäe LOV Sotsiaalhoolekande osakonnale avaldanud soovi lõpetada eestkostja volitused G F suhtes, kuivõrd ta ei tule toime eestkostja ülesannete ja kohustuste täitmisega, sest eestkostetav ei allu tema korraldusetele ega aktsepteeri tema kui eestkostja nõudmisi (t lk 7). Asjaolu, et alaealine ei allu eestkostja korraldustele ega aktsepteeri teda, on tõendamist leidnud Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna teatisega 30.01.2008.a. (t lk 17), millest nähtub, et G 2 on politseiorganite pideva kontrolli all kodust sagedaste lahkumiste (taga otsitud 2006.a. 6 korral, 2007.a. 2 korral, 2008.a. 2 korral) tõttu teadmata suunas. Teatisele lisatud G seletuskirjadest (t lk 18-21) nähtub muuhulgas, et ta on väidetavalt harjunud elama tänaval ja et teda ei saa sundida elama kodus ja et ta soovibki elada lastekodus. Eestkostja sõnul on lapsele etteheiteks eelkõige kodust (ka haiglast) ärajooksmised. Eestkostetav, 22.07.1997.a. sündinud G F on kirjalikult avaldanud oma tahet elada lastekodus, mitte perekonnas. Nimetatut kinnitas ta ka kohtus ärakuulamisel 29.10.2008.a. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kus G viibis uuringutel ja ravil psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas ning kus temal diagnoositi tüüpiliste tunnustega posttraumaatiline stressihäire (põhjustab vahelduvaid meeleolusid, emotsionaalset tasakaalutust, käitumise eripära), 05.03.2008.a. vastusest Lasnamäe LOV Sotsiaalhoolekande osakonna järelpärimisele nähtub muuhulgas, et alaealine ei ole kohanenud eluga hooldusperes ja keeldub sinna kategooriliselt tagasi minemast, kuigi alaealise esindaja arvamuse kohaselt on eestkostja T Z lapsesse suhtunud hästi, püüdnud teda arendada ja võimaldanud käia huvialaringides, kuid pannud seejuures tüdrukule ebaeakohase vastutuse ise valida ja otsustada, mida ja millal teha, arvestamata seejuures G vastuvõtlikkusega muutustele. Ärakuulamisel kohtus G avaldas, et tädi ei suhtunud temasse halvasti, kuid tagasi tema juurde ta minna ei soovinud. Asjaolu, et alaealisel ei ole tekkinud probleeme turvakeskuses kohanemisega ja teiste lastega on hea läbisaamine, nähtub psühholoog T S 22.03.2007.a. (t lk 15) ja 28.05.2008.a. teabest G F kohta (t lk 16) kui ka G esindaja adv Tombergi arvamusest, et G on oma uue koduga , kus tal on oma tuba, hästi kohanenud ja tunneb ennast seal hästi. G õpib Koolis, kus teda võeti klassikaaslaste poolt hästi vastu. Tal on välja kujunenud sõbrad, kelledega ta on leidnud ühise keele ja kes püüavad teda mõista. Ka ei ole ta Sillamäel viibides oma varasemat käitumismustrit (ennekõike etteteatamata ärakadumised) korranud. Seega tuleb asuda seisukohale, et G on ilmselt sobivamaks elukohaks tema eale vastav turvakodu kui eestkostja elukoht. Kooskõlas
lg 4 tuleb antud asjas arvestada ka eestkostetava G F arvamusega, kes asja materjalidest nähtuvalt ei soovi elada eestkostja perekonnas, vaid lastekodus. Kohus, arvestades asja materjale, leiab, et olenemata sellest, et eestkostja T Z on suhtunud lapsesse hästi, püüdnud teda arendada jne, ei ole osutunud võimalikuks, arvestades eestkostetava G isikuomadusi ja võimeid, teostada tema suhtes eestkostet, mis vastaks eestkostetava huvidele. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et Tallinna linna avaldus tuleb rahuldada ja lõpetada tuleb G F eestkostja T Z volitused, kes ei suuda eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt täita. Seoses G F eestkostja T Z volituste lõpetamisega, tuleb eestkostja ülesandeid täita eestkosteasutusel kuni uue eestkostja määramiseni (
Ene Tsefels Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.