Obsah (6)

§ 177§ 150§ 148§ 154§ 170§ 172

KOHTUOTSUS E VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-23285 Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja ohtunik Epp Haabsaar Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10. 2008. a, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi OÜ E

§ 177lg 1 vastuolus, sest ka P S hääletas enda juhatusest tagasikutsumise poolt.

Menetluse käigus P S rõhutas, et tema osanike hulgast väljaarvamine ei olnud õiguspärane ning ta soovib juhatuses edasi tegutseda. Kostja vastuväited Kostja väitel ei teatanud hageja P S OÜ-le L talle kuulunud osa võõrandamisest ning ei tõendanud osa üleminekut. Asjaolu, et OÜ E on osanik, ei olnud kostjale teada ning kostjal oli alus eeldada, et P S on osanik. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei oma tähendust, sest koosolekul osalesid kõik osanikud.

§ 177

lg 1 on hageja kostja arvates ekslikult tõlgendanud, sest säte ei piira osaniku hääleõigust tema kui juhatuse liikme tagasikutsumise küsimuses. P S õigusi vaidlusalune otsus ei riku ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Kohtu seisukohad Äriseadustiku (edaspidi

) § 150 lg 1 kohaselt loetakse osaühingu suhtes osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.

§ 150

lg 3 sätestab, et osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viidatud sätte lg 5 järgi loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Nähtuvalt 13.05.

1. a sõlmitud müügilepingust (toim lk 8) müüsid hageja P S ja Reet S OÜ L osa nimiväärtusega 100 000 krooni hagejale OÜ E . Notari andmetel oli lepingu sõlmimiseks reserveeritud aeg kell 12.00 kuni 13.00 (toim 99). Äriühingu muutmiskanne edastati äriregistrile kell 15.
2. Oluline on, et P S oli müügilepingut sõlmides nii OÜ L osanik kui juhatuse liige (toim lk 14 kuni 16).Tulenevalt TsÜS § 31 lg 5 pidi osa võõrandamine seega juba lepingu sõlmimisega OÜ-le L teada ja tõendatud olema. Asjaolu, kas P S faktiliselt ülejäänud juhatuse liikmeid teavitas või mitte, on äriühingu sisesuhete ja juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmise küsimus. Osa üleminekut eeltoodu kohtu hinnangul ei mõjuta.

§ 148lg 5 kohaselt annab osa osanikule muuhulgas õiguse osaleda osaühingu juhtimises.

Tegemist on osaniku olulisima õigusega osaühingu suhtes ja selle järgimine peab olema igal juhul tagatud. Lisaks sätestab

§ 154lg 1, et osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.

Osanikud osalevad osaühingu juhtimises eelkõige otsuste tegemise kaudu. Otsused tehakse

§ 170lg 1 kohaselt esmajoones osanike koosolekul.

Nähtuvalt 13.05.

1. a osanike koosoleku protokollist (lk 17) toimus vaidlusalune koosolek müügilepingu sõlmimisega samal päeval kell 14.
2. Seega vaevalt paar tundi hiljem. Koosolekul otsustati juhatuse liige P S tagasi kutsuda ning seda olukorras, kus OÜ-d E koosolekust ei teavitatud. Märkimisvääne on, et otsuse vastvõtmisega jäid juhatusse üksnes osanikud T Mägi ja Tõnu Soodla. Seega otsus ei arvestanud OÜ E kui OÜ L osaniku õigusega osaühingu juhtimises osaleda ning teda ei koheldud teiste osanikega võrdselt. Sisuliselt tõrjutakse uus osanik juhtimisest kõrvale. Samal päeval kell 16.00 esitas P S registriosakonnale avalduse, kus teatas, et teda sunniti otsusele alla kirjutama (toim lk 18 kuni 20). Hinnates kogumis analüüsitavate toimingute ajalist seotust vaidlusaluse otsuse sisuga on järeldatav, et osa üleminek OÜ-le E oli vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal osanikele T M ´le ja T S ´le teada ning olukorda püüti ära kasutada. Nähtuvalt OÜ L põhikirja p 4.4 võib kõigis õigustoimingutes osaühingut esindada iga juhatuse liige (toim lk 91 kuini 93). Nähtuvalt 13.05.
3. a volitas P S OÜ-d L esindama O S ja A S . Olenemata volituse andmise eesmärgist ei õigusta eeltoodu P S tagasikutsumist, sest juhatuse liikmeid saab tagasi kutsuda üksnes selleks ettenähtud korras ning selliselt, et kõikide osanike õigused osaleda osaühingu juhtimises oleks tagatud. Seega ei osalenud koosolekul kõik osanikud ning

§ 172¹ ei ole kohaldatav.

Järelikult on vaidlusalune otsus tühine ning hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et vaidlusalune osanike otsus rikkus P S õigusi. Hageja P S on menetluse käigus selgelt avaldanud, et soovib juhatuses osaleda. Osanike otsuse tühisuse tuvastamise hagi esitamine on viidatud juhtudel tavapärane õiguskaitse vahend.

§ 177lg 1 kohaldamine ei oma asjas tähendust, sest P S ei olnud koosoleku toimumise ajal osanik. Vastavalt Ts

MS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja. kohtunik E. Haabsaar