Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata 1 sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 01.12.2004 sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse ruumid ning viimane kohustus hagejale tasuma igakuiselt üüri summas 17 355 krooni, millele lisandusid ka kommunaalteenused. Üürilepingus lepiti kokku, et eelnimetatud summade maksmisega hilinemise korral tuleb kostjal tasuda viivist 0,15% päevas. Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, palub hageja kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 131 501,80 krooni ning viivised summas 45 511,11 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne viie
lg 2 ja § 322 lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid kostja seaduslikule esindajale ning seeläbi ka kostjale kättetoimetatuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (VÕS § 292 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud poolte vahel sõlmitud üürilepingu, kostjale koostatud arvete ning hoiatusega. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega G. AS hagi X. OÜ vast 177 012,91 krooni nõudes. 2 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt
lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.