Obsah (14)

§ 103§ 26§ 218§ 115§ 222§ 116§ 217§ 128§ 76§ 77§ 219§ 100§ 101§ 127

Tsiviilasi nr 2-07-25397 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2008. a Tar

§ 103lõikest 1 vastutab võlgnik lepingu rikkumise puhul igal juhul.

Hageja leiab, et kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud kahes olulises tingimuses, kandes tsiviilõiguslikku vastutust. Esiteks ei ole kostja järginud lepinguga võetud tarnetähtaegasid. Hageja on seisukohal, et antud leping ei saa olla tähtajatu, kuna aknaid ei toodeta siis, kui neid on võimalik toota, vaid siis, kui ostjal neid vaja on. Tähtaegu ei jäetud lahtisteks tingimusteks

§ 26mõttes.

Käsitletavas võlasuhtes on olulised just tarnetähtajad. Lepingu p 4.2 reguleerib kaupade kättetoimetamise tähtaegu. Tarnega tuli alustada

1. nädalal, ehk ajavahemikus 04.-10.09.
2. a. 29.09.
3. a oli tegelik tarne. Edasised tarned pidid toimuma 2-3 nädalaste vahedega. Samas oli kõigi tarnete vahel rohkem kui 3 nädalat. Seega kostja hilines tarnetega regulaarselt. Seda on kostja ka ise korduvalt kinnitanud. Hageja viitab siinjuures 31.10.
4. a ja 22.11.
5. a kostja ekirjadele. Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et kostja on oma käitumisega rikkunud pooltevahelist lepingut ja saatnud kaupu kokkulepitust regulaarselt hiljem. Teiseks oluliseks lepingu rikkumiseks on kauba mittevastavus lepingutingimustele. Kohaldamisele kuulub kvaliteedikriteerium

§st 77 tulenevalt. Hageja on kostjat mittekvaliteetse kauba tarnimisest teavitanud õigeaegselt. Hageja viitab 11.10.

1. a ja 18.10.
2. a hageja poolt kostjale saadetud E-malidele. Hageja leiab, et kostjale olid täpselt teada müüdava kauba puudused ja kostja oleks saanud selles osas võtta oma seisukoha või need parandada. Kostja seda teinud ei ole. Oluliseks puuduseks oli sulgur ja lisatarvikute puudumine. Pooled olid kokku leppinud, et tarnitakse kompleksseid aknaid. Kostja ei ole oma seletuses seda eitanud. AS A. ist lisatarvikute tellimine oli kostja kohustus. Ei ole mõeldav, 6 et kaupa müüakse ilma vastavate sulguriteta või et hagejal endal tuleb need hiljem monteerida. Hagejale ei ole vastuvõetav kostja seisukoht, et lisatarvikute monteerimiskohustus lepiti hiljem muudmoodi ümber. Kui väidetav kokkuleppe ka oli, siis pole toimunud vastava tasu vähendamist. Rikutud on dokumentide üleandmise kohustust. Kaup tarniti ilma vastavate paigaldusjuhisteta, mis välistab kostja vastuväite selle kohta, et aknad on valesti paigaldatud. Kostja väide, et puudused tekkisid hiljem, näiteks vihmakahjustuse tõttu, on alusetu. Aknad ei saa suureneda ega väheneda ja nende avanemine sõltuda sellest, kas nad on saanud hiljem vihmakahjustuse või mitte. Kostja saatis objektile oma esindaja puudustega tutvuma. Tunnistaja M.M. on öelnud, et tegeleb probleemide lahendamisega. Ju siis probleemid olid. Ainetu on viidata kohustuse mittetekkimisel mingitele salapärastele fotodele, kui tunnistaja M.M. on kohtus avaldatud fotolt ära tundnud ainult kostjapoolse puudujäägi sulgurite osas. Mis puutub kostjaga töösuhtes oleva tunnistaja Maarika Rüga ütlustesse, et kostja toodetud akendel ei ole kunagi mingeid puudusi esinenud ja puudustest ei ole kostjat teavitatud, siis hageja asub seisukohale, et tunnistaja valetab. Kostja väited selle kohta nagu ei oleks tal lastud puudusi parandada, ei ole õiged. Õiguslik situatsioon oli niisugune, et akende puudused avastati alles Iirimaal. Tulenevalt

§ 218

lõikest 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavaus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hagejal oli õigus puudused ise kõrvaldada. Hageja palub kostjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju sisse nõuda. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rene Varuli selgituste kohaselt on hageja esitanud akende müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude

§ 115järgi.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb kahju puudustega kauba tarnimisest. Kahjude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldatama, kuna puudustest ei ole teavitatud mõistliku aja jooksul, samuti ei ole puudusi täpselt kirjeldatud. Hageja tugineb kahju hüvitamise nõudes

§ 115

lõikele 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 115

lõike 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast

§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Samuti tugineb hageja

§ 222

lõikele 5, mille kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega eeldab nii

§ 115

kui ka

§ 222

lõike 5 rakendamine seda, et võlgnikule oleks eelnevalt antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduses ei väidetud, et hageja oleks andnud kostjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Alles peale hagi vastuse saamist, milles antud tegevusetust hagejale ette heidetakse, on hageja asunud väitma, et ta on andnud kostjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Samas hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjale oleks antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd puuduste kõrvaldamiseks tähtaegasid ei antud, siis kahju hüvitamise nõuet ei saa rahuldada. Antud juhul ei ole alust rakendada ka

§ 115

lõiget 3, mille kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti

§ 116lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel.

Asjas puuduvad tõendid või asjaolud, mis lubanuksid arvata, et kostja ei kavatseks puudusi kõrvaldada selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja ei ole kuidagi väljendanud oma keeldumist võimalike puuduste kõrvaldamiseks, samuti ei esine

§ 116lõikes 2 sätestatud aluseid.

Hageja ei ole tõendanud, et kaubal oleks esinenud puudusi.

§ 217

lõike 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Hageja on kaubal puuduste esinemise tõendamiseks esitatud asja juurde 05.01.2007. a tõlkedokumendi, mis ei ole kellegi poolt allkirjastatud. Seega ei ole see dokument tõendina arvestatav. Nimetatud arvamuse võib olla koostanud kes tahes ja millal tahes. Kostja juhtis sellele tähelepanu juba hagi vastuses, kuid hageja ei ole esitanud asja juurde dokumendi originaali või algdokumenti. Arvamuses endas on keskendutud eelkõige akende ja muude objektide paigaldamise probleemidele, mille eest ei vastuta kostja. Isegi juhul, kui allkirjata arvamuses on kujutatud kostja tarnitud aknaid, siis arvestades tunnistaja M.M. ütlusi, mille kohaselt vedelesid aknad Iirimaa objektil tsemendi juures 7 pori sees ja aknaid paigaldati otse betooni peale, on selge, et aknad võisid saada kahjustada just eelnimetatud tegurite mõjul. Tunnistaja ütlusi kinnitavad selles osas kostja esitatud fotomaterjal objektilt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tarnitud aknad olid ebakvaliteetsed. Hageja on seisukohal, et tal on tekkinud kahju sellest, et puuduste kõrvaldamiseks tuli tal teha täiendavat tööd.

§ 128

lõike 3 kohaselt on otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Seega tähendab kahju vara vähenemist teatud ulatuses, aga antud juhul ei ole hageja kuidagi näidanud, et tema vara oleks vähenenud. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks teinud kulutusi akende väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et akendel olevaid puudusi oleks üldse parandatud. Kostja on arvamusel, et paberiga, mis määratleb teatud tööde hinnad, ei saa tõendada kahju tekkimist, pealegi kirjeldab see paber teemasid, mille eest ei pea kostja kindlasti vastutama. Hageja peab oma kahjuks ka ehitusobjekti peatöövõtja poolt esitatud leppetrahvinõuet summas 352 478 krooni. Hageja leiab, et kui kostja ei oleks kauba tarnetähtaegasid rikkunud, siis ei oleks leppetrahvinõuet järgnenud. Samas ei ole esitatud hageja ja W. vahelist kokkulepet väidetava leppetrahvi kohta. Hageja on esitanud asja juurde väljavõtte inglisekeelsest (lepingu)dokumendist, kuid ei ole esitanud asja juurde selle eestikeelset tõlget. Seega ei ole kohtul ega kostjal võimalik näha, milles hageja ja W. kokku leppisid. Sealhulgas ei ole inglise keelsest lepingu väljavõttest tuvastatav, kas hageja ja W. on üldse leppinud omavahel kokku leppetrahvis. Samuti ei ole arusaadav, millise kohustuse rikkumise puhuks on väidetav leppetrahv kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud kostjat, et akende tarnimise hilinemisel allub hageja leppetrahvile, mille peaks seejärel kinni maksma kostja. Kuivõrd sellist teavitamist ei ole toimunud, ei ole juba seetõttu võimalik leppetrahvi kui kahju välja mõista kostjalt. Pooltel ei ole vaidlust selles, et akende müügi kohta puudus ühtne lepingudokument ja seega ei eksisteeri mingit kirjalikku kokkulepet tarnetähtaegade kohta. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 1.

§ 76

lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lõike 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 77

lõige 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. 2.

§ 219

lõike 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus leiab, et antud asjas ei ole vaidlust, et hageja on sõlminud akende müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses ja seega pidi ta aknad kätte saades viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

1. Kohus nõustub kostja esindaja väidetega selle kohta, et ainuke hageja viide akna kvaliteedile sisaldub E-malides, milles on juttu esimesest kaubatarnest ja mille puhul väljendab hageja, et "palun vaata üle need fotod ja anna oma hinnang. Sellist kvaliteeti ei ole võimalik müüa. Siin veel mõningad fotod praagist. Selline töö ei ole küll kuidagi aktsepteeritav. Kus kvaliteedi kontroll on?" Hageja on seega akendega seoses teinud umbmäärase viite puudusele vaid esimese kaubatarne puhul, kui kokku oli viis tarnet. Toimikumaterjalidest nähtub, et kostjaga suhtles pidevalt kohtuistungil vande all üle kuulatud müügisekretär, kelle kaudu asju aeti. Tunnistaja Maarika Rüga ütlustest nähtub, et hageja tahtis väljapoole avanevaid Taani tüüpi aknaid. Tunnistaja suhtles Ü.V.. Tunnistaja teada ei olnud kirjalikku lepingut ega tarnimistähtaegu. Tavaliselt tehakse kokkulepe, mis ajaks peavad olema aknad tarnitud. Surve tuli hageja poolt. Hageja helistas ja nõudis, et millal saab. Hageja andis mõista, et neil on kiire. Öeldi, et objektil on kõik majad valmis, katused peal, oodatakse akende taga. Kuna 8 hageja väitis, et ehitus ootab akende taga, siis käisid firma esindajad Iirimaal. Sealt saadeti fotod, kust nähtus, et osadel majadel ei olnud katuseid peal. Ilma katuseta majale ei tohi panna aknaid, kui tahetakse garantiid. Vesi kahjustaks aknaid. Firma nõuab, et majadel, kuhu garantiiga aknaid soovitakse, peavad olema katused peal. Kuidas seda hagejale öeldi, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja isiklikult ei ole akendele dokumentatsiooni kaasa pannud ja tema ei tea, kas konkreetsele partiile pandi kaasa akende käsitlemise dokumentatsioon. Sellist infot ei tulnud, et kaup on puudustega ja et puudused tuleb kõrvaldada. Tunnistajale jäi mulje, et hageja oli kauba kvaliteediga rahul, sest aknaid taheti ainult juurde. Esitati ka üks lisatellimus.
2. Akende kvaliteedi ja tootja garantiiga seoses käis hageja ehitusobjektil K. OÜ meister M.M., kelle ütluste kohaselt on tavapärane, et käiakse objekte üle vaatamas, kui on pretensioone tööde teostamise osas. Tunnistaja ei teatanud oma tulekust ette. Need olid alles ehitusjärgus majad – löödi sarikaid kokku. Katust alles hakati monteerima või monteeriti. Katus peaks akende paigaldamiseks olema üldjuhul peal. Tunnistaja nägi aknaid, mis olid juba paigaldatud. Akende paigaldus- ja hoidmisviis olid tunnistaja seisukohalt kahtlased. Tunnistaja ei oska öelda, kas paigaldusjuhised annab ette firma. Tema lähtub oma kogemustest ja ehitustavast. Aknaid paigaldati otse betooni peale, aga tegelikult peab olema hüdroisolatsioon, muidu tuleb puidule hallitus sisse. Kui puit saab pideva kondentsi betooni seest, siis see puit ei kesta. Samas aknad vedelesid tsemendi kõrval pori sees. Sellest sai tehtud pilte. Hagejat pildistamine häiris. Tunnistajat aeti kohe objektilt minema kui nähti, et ta pilte teeb, aga see oli sellepärast, et ta oli ilma kiivrita. Taheti, et tunnistaja pilte ära ei saadaks, aga pildid said saadetud meili teel. Firma ei anna garantiid kui aknad on välistemperatuuril ja vesi sajab igalt poolt peale. Kui tunnistaja käis objekti üle vaatamas, siis hagejalt pretensioone ei olnud. Rahumeelselt sai räägitud. Peeti koosolekut ja tunnistaja kutsuti soojakusse, mis oli tehtud kontoriks. Juttu ei olnud sellest, et firma oleks praaki teinud. Tunnistaja ütles, et kui on defektid, siis ehituse lõpus likvideerime ära. Probleem oli sulustes, mõni oli katki läinud. Akende kohta oli pretensioone niipalju, et olid täkked. Mõni aken oli betooni- või löögijäljega, aga pole teada, kas see on töökojapoolne või muul viisil tekkinud – kas transpordi või paigaldamisega. Polnud sellist kokkulepet, et tunnistaja läheb sulust vahetama või värvima. Tunnistaja pidi veenduma, kuhu ja mismoodi aknad paigaldatakse, et kas saab garantiid anda. Tunnistaja pidi vaatama objekti üle põhjusel, et väidetavalt oli asjadega kogu aeg kiire olnud. Põhiasi oli kogu aeg tarne. Samas seisid aknad kuuri all, kuigi kogu aeg väideti kiire olevat. Kui aken seisab garaaži all pori sees ja räägitakse, et on kiire, et kõik põleb, siis peab olema mingi väärtus asjadel. Tunnistaja teada polnud kogu tellimust ära saadetud. Ehitati suurt maja, millele pidi veel kostja firma aknaid ette minema. See partii, kus ei olnud kremoone, oli veel saabumata. Tunnistaja nägi partiid, mis enne tema kohaleminekut oli 3 nädalat varju all seisnud. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega ja lisatud fotomaterjaliga (tl 166-170) on tõendatud asjaolu, et kostja ei ole aknaid ladustades ja paigaldades lähtunud heast ehitustavast ja kohapeal polnud ka juttu võimalikest puuduste kõrvaldamisest.
3. Pooltel ei ole vaidlust selles, et akende müügi kohta puudus ühtne lepingudokument ja seega ei eksisteeri mingit kirjalikku kokkulepet tarnetähtaegade kohta. Hageja poolt asja juurde esitatud lepingu variant ei väljenda kokkulepet, sest see on vaid hageja poolt allkirjastatud (tl 23-25). Kuigi kostja edastas hagejale lepinguprojekti, tegi hageja sellesse olulisi muudatusi, millega kostja nõus ei olnud ning nõnda jäi kirjalik leping sõlmimata. Kostja juhatuse liige on istungil selgitanud, et akende tarnetähtaegade osas oli kokkulepe orienteeruvates tähtaegades, mille puhul pidid kaubatarned toimuma hakkama 2-3 nädalaste vahedega. Tegelikkuses tarnitigi aknad orienteeruvalt samasuguse graafiku järgi nagu on sätestatud allkirjastamata lepingudokumendis. Asja juures olev meilide vahetus tõendab akende tarnete iseloomu ja nende komplekteerimist, samuti ühtsete tarnetähtaegade 9 puudumist. Kohus leiab, et tarnete tähtajad olid poolte vahel ebamäärased, sest need olid sõltuvuses akendele ja ustele käivate lisatarvikute saabumisest AS-lt A. . Hageja on sellise väitega nõustunud oma 09.10.
4. a kirjalike seisukohtade punktis 2 ja
5. Ka asja juures olevad kostja kahe tarne garantiikirjad sätestavad, et tarne garanteeritakse garantiikirjas näidatud tähtajal juhul, kui AS-st A. saabuvad lisatarvikud õigeaegselt. Hagiavalduse lisas nr 29 on kirjavahetus kostja müügiesindaja Maarika Rüga ja hageja vahel, kus on samuti viited tarne hilinemistele seoses hageja poolt dikteeritud suluste tarnija tähtaegadele, mis on 1-6 nädalat. Mujalt on võimalik suluseid saada 1 päevaga (tl 40). 6.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

punktide 3 ja 5 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ja alandada hinda. D. hagi on esitatud kahju hüvitamise nõudes

§ 115lõike 1 alusel.

Sama paragrahvi lõike 2 alusel võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast

§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Samuti tugineb hageja

§ 222

lõikele 5, mille kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et

§ 115

kui ka

§ 222

lõike 5 rakendamine eeldab seda, et võlgnikule oleks eelnevalt antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Mingit tähtaega võimalike puuduste kõrvaldamiseks pole hageja poolt kostjale antud. 7. Kohus leiab, et Võlaõigusseadus annab ka võimaluse täiendavat tähtaega määramata kahju hüvitamiseks ja seda

§ 115

lõike 3 järgi, kus kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti

§ 116

lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohus leiab, et

§ 116lõike 2 punktides 1-4 toodud olulisi lepingurikkumisi antud vaidluses ei esine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja poolt viidatud müüja vastutusele asja lepingutingimustele mittevastavuse eest on tõendamata. Hageja pole suutnud tõendada, et tellitud aknad ja uksed oleksid olnud puudustega ja et kostjale anti tähtaeg võimalike puuduste kõrvaldamiseks ja mida kostja ei soovinudki antud tähtaja jooksul kõrvaldada. Hageja pole tegelikult reklamatsioonigi esitanud. Kostja esindaja on tähelepanu juhtinud asjaolule, et kaubal esinevate puuduste kohta on hagile lisatud 05.01.2007. a tõlkedokument (lisa nr 33), mis ei ole kellegi poolt allkirjastatud. Kohus nõustub kostja esindajaga ja leiab, et antud dokument pole allkirjastatud ja seega pole see tõendina arvestatav. Arvamuses endas on keskendutud eelkõige akende-uste paigaldamise probleemidele, mille eest ei vastuta kostja (tl 48-78). 8. Hagiavalduse kohaselt on hageja leidnud, et tal on tekkinud kahju sellest, et puuduste kõrvaldamiseks tuli tal teha täiendavat tööd ja seda tasustada .

§ 128

lõike 3 kohaselt on otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Antud sätte järgi tähendab kahju vara vähenemist teatud ulatuses. Kohtus üle kuulatud tunnistaja M.M. on kirjeldanud millistes tingimustes kostja poolt saadetud toodangut hoiti ja pole välistatud, et aknad ja uksed sellisel kujul ka ei säilinud ja vajasid kohendamist. Samas pole hageja suutnud usaldusväärselt tõendada, et oleks teinud kulutusi akendel ja ustel esinevate väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Tuleb nõustuda kostja esindajaga selles, et esitatud tööde hinnad töötunni hindega 35 EUR pluss käibemaks 13,5% kokku summas 83 398 EUR (tl 84) on 10 allkirjastamata ja ei tõenda kahju tekkimist. Võrreldes hageja ja kostja vahelise lepingu tellimuse mahtu 2,5 miljonit ja hageja poolse täiendava töö maksumusega 83 398 EUR siis on see ebaproportsionaalne ja eeldanuks reklamatsiooni. Viimase partii sulusteta saatmise kohta on pooltel kokkulepe ja suluste kohta arvet ei esitatud (tl. 247). 9. Osa hageja kahjust moodustab ehitusobjekti peatöövõtja poolt esitatud leppetrahvinõue summas 352 478 krooni (lisa nr 36/1, 36/2, tl 82, 83). Hageja leiab, et kui kostja ei oleks kauba tarnetähtaegasid rikkunud, siis ei oleks leppetrahvinõuet järgnenud. Samas ei ole kostjale esitatud hageja ja W. vahelist kokkulepet väidetava leppetrahvi kohta. Hageja on esitanud asja juurde väljavõtte inglise keelsest (lepingu)dokumendist. Kohus leiab, et antud väljavõttest pole aru saada, milles alltöövõtja D. ja W. kokku leppisid. Sealhulgas ei ole inglise keelsest lepingu väljavõttest tuvastatav, kas hageja ja W. on üldse leppinud omavahel kokku leppetrahvis (tl 82-83). 10.

§ 127

lõike 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub kostja esindajaga ka selles, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud kostjat, et akende tarnimise hilinemisel allub hageja leppetrahvile, mille peaks seejärel kinni maksma kostja. Sellist teavitamist ei ole toimunud. Hagi on tõendamata ja tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 11