Obsah (7)

§ 142§ 146§ 143§ 144§ 147§ 150§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse avaldamise aeg ja 15. veebruaril 2008, Tartu Kohtumaja koht Tsiviilasja number 2-07-15497 Tsiviilasi M

§ 142lg.

1 kohaselt- nõue aegub seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda nõude täitmisest.

§ 146lg.

1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise määrus on tehtud 1.11.

1. Seega pidi advokaat Ain Laansalu vastava avalduse juba esitama kohtule ning ka hagejat sellest teavitama. KredEx kirjast nr. 902 /07.04.2004 (tl. 10) nähtub, et nemad on pöördunud juba enne kirja koostamist kolme kuu jooksul korduvalt hageja poole suuliste ettepanekutega leida lahendus laenulepingu 97-011(28.04.1997) alusel tekkinud võlgnevuse kustutamiseks. Eeltoodust tuleneb, et hageja pidi teadlik olema hagiavalduses toodus asjaoludest rohkem kui kolm aastat enne hagiavalduse dateerimist. Hagiavaldus on allkirjastatud 23.04.2007 ; seega on hageja nõue aegunud. Kinnisturaamatuseadus § 50 kohaselt saadetakse kinnistamisotsuse ärakiri pärast kande tegemist kohe avalduse esitanud isikule, kinnistu omanikule, kõigile kinnisturegistrist nähtuvatele isikutele, kelle kasuks kanne tehti või kelle kinnisturegistrisse kantud õigust kanne kahjustab, samuti teistele seaduses sätestatud isikutele ja ametiasutustele. Uuetoatalu kinnistu( registriosa nr.14104) kinnistustoimikus olevate kinnistamisotsuste pöördele tehtud märgete kohaselt on hagejale saadetud
2. detsembril 2002 26.11.2002 kinnistamisotsus hageja kasuks seatud keelumärke kustutamise kohta ja omanikukande muutmise kohta. Seega hageja sai siis teda , et temale kuulunud Uuetoa talu kinnistu käsutamise keelumärge on kustutatud ning kinnistu omandiõigus on üle läinud AS-le G. 2 Hageja sai asjaoludest ja tema võimalikust kahjust teada 2002 .a detsembris. Seega möödus hagi aegumistähtaega 2005.a detsembris. Ebaõige on hageja viide aegumise peatumisele seoses pooltevaheliste läbirääkimistega. Advokaadibüroo Bachmann @Partnerid ei ole läbirääkimiste huvi hagejale väljendanud ning ei ole hageja nõuet kunagi tunnistanud. Kostja esindaja Kalev Bachmann taotles TsMS § 449 lg. 2 alusel teha aegumist kohaldav lõppotsus ning kohtukulud panna hagejale. KOSTJA 2 SEISUKOHT Kostja Ain Laansalu nõustus kaaskostja esindaja Kalev Bachmanni seisukohtadega ning taotles samuti kohaldada hageja nõudele aegumist. Ain Laansalu kinnitas kohtuistungil, et oli M.M. näidanud toimikut ning rääkinud lahenduse käigust. M.M. olid kõik 2002.a. aset leidnud toimingud kooskõlastatud. Tallinnas Liivalaia tänava büroos oli M.M. kohtumine 2002.a. oktoobris või hiljem. 2002 oktoobri lõpus oli temal M.M. infovahetus- nõustumine hagist loobumiseks ning sellega oli kliendileping täidetud. M.M. teadis alates 2002.a. oktoobrikuust hagist loobumisest. M.M. sai üle küsitud kas ta soovib hagist loobuda ning ta oli nõustunud. Ain Laansalu kinnitas kohtuistungil, et arutas 27.09.2002 õhtupoolikul M.M. kokkulepet- hagist loobumist. 30.10.2002 kell 11.10 sai M M hagist loobumine veel üle küsitud; M.M. oli olnud hagist loobumisega nõus. Sellega olid 01.11.2002 tema kui advokaadi kohustused täidetud vastavuses kliendi soovidega. M.M. oli 2003.a. visuaalne ülevaade vaidluse käigust. Siis ei olnud M.M. pretensioone tema vastu. M.M. andis tema tegevusele esindajana heakskiidu. Ain Laansalu taotles kohtult teha aegumist kohaldav lõppotsus ning kohtukulud panna hagejale. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg.3 kohaselt teeb kohus vaheotsuse ka menetluspoole taotluse kohta aegumise kohaldamiseks. Kohtu poolt tehtav otsus on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

§ 142lg.

1 kohaselt on isikul õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest.

§ 143

kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel.

§ 144

kohaselt aegub koos põhikohustusega ka kõrvalkohustus.

§ 146

kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg.1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega.

§ 150

kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg samuti kolm aastat. Aegumine algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Ain Laansalu selgitustest kohtuistungil nähtub, et hageja sai teada hagist loobumisest 30.10.2002 kell 11.10 ning Ain Laansalu on seda temalt veel üle küsinud. Asjas olev kinnisturaamatu väljavõte(tl.114) tõendab , et kinnistu Uuetoatalu , registrinumber 141, katastritunnus 94901:007:0170 omanikuks on saanud 10.12.2002 kinnistamisotsuse alusel AS G. Asja materjalidest nähtub, et 26.11.2002 kinnistamisotsus on saadetud ka M.M. 12.12.2002 ( tl. 98,99) ja 10.12.2002 kinnistamisotsus, millega kanti kinnisturaamatusse registriossa 141 kinnistu omanikuks AS G. (tl. 99) ja see otsus on kinnistusosakonnast saadetud 12.12.2002 ka M.M. tl. 100). Kinnisturaamatu andmed on avalikud. Asjaõigusseaduse § 55 lg. 1 sätestab kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtte ning igaühe õiguse tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Lg. 2 sätestab , et keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Seega pidi hageja M.M. teada saama ja sai teda, 2002 .a detsembris, et temale kuulunud Uuetoa talu kinnistu käsutamise keelumärge on kustutatud ning selle kinnistu omandiõigus on üle läinud AS-le G. Seega sai hageja siis teada ka tema võimalikust kahjust. Seega möödus hagi aegumistähtaega kolm aastat 2005.a detsembris. Hageja on hagi esitanud kostjate vastu aga alles 23.04.2007. Hageja poolt viidatud läbirääkimiste toimumine kostjaga, ega kostja poolt selle käigus nõude tunnustamist ei ole toimunud ning seega ei ole alust lugeda aegumistähtaega pikenenuks ega kohaldada

§ 158sätteid.

3 Riigikohtu 14.11.2007 määrus tsiviilasjas 3-2-1-101-07 näeb ette, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Sellest tulenevalt jätab kohus M.M. hagi rahuldamata TsMS § 449 lg.3 alusel. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus lõppotsuse ning jätab M.M. hagi Advokaadibüroo Bachmann @Partnerid –ja advokaat Ain Laansalu vastu 277 159 krooni nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu ja asja edasi ei menetle. MENETLUSKULUDE JAOTUS Et aegumise kohaldamise tõttu on käesolev vaheotsus samane lõppotsusega, esitab kohus järgnevalt ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt vaidluse iseloomust ja M.M. majanduslikust olukorrast kohaldab kohus menetluskulude jaotusel TsMS § 162 lg 4 sätteid ning paneb M.M. kohustuse kostjate menetluskulud hüvitada osaliselt -50 % suuruses. M.M. tasuda vastavuses 13.08.2007 kohtumäärusega temale pandud riigilõivu tasumise kohustus 14 250(neliteist tuhat kakssada viiskümmend ) krooni. M.M. kantud muud menetluskulud jätta tema kanda. Kohtunik 4