Kaja peab vastama
Kohtu õiguslik põhjendus 12.09.2008.a esitas Korteriühistu G 20/22 kohtule hagiavalduse L K vastu. Hageja nõue tuleneb sellest, et kostja on korteri aadressil xxx omanik ning ei täida oma kohustused majandamiskulude tasumises, mis on ettenähtud korteriühistu põhikirjas ja korteriühistuseaduse § 15 lg 1. Kostja ei maksa hageja poolt esitatavaid arveid täies ulatuses ning kostja võlgneb hagejale seisuga 01.01.2008.a põhivõlgnevusena 3 967,80 krooni ja viivisena 70,44 krooni. Viivised arvestati põhikirja p 4.2 i alusel 0,07% tasumata summalt iga hilinetud kalendripäeva eest. Hageja palus: 1) mõista kostjalt välja võlgnevus 6 731,18 krooni (sh teenustasu eest, laenu eest, küte eest, gaasi teenustasu, prügiveoteenus, S/V ringvoolu eest, soe ning külma vesi eest); 2) välja mõista kostjalt maksmisega viivitamise eest viivis 0,07% summas 118,36 krooni; 3) välja mõista kostjalt menetluskulud. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõue koos lisadega on kostjale 02.10.2008.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
)§ 322 lg 1 järgi kätte toimetatud. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega kooskõlas
lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud korteriühistuseaduse § 15 lg 1 ning võlaõigusseaduse § 100, § 101. Kostjalt kuulub väljamõistmisele võlgnevus 6 731,18 krooni ja viivis 118,36 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja käigus teinud alljärgnevad kulutused:
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
lg 2 ja
lg p 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 1 800 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus teeb tagaseljaotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 162 lg 1, 2, 173 lg 1, 407 lg 1, 415, 416 lg 2, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.