← Eesti

2-08-3943/6

Obsah (6)§ 31§ 1§ 15§ 10§ 28§ 3

2-08-3943 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2008. a Põlva Tsiviilasja number 2-08-3943 Tsiviilasi AS RPM (registrikood 10023445

§ 31lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna puuduvad

§ 15

lõikes 2 sätestatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alused, võlgnik on maksejõuetu, viimane ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lepingu (tl 18-22) kohaselt on AS RPM ja OÜ Globalmaster

  1. juunil
  2. a sõlminud töövõtulepingu elamu „Margus" puitdetailide komplekti valmistamiseks. Vastavalt sellele lepingule pidi võlgnik tasuma võlausaldajale hiljemalt
  3. augustiks
  4. a tellitud detailide eest kokku 1 258 274,65 krooni. 11.01.
  5. a võlgniku, võlausaldaja ja OÜ RPM Ehitus vahel sõlmitud lepingust (tl 24-25) ja poolte vahel 27.06.
  6. a sõlmitud kokkuleppest (tl 23) nähtub muu hulgas see, et võlausaldaja kohustus maksma 92894 krooni OÜ-le RPM Ehitus võlgniku eest ja viimane pidi võlausaldajale maksma koguvõlgnevusest – 707272 krooni (millele lisandub intress) 200000 krooni hiljemalt 30.09.
  7. a ja 507272 krooni hiljemalt 22.12.
  8. a. Võlgniku esindaja on õigeks võtnud, et võlausaldaja on lepingu täitnud ja neile üle andnud kõik tellitud detailid ning nende võlgnevus praegu võlausaldaja ees on 500 000 krooni. Seega leiab kohus eeltoodu alusel, et võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees – summas vähemalt 500 000 krooni – on usaldusväärselt tõendatud. Pankrotihoiatuse (tl 16) kohaselt on võlausaldaja teinud võlgnikule 15.01.
  9. a pankrotihoiatuse, viimane pidi võlgnevuse ära tasuma hiljemalt 25.01.
  10. a. Väljastusteate (tl 17) kohaselt on nimetatud pankrotihoiatus saadetud võlgniku ja võlgniku seadusliku esindaja aadressil ning selle on 17.01.
  11. a vastu võtnud võlgniku seadusliku esindaja isa – M. . Kuna võlgnik seadusliku esindaja on ka ise kinnitanud, et ta sai pankrotihoiatuse kätte ning vaatamata sellele ei tasunud võlgnevust võlausaldajale 25.01.
  12. a, siis on viimane vastavalt

§ 10lg 2 p-le 1 sellega põhistanud ka võlgniku maksejõuetust.

Ajutise pankrotihalduri aruande järgi puudub võlgnikul majandustegevus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, sest osaühingu vara (kinnistu MSP, registriosa nr 1134138, pindala 23631 m2) väärtus on umbes 100-130 tuhat krooni, kuid võlgade kogusumma ulatub 3 miljoni kroonini. Kuna võlg ületab vara mitmekordselt ja puudub käibevara ja majandustegevus, siis on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. 3

(5)2-08-3943 Peale selle on võlgniku seaduslik esindaja kinnitanud kohtule, et osaühingul puudub käibevara. Ka ei ole võlgniku seaduslik esindaja millegagi ümber lükanud ajutise halduri arvamust võlgniku majandustegevuse puudumise osas ega esitanud viimasele isegi raamatupidamise ja asjaajamise dokumentatsiooni. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole oma väidet, et osaühingul on vara rohkem kui 130 000 krooni väärtuses, millegagi kohtule põhjendanud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul peale kinnistu MSP rohkem vara. Asjaolu, et võlgniku poolt esitatud tellimuse alusel on ehitatud maja võlgniku seadusliku esindaja venna – R. M. kinnistule Linnamäe A1, ei kinnita võlgnikul maja või muu vara olemasolu. Hinnates kõiki ajutise pankrotihalduri kasutuses olevaid andmeid võlgniku majandustegevuse ning varalise seisundi kohta, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ka nähtub ajutise pankrotihalduri aruandest, et võlgnikul puuduvad vajalikud käibevahendid ja likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik katta oma lühiajalisi kohustusi ilma oma maksejõuetust süvendamata. Arvestades asjaolu, et võlgniku võlgade kogusumma ületab mitmekordselt vara turuväärtuse, samuti puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik jätkata majandustegevust ja saada vahendeid kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või võlgniku tervendamiseks ning puuduvad ka

§ 15

lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alused, sellepärast tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohtul ei ole põhjust kahelda ajutise pankrotihalduri arvamuse õigsuses, kuigi see põhineb olulises osas kolmandatelt isikutelt saadud andmetel, kuna on üldjoontes vastavuses ka võlgniku seadusliku esindaja poolt kohtuistungil antud kinnitustega. Käesoleval juhul ei ole äriühingu tervendamine võimalik ega otstarbekas. Pankrotiasja ettevalmistamise käigus on ajutine pankrotihaldur arvamuses märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on juhtimisvead, sealhulgas raske juhtimisviga

§ 28lg 2 mõistes.

Kuna võlgniku seaduslik esindaja on väitnud, et osaühingul on olemas nõuetekohane raamatupidamine ja elamu ehitamiseks vastavad kokkulepped R. M. ja sõiduauto BMW 730 LD liisimine oli vajalik ning puuduvad usaldusväärsed ja konkreetsed tõendid, mis kinnitaksid, et võlgniku seaduslik esindaja oleks põhjustanud võlgniku maksejõuetuse pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega, siis leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjus tuleb halduril välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus ning praeguses menetluses oleks raske juhtimisvea märkimine maksejõuetuse põhjusena põhjendamatu ja ennatlik.

§-st 31 lg 5 alusel nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Tarmo-Tanel Padrik, kes on täitnud ajutise pankrotihalduri kohustusi, kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui ka teadaolevatest võlausaldajatest ning vastab ka muus osas

§-s 56 sätestatud nõuetele. 4

(5)2-08-3943

§-st 31 lg 7 tulenevalt kuulub pankrotiotsus viivitamatule täitmisele.

§ 3

lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluses sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlust on alustatud käesolevas asjas

  1. a, siis tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada alates 01.01.
  2. a kehtivaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid. TsMS § 173 lg 1 ja 3 sätestavad muu hulgas, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna pankrotiavaldused rahuldatakse, siis tuleb jätta võlausaldajate menetluskulud täielikult võlgniku kanda TsMS §-de 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lembit Käis Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.