) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 26.juulil 2007.a. tarbijakrediidileping nr 0723729/96st, mille alusel on kostja saanud 59 147.15 krooni krediiti intressimääraga 26,99 % aastas. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamiseks ja lepingutingimuste muutmiseks 40 000.00 krooni võrra. Uueks krediidsummaks jäi 97 465.64 krooni ja intressimääraks 26,28% krediidisummalt aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjale 16.juulil 2008.a. lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles lepingu üles 14.augustil 2008.a. ja nõudis kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist suumas 124 104.99 krooni tasumist, mille moodustab tagastamata krediidisumma 94 624.02 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 9706.76 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 49.41 krooni, leppetrahv 18 924.80 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 800.00 krooni. 2
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 1.Hageja on piisava selgusega tõendanud, et laenusaaja ja käendaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu p. 5.3 järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks, tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue lepingu täitmiseks, s.o. tagastamata krediidisumma 94 624.02 krooni väljamõistmiseks, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.
järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 26,28% krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemise ajaks oli intressi nõue muutunud sissenõutavaks kogusummas 9706.76 krooni. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks summas 9706.76 krooni on kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada. 3.
lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
järgi on tarbijakrediidilepingus tarbija kahjuks seadusega sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Nimetatud sätte eesmärk on tarbija kaitsmine ülemäärase viivise maksmise kohustuse eest. Poolte sõlmitud tarbijakrediidilepingus nr 0723729/96st on kokku lepitud intressi määras Niinimetatud põhileping viivise määra ei käsitle. Põhilepingu lahutamatuks osaks oleva üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Hageja on arvestanud viivist 26,28 % tähtaegselt tagastamata summalt. Tagastamata summaks, millelt on arvestatud viivist, on 114 348.82 krooni ning viivise summa on perioodi eest 14.august 2008.a. kuni 01.oktoober 2008.a. 3951.90 krooni (114 348.82 x 26,28% : 365 x 48 = 3951.90 krooni. Viivis lepingu ülesütlemise seisuga on hageja arvestuste kohaselt 49.41 krooni, mis on arvutatud tähtaegselt tasumata krediidisummalt.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hageja viivise arvutamisel kõrvale kaldunud lepingus kokkulepitust ning viivise arvestamisel tuleb lähtuda seadusejärgsest intressi määrast (
), milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eesti Panga teatel
lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1.juulist 2008.a. oli 4,0. Eelneva alusel on viivise nõue kooskõlas seadusega järgnevalt; 626.06 x 11% :365 x 30 = 0.57 krooni (periood 12.06.2008 – 11.07.2008) 3 1272.87 x 11% : 365 x 61 = 23.40 krooni 1941.12 x 11% : 365 x 2 = 1.17 krooni Viivis kuni lepingu ülesütlemiseni on 25.14 krooni ning perioodi eest 14.august 2008.a. kuni 01.oktoober 2008.a. on 114 348.82 x 11% : 365 x 48 = 1654.14 krooni. Eeltoodud arvestades rahuldab kohus hageja viivisenõude ainult põhjendatud ulatuses, s.o. summas 1679.28 krooni. 4.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tagastamata 94 624.02 krooni, on hageja nõue 18 924.80 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5.Hageja nõuab kostjatelt võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmist summas 800.00 krooni. Pooled on sellise kulu hüvitamises kokku leppinud üldtingimuste punktis 6.3 ning koosmõjus üldtingimuste p-ga 5.3 ja hinnakirjaga on hageja nõue 800.00 krooni saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel 26,28% tagastamata krediidisummalt aastas alates 01.oktoobrist 2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Õiguslikult põhjendatud on TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmine lepingus kokkulepitud (üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja alusel) seadusega kehtestatud määras (
Seega rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja alates 01.oktoobrist 2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis, kuid mitte hageja nõutud protsendimääras (26,28%) tagastamata krediidisummalt aastas, vaid seadusega kehtestatud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 5000.00 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 19 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 19.00 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 5019.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.