← Eesti

2-05-19678/17

Obsah (5)§ 449§ 657§ 442§ 392§ 656

2-05-19678 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Reet Allikvere, Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2008, Tallinn Tsi

§ 449lg 2 kohaselt lõppotsuse.

Paraprint AS (OÜ Labelprint õiguseellane) ja Eero Lattu sõlmisid 04.11.1999 juhatajalepingu, millega E. Lattu võttis endale kohustuse mitte tegeleda ettevõtte juhina või töötajana, konsultandina või muul viisil tegevusega, mis konkureeriks mis tahes viisil äriühingu või temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja tegevusega. Juhatuse liikme lepingu E. Lattu poolse ülesütlemise korral pidi keeld kehtima 6 kuud pärast lepingu lõppemist. E. Lattu oli AS-i Paraprint juhatuse liige kuni 30.04.2004, mitte kuni hageja väidetud 26.05.

  1. E. Lattu esitas 01.03.2004 palve ennast vabastada juhatuse liikme kohustustest vastavalt lepingule, teatades 6 kuud ette. Arvestades etteteatamistähtaega, esitas E. Lattu palve lõpetada leping seisuga 31.08.
  2. AS Paraprint nõukogu võttis 29.04.2004 vastu otsuse, millega kutsus E. Lattu tagasi juhatuse liikme kohalt, E. Lattule teatati 30.04.2004, et temaga on teenistussuhe lõpetatud ja ta peab töölt lahkuma. Kanne juhatuse liikme tagasikutsumise kohta tehti äriregistrisse 26.05.
  3. Antud kuupäev ei näita, millal lõppes E. Lattu ja hageja vaheline lepinguline suhe. Leping lõppes tulenevalt ülaltoodust 30.04.2004 ja lepingus sätestatud konkurentsikeeld kehtis kuni 30.10.
  4. Kostja AS ESTOPRESS sai trükimasina 26.11.2004, seega alustas E. Lattu AS-i ESTOPRESS kaudu äritegevust alles 2004 detsembris. Asjaolud, et E. Lattu omandas 29.06.2004 OÜ Mergetek ja 23.07.2004 asutati OÜ Mergetek osavõtul AS ESTOPRESS, ei ole konkureeriv tegevus. Konkureeriv tegevus ei ole ka Estopressi kaubamärgi registreerimine E. Lattu poolt. Konkureeriva tegevusena saab käsitleda ainult aktiivset konkurentsi pakkumist alates ajast, mil AS ESTOPRESS sai trükimasina. Eeltoodu alusel ei rikkunud E. Lattu juhatajalepingus sätestatud konkurentsikeeldu. Konkureeriv tegevus algas pärast konkurentsikeelu lõppu. Lepingu alajaotises „saladuse hoidmise kohustus“ võetud konfidentsiaalsuskohustusega oli E. Lattul keelatud avaldada ja ära kasutada AS-i Paraprint või sellega samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate ärisaladusi; saladuse hoidmise kohustus kehtib 3 aastat pärast lepingu lõppemist. Antud sõnastus on üldsõnaline. Hageja ja E. Lattu ei konkretiseerinud, mida hageja juures ärisaladuseks peeti. Tunnistaja K. ütluste kohaselt tegi E. Lattu talle ettepaneku asuda tööle AS-is ESTOPRESS. Tunnistaja ei tea saladustest midagi. Selline ettepaneku tegemine töötaja ületulemiseks ei ole käsitletav kõlvatu konkurentsina. Töötajate tööalased teadmised ja oskused ei ole käsitletavad ärisaladusena. Töötajal on põhiseadusest tulenev õigus valida, millise tööandja juures töötada. Hageja tõi välja, et E. Raudsik ja L. Looman on helistanud E. Lattule, leides, et tegemist on 6

(12)konkurendi töötaja või tema esindaja mõjutamisega tegutsema konkurendi või kolmanda isiku huvides. Tegemist ei ole eelnimetatud mõjutamisega. E. Lattu, E. Raudsik ja L. Looman on kauaaegsed töökaslased. E. Lattu ja E. Raudsik on nende sõnul perekonnatuttavad. Ei oma tähtsust, keda E. Lattu hageja seadusliku esindajana koondas või kellega muudeti lepingut. Nimetatud asjaolud kuuluvad tööõiguse valdkonda ja ei ole seotud konkurentsiõigusega. Hageja käsitlus A. Tarto koondamisest ja lepingute muutmisest E. Raudsiku ning L. Loomaniga ei ole põhjendatud. Hageja arvamus, et tehtud muudatustega kindlustati nimetatud isikutele raha üleminekuperioodi katteks, on meelevaldne. Tuvastamist ei leidnud, et kostjad levitasid hageja suhtes halvustavat informatsiooni. Tunnistaja T. T.u ütlustest nähtub, et hageja kliendid Onistar ja Liiwi Heliis küsisid, kas hakkate pankrotti minema. Tunnistaja sõnade kohaselt said kliendid sellise teabe AS-ist ESTOPRESS, kliendid rääkisid E. Raudsikust ja E. Lattust. Tunnistaja T. T. on hageja müügidirektor ja nõukogu liige. Informatsioon ei pärine algallikast, tunnistaja vahendas kolmandate isikute ütlusi. Isegi kui kostjad avaldasid hageja kohta informatsiooni pankrotistumise kohta, ei saa seda lugeda halvustavaks. Tunnistaja T. avaldas, et 2004 lõpp kuni 2005 algus oli märgatav käibe ja kasumi langus. Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka hageja seadusliku esindaja avaldatuga, mille kohaselt 2005.a oli väga halb, hageja oli pankrotilähedases seisus. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega AS ESTOPRESS koduleheküljest ja Äripaeva artiklist. Koduleheküljel räägib Estopress oma töötajate pikaajalisest kogemusest. Töötajate kogemused ja teadmised ei ole ärisaladus ja tegemist ei saa olla kõlvatu konkurentsiga. Ka Äripäeva artiklis E. Lattu nimetatud soodne konkurentsiolukord ja soov kasutada oma aastatepikkuseid kogemusi, ei ole kõlvatu konkurents. Hageja ja E. Lattu ei fikseeritud, mis ärisaladus on. Kohus ei nõustunud hageja väitega konkurentsi äärmisest tihedusest antud valdkonnas. Hageja seaduslik esindaja ütles, et turul on kaks suurt tegijat - hageja ja AS ESTOPRESS ning paar väiksemat. Konkurentsi tiheduse kohta andis analoogseid ütlusi ka E. Raudsik Ei saa rääkida, tihedast konkurentsist turul, kus hageja oli peaaegu monopoolses seisundis. Hageja tõi välja artiklist E. Lattu mõtte, et kliente on lihtsam leida, kui pakkumise teeb varasemast tuttav usaldusväärne inimene, leides, et kostja äriplaani osaks oli hageja töötajate ärakasutamine. Hageja juures oli valdavalt fikseerimata ärisaladus. E. Raudsiku ja L. Loomani töölepingutes oli märge ärisaladuse kohta ja selleks oli tunnistatud toodete omahind. Kliendibaasi selles ei nimetatud. Seetõttu ei saa rääkida ka konkurendi töötaja ärakasutamisest. Tunnistaja E. R. avaldas, et kliente oli võimalik leida ka telefoniteatmikku kasutades. Enamik hageja suurtest klientidest ei lõpetanud tellimuste esitamist, vaid tegid seda kahe pakkuja käest. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostjate käitumises õigusvastasust, ei saa hagejal olla ka kahju hüvitamise nõuet kostjate vastu. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Labelprint palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada E. Lattu ja AS ESTOPRESS tegevuse õigusvastasus ning sellega hagejale kahju tekitamine; kohustada AS-i ESTOPRESS lõpetama kahju tekitamine kõlvatu konkurentsi osutamise teel hagejale, kohustades AS-i ESTOPRESS lõpetama kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõige ja halvustava teabe edastamine, lõpetama hageja ärisaladuste kasutamine; kohustada E. Lattut mitte kasutama ning avaldama kolmandatele isikutele hageja ärisaladusi. Apellant palus rahalise nõude suuruse üle jätkata menetlust maakohtus. Apellant palus menetluskulud välja mõista kostjatelt. Kohtu järeldus, et konkurentsikeeld lõppes 30.10.2004 ei vasta seadusele ega asjas kogutud tõenditele. Vastavalt ÄS § 309 lg-le 3 lõppevad juhatuse liikme lepingust tulenevad õigused ja 7
(12)kohustused vastavalt lepingule. Lepingu kohaselt võis kumbki pool lepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest kuus kuud ette. 01.03.2004 esitas E. Lattu hageja nõukogule avalduse tema vabastamiseks juhatuse liikme kohustustest ega maininud lepingu ülesütlemist. Nõukogu kutsus 30.04.2004 otsusega E. Lattu tagasi hageja juhatusest. Hageja ei otsustanud ega nõustunud lepingu lõppemisega ega lõpetamisega 30.04.
  1. Kui E. Lattu 01.03.2004 avaldus oli avaldus pooltevahelise lepingu ülesütlemiseks, sai leping lõppeda kõige varem 6 kuud pärast avalduse tegemist, s.o 01.09.
  2. Seega kehtis konkurentsikeeld E. Lattule vähemalt kuni 01.03.
  3. E. Lattu rikkus konkurentsikeeldu. Maakohus tuvastas, et hiljemalt alates 26.11.2004 osutas AS ESTOPRESS hagejale aktiivset konkurentsi, E. Lattu oli AS ESTOPRESS juhatuse liige ja ühe osaniku juhataja ning ainuosanik. Ainuüksi maakohtu tuvastatud asjaolude kaudu on tuvastatud, et E. Lattu rikkus lepingust tulenevat konkurentsikeeldu vähemalt 26.11.2004-01.03.
  4. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et E. Lattu varasem tegevus ei olnud käsitletav konkurentsikeelu rikkumisena. E. Lattul oli keelatud vastavalt pooltevahelisele lepingule mistahes viisil konkurentsi osutamine hagejale, sh ettevõtlus, juhatuse liikmeks olemine või mistahes muu tegevus, mis konkureeriks hagejaga. On ilmne, et E. Lattu taotles hageja tegevusvaldkonnas kaubamärgi registreerimist ajal, mil ta oli veel hageja juhatuse liige ega olnud esitanud avaldust lahkumiseks; E. Lattu omas osalust ja oli juhatuse liige hagejaga konkureeriva tegevusalaga ettevõtjas (OÜ Mergetek); E. Lattu asutas tema osalusega ja juhitava ettevõtja (OÜ Mergetek) kaudu hagejaga konkureeriva tegevusalaga uue ettevõtja AS ESTOPRESS ning asus selle juhatuse liikmeks. Nimetatud E. Lattu tegevus on hagejale konkurentsi osutamine ning lepingust tuleneva konkurentsikeelu rikkumine. Konkurentsikeelu rikkumine ei piirdu üksnes aktiivse konkurentsi osutamisega, vaid ka passiivse konkurentsi osutamisega, sh aktiivse konkureeriva tegevuse ettevalmistamisega. Pooltevaheline leping ei eristanud aktiivset ja passiivset konkurentsi, tuleb asuda seisukohale, et lepingu kohaselt oli keelatud mistahes viisil konkureerimine. E. Lattu poolt kaubamärgi registreerimise taotlemise sisuks ja eesmärgiks oli enda pakutavate või tulevikus pakkuda soovitavate kaupade või teenuste tähistamine või sellise õiguse andmine kolmandale isikule. Kaubamärgi registreerimine oli suunatud hageja tegevusega konkureerimisele. E. Lattu rikkus konkurentsikeeldu vähemalt alates 13.02.2004, mil ta esitas avalduse hageja tegevusvaldkonnas enda nimele kaubamärgi registreerimiseks. Hageja ei nõustunud kohtu järeldustega, et kostjad ei osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi. KonkS § 52 lg 1 sätestab, et konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt. E. Lattu kasutas ära hageja ärisaladusi (sh temale hageja juhatuse liikme staatuse tõttu teada olevat infot hageja tootmisprotsesside, turundustegevuse, klientide andmete jms kohta) ning alustas selle info baasil äritegevust OÜ Mergetek ja AS ESTOPRESS kaudu ning avaldades seeläbi infot AS-ile ESTOPRESS hagejaga konkureerivaks tegevuseks. Ärisaladused ja konkurentsiseaduse mõttes konfidentsiaalne teave ei pea olema täpselt määratletud ega piiritletud. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-22-07, et konfidentsiaalseks teabeks tuleb pidada teavet ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta eeldusel, et see ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus ning terviklik informatsioon ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta on konfidentsiaalne teave KonkS-i ja TRIPS-lepingu art 39 mõttes. E. Lattu oli hageja juhatuse liikmena teadlik eeltoodud asjaoludest, tal oli terviklik teave hageja klientide ja hinnastrateegia kohta. Ei ole tõendeid, et selline teave oli üldiselt kättesaadav või üldteada. E. R. (endine hageja müügijuht, praegune AS ESTOPRESS müügijuht) ei eitanud, et ta kasutas talle teadaolevaid andmeid hageja klientide kohta nendele pakkumiste tegemiseks. Konfidentsiaalne teave on hageja finantsnäitajad ja äriplaan, mille alusel E. 8
(12)Lattu koostas AS-i ESTOPRESS äriplaani ja esitas pankadele laenu saamiseks. Seega käitus E. Lattu õigusvastaselt. E. Lattu kohustus ärisaladuse hoidmiseks tulenes ka VÕS §-st 625. AS ESTOPRESS ei käitunud heas usus. AS ESTOPRESS pidi aru saama, et ta kahjustab oma tegevusega hageja huve ning tekitab hagejale kahju, konfidentsiaalse info ärakasutamise eesmärgiks AS-i ESTOPRESS poolt oli hageja tegevusvaldkonnas edukas tegutsemine (sh hageja klientide ülevõtmine), mis pidi vähendama ja vähendas hageja tulusid. Hageja väidetele E. Lattu poolt käsundisuhte rikkumise ja õiguste heas usus teostamise kohustuse kohta maakohus ei vastanud. AS ESTOPRESS mõjutas läbi oma seadusliku esindaja E. Lattu tegutsema hageja töötajaid AS-i ESTOPRESS huvides. E. Lattu koondas hageja juhatuse liikmena alates 01.03.2004 hageja töötaja A. Tarto ning maksis talle koondamishüvitise, A. Tarto koondamiseks puudus vajadus. Samal päeval esitas E. Lattu hagejale lahkumisavalduse. E. Lattu esindatav OÜ Mergetek määras AS ESTOPRESS asutamisel A. Tarto AS-i ESTOPRESS nõukogu liikmeks. A. Tarto tööülesanded ASis ESTOPRESS on samad, mis tal olid hageja juures. Koondamise ja hüvituse maksmise eesmärgiks oli tagada AS ESTOPRESS tegevuse alustamiseni A. Tartole sissetulek. E. Lattu tegevus on käsitletav kõlvatu konkurentsina. 24.09.2004, s.o vahetult pärast AS-i ESTOPRESS majandustegevuse alustamist, lahkusid hageja juurest E. Lattu vahendusel AS-i ESTOPRESS tööle müügiesindajad L. Looman ja E. R.. Mõlema müügiesindaja töölepingusse lisas E. Lattu tagantjärele punkti, mille kohaselt kohustus tööandja maksma töötajale hüvitust 2 kuu (L. Looman) ja 4 kuu (E. R.) töötasu ulatuses, kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel. Selline kokkulepe on ebatavaline ja ebamõistlik. Nimetatud töötajad kutsuti AS-i ESTOPRESS, kuna nad olid kõige paremini kursis hageja müügitegevuse, klientide ja nende vajadustega (sh toodete omahinnaga), mis tagas AS-ile ESTOPRESS olulise teabe müügitegevuse korraldamiseks ja klientide ülevõtmiseks. Pärast E. Lattu lahkumist hageja juhatuse liikme kohalt helistasid töötajad pidevalt hageja mobiiltelefone kasutades E. Lattule, tööülesannete täitmiseks puudus töötajatel selleks vajadus. Taoline AS-i ESTOPRESS tegevus on käsitletav kõlvatu konkurentsina. AS ESTOPRESS kutsus enda juurde tööle hageja kogemustega töötajad foilija Arno Jagomägi, laduja Tiina Reimanni, trükkal Epp Tammemägi ja trükkal Merle Lipi, kes lahkusid septembris ja oktoobris ning asusid kohe pärast töölepingu lõpetamist tööle AS-is ESTOPRESS samadele ametikohtadele. Tunnistaja A. K. kinnitas, et E. Lattu kutsus teda AS-i ESTOPRESS tööle korduvalt telefoni teel ja käis teda kodus veenmas. Kostjate tegevus on käsitletav kõlvatu konkurentsina. Nimetatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Kostjad tegid kõik endast oleneva, et meelitada hageja töötajad enda juurde tööle. See on käsitletav konkurendi töötajate mõjutamisena tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides KonkS § 52 lg 2 kohaselt. Kohus hindas nimetatud asjaolusid ebaõigesti ja tegi nimetatud osas ebaõige otsuse. Kostjad levitasid eksitavat ja halvustavat teavet hageja kohta, mis on KonkS § 50 lg 1 p 1 kohaselt käsitletav kõlvatu konkurentsina. Tunnistaja T. T.u ütlustega on tõendatud, et kostjad ja E. R. väitsid hageja klientidele Onistar ja Liiwi Heliis, et hageja hakkab pankrotistuma. Väited olid ebaõiged, konkurenti halvustavad ja kantud eesmärgist mõjutada kliente loobuma hagejalt teenuste ostmisest ja ostma teenuseid AS-ilt ESTOPRESS. Sõltumata info levitamise eesmärgist, on see vastuolus heade kommetega. Taoliste andmete avaldamine on õigusvastane ka VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Kostjate poolset kõlvatut konkurentsi, hageja ärisaladuste ning töötajate ärakasutamist kinnitab ka AS-i ESTOPRESS kodulehekülg, kus viidatakse hageja tegevusele valdkonna arendamisel ja kujundamisel Eestis ning AS-i ESTOPRESS töötajate pikaajalisele töökogemusele, mis saab baseeruda ainult hageja juures töötamisel. Seega reklaamis AS ESTOPRESS ennast kogemuste, 9
(12)teabe ja töötajate kaudu, mis on saadud ja üle võetud hagejalt. 04.05.2005 ajalehe “Äripäev” artiklis E. Lattu ei varjanud oma soovi ära kasutada hageja juures saadud teadmisi ja oskusi ehk ärisaladusi, mille hoidmise kohustus ja kasutamise keeld tal lepingu ja seaduse järgi oli. E. Lattu viide soodsale konkurentsiolukorrale kinnitab, et konkurentsiolukord oli soodne, kuivõrd E. Lattu oli teadlik valdkonna ühe suurima ettevõtja – hageja – ärisaladustest. Antud valdkonnas on tihe konkurents ja hageja ärisaladusi teadmata ei saanud konkurentsiolukorda soodsaks pidada. Kohtu järeldus, et konkurents ei ole tihe, on ekslik. Hageja ja kostja pakutavate teenuste järele pole Eestis sellist nõudlust, mis võimaldaks täiendavatel teenusepakkujatel turule tulla. Artiklis E. Lattu ei varja, et klientidelt tellimuste saamine on lihtne, kui pakkumise teeb kliendile varasemast tuttav inimene, st E. Lattu kinnitas, et AS-i ESTOPRESS tegevuse ja äriplaani osaks oligi hageja töötajate, kes on kursis hageja kliendiandmebaasidega, ärakasutamine. E. Lattu nimetas artiklis AS-i ESTOPRESS suurimaid kliente, kes on ja olid hageja kliendid ning kelle osas hageja viitas hagis ja selle lisades hageja müüginäitajate langusele seoses kostjate tegevusega. Artiklist nähtub, et E. Lattu sõnul oli AS ESTOPRESS tegevuse käivitamine kulukas protsess, mis selgitab E. Lattu tegevust hageja töötajate ülevõtmisel hüvitiste väljamaksmisel. Nimetatud väide tõendab kaudselt kostjate ebaseaduslikku tegevust töötajate ülevõtmisel. Kohus hindas nimetatud asjaolusid ebaõigesti ja tegi nendest ekslikke järeldusi. Kostjate õigusvastase tegevuse tulemusena vähenesid oluliselt hageja tulud (müük), mitmed kliendid loobusid hagejalt teenuste ja kaupade tellimisest täielikult või osaliselt ning asusid samu kaupu ja teenuseid tellima AS-ilt ESTOPRESS. Kui kostjad ei oleks õigusvastaselt käitunud, ei oleks hagejal müügitulu vähenenud. Hageja nõuab E. Lattult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kohustuse täitmise jätkamist ning kahju tekitava käitumise lõpetamist. AS ESTOPRESS tekitas hagejale lepinguväliselt kahju ja hageja nõuab AS-ilt ESTOPRESS kahju hüvitamist ja kahju tekitava käitumise lõpetamist. Kostjad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt, kuivõrd kostjate tegevus oli kooskõlastatud ja suunatud ühisele eesmärgile ning mõlema tegevuse tulemusena tekkis hagejal sama kahju. Kahju tekkimiseks oli vajalik mõlema kostja ühine tegevus. Hageja taotles Sampo Pangalt ja Nordea Pangalt kostjate poolt laenu taotlemisel esitatud AS-i ESTOPRESS äriplaani väljanõudmist. Vastus apellatsioonkaebusele AS ESTOPRESS ja Eero Lattu ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata uueks arutamiseks maakohtule.

Hageja esitas hagiavalduses kostjate AS-i ESTOPRESS ja Eero Lattu vastu nõude välja mõista tekitatud kahju hüvitisena kostjatelt solidaarselt 2 000 000 krooni, kohustada AS-i ESTOPRESS lõpetama kahju tekitamine kõlvatu konkurentsi osutamise teel ning kohustada Eero Lattut mitte kasutama ja avaldama kolmandatele isikutele OÜ LabelPrint ärisaladusi. Pooled taotlesid kahju hüvitamise nõude osas vaheotsuse tegemist.

§ 449

lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta 10

(12)on kohtul võimalik otsus teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Hageja on kostjate vastu esitanud kolm nõuet, mille aluseks olevad asjaolud üheselt ei kattu ja millest ainult üks on kahju hüvitamise nõue. Vaatamata sellele, et ainult üks esitatud nõuetest oli kahju hüvitamise nõue, on maakohus kõik kolm nõuet jätnud vaheotsusega rahuldamata. Kolleegiumi arvates on maakohus menetlusõiguse normi kohaldanud ebaõigesti, kuna vaheotsusega ei ole

§ 449lg 1 järgi võimalik lahendada nõudeid, mille sisuks ei ole raha nõudmine.

Kolleegium märgib, et maakohus on küll mitterahalised nõuded jätnud rahuldamata, kuid otsuses ei ole nende nõuete osas ühtegi põhjendust, miks jäeti nõuded rahuldamata. Põhjendava osa alguses on kohus märkinud, et kostjad tegid ettepaneku vaheotsuse tegemiseks kahju hüvitamise kohta, kuid kohus on asunud seisukohale, et hagi, see on kõik kolm nõuet, tuleb jätta rahuldamata. Otsuse põhjendavast osast ei selgu, kas maakohus mitterahalisi nõudeid üldse on lahendanud. Seega on maakohus otsuse tegemisel rikkunud

§ 442lg-t 8.

Eeltoodu on kolleegiumi arvates aluseks otsuse tühistamisele mittevaraliste nõuete osas. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas rahalise nõude osas tehtud vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 sätestab nõuded kohtuotsuse põhjendavale osale, milles tuleb märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas; kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega; otsuses tuleb kõiki tõendeid analüüsida. Eeltoodust tuleneb, et kohtuotsuse põhjendav osa peab sisaldama kohtu poolset analüüsi nõuete, nende aluseks olevate asjaolude ja tõendite kohta. Selleks, et tuvastada nõude põhjendatust peab kohus nõude aluseks olevate asjaolude pinnalt kõigepealt määratlema, milline õigussuhe on poolte vahel ja millist õigusnormi sellele kohaldada. Eeltoodu tuleb kohtul teha eelmenetluses, sest määratlenud õigussuhte ja millist normi kohaldada, saab kohus täita

§ 392lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesanded.

Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude nii konkurendiks oleva äriühingu AS-i ESTOPRESS kui ka Eero Lattu vastu, kes oli eelnevalt hageja juhatuse liige ja kellega oli sõlmitud juhatajaleping ning kes praegu on AS-i ESTOPRESS juhatuse liige. Hageja on Eero Lattu vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes tuginenud hageja ja Eero Lattu vahelisele juhatajalepingule ja väitnud, et Eero Lattu on rikkunud lepingust tulenevat konkurentsikeeldu ja saladuse hoidmise kohustust. AS ESTOPRESS on hagejale tekitanud kahju kõlvatu konkurentsi osutamisega. Hageja on leidnud, et lepingu rikkumisega on Eero Lattu tekitanud hagejale sama kahju, kui kostja AS ESTOPRESS kõlvatu konkurentsi osutamisega. Ka ringkonnakohtu istungil rõhutas hageja, et Eero Lattult nõuab ta kahju hüvitamist solidaarselt AS-ga ESTOPRESS just sellepärast, et paljuski Eero Lattu poolt juhatajalepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu on osutanud AS ESTOPRESS talle kõlvatut konkurentsi. Kolleegium leiab, et konkurentsiseaduses sätestatud kõlvatud konkurentsi saab ettevõtjale osutada isik, kes tegutseb samas või lähedases ärivaldkonnas ettevõtjana. Kostja Eero Lattu ei ole ettevõtja, mistõttu ei saa tema vastutus hageja ees tuleneda kõlvatu konkurentsi osutamisest. Maakohtu otsusest tuleneb nagu oleks hageja väitnud, et mõlemad kostjad on talle osutanud kõlvatud konkurentsi ja otsuses on maakohus selliselt ka hageja väiteid analüüsinud. Hageja sellisel kujul hagiavalduses asjaolusid esile toonud ei ole ja kui kohtu jaoks olid esiletoodud asjaolud ebaselged, oleks kohus pidanud neid selgitama eelmenetluses. Maakohus on otsust tehes kohaldanud ainult konkurentsiseaduse sätteid ja otsusest ei tulene, millisel alusel kumbki kostjatest võib väidetavalt hagejale tekkinud kahju eest vastutada. Kolleegium märgib, et konkurentsiseadus määratleb, mis on kõlvatu konkurents ja selle, et kõlvatu konkurentsi osutamine on keelatud, kuid kahju hüvitamise alused kõlvatu konkurentsi osutamise puhul tulenevad võlaõigusseadusest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju tekitanud isik, peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise 11

(12)eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Maakohus võlaõigusseaduse säteteid kohaldanud ei ole. Eero Lattu vastu esitatud kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tulenevad väidetavalt Eero Lattu poolt juhatajalepingu (käsunduslepingu) rikkumisest. Maakohus ei ole hageja ja Eero Lattu vahelist õigussuhet kvalifitseerinud ja otsusest ei tulene peale konkurentsiseaduse sätete ühtegi õigusnormi, millest võiks tuleneda Eero Lattu kohustus hagejale kahju hüvitamiseks. Maakohus on küll analüüsinud hageja väiteid Eero Lattu poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumise kohta, kuid teinud seda lähtudes kõlvatu konkurentsi osutamisest. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole hinnanud kostja Eero Lattu poolt VÕS §-st 625 tuleneva saladuse hoidmise kohustuse rikkumist. Jättes pooltevahelised suhted kvalifitseerimata ja märkimata seadused, mida tuleb kohaldada, on maakohus rikkunud

§ 442lg-s 8 sätestatud nõudeid kohtuotsuse põhjendustele.

Arvestades, et mõlema kostja suhtes on kahju hüvitamise alused erinevad, siis oleks tulnud maakohtul nende olemasolu või puudumine tuvastada, arvestades nõude aluseks olevatele asjaoludele kohaldatavat seadust – AS ESTOPRESS osas kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat kohustust reguleerivaid sätteid ja Eero Lattu osas käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise sätteid.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebus põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et mitterahaliste nõuete osas otsuses põhjenduste täielik puudumine ja rahalise nõude osas nõude aluseks olevate asjaolude puudulik tuvastamine on põhjuseks, mis tingivad maakohtu otsuse tühistamise ja selle saatmise uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu poolt esmakordselt asjaolude tuvastamine olulises mahus ja nende asjaolude suhtes seaduse kohaldamine rikub poolte kaebeõigust, kuna

688 lg 3 kohaselt ei ole alama astme kohtute poolt tuvastatud asjaoludele võimalik kassatsiooni korras edasi kaevata. Menetluskulud tuleb kindlaks määrata ja jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Reet Allikvere Tiiu Hiiuväin Margo Klaar Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 09.12.2008 otsusega nr. 3-2-1-103-08 Riigikohtu 09.12.2008 otsus RESOLUTSIOON 1. Muuta tsiviilasjas nr 2-05-19678 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2008. a otsuse õiguslikke põhjendusi. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 2. Jätta kassatsioonkaebused rahuldamata. 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.