Obsah (10)

§ 177§ 661§ 428§ 429§ 432§ 150§ 168§ 174§ 175§ 178

Tsiviilasi nr 2-07-53532 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2008. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07

§ 177lg 2).

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates (

§ 661lg 1 ja 2).

ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi M.S. vastu 6 863,40 krooni väljamõistmiseks.

1. oktoobril
2. a saabus Tartu Maakohtusse hageja avaldus hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lõikes 3 sätestatust teavitas kohus

1. oktoobril
2. a kostja esindajat hagist loobumise avalduse esitamisest, määrates seisukoha esitamiseks tähtaja
3. oktoober
4. a.
5. oktoobril
6. a esitas kostja esindaja omapoolse kirjaliku seisukoha, milles teatas, et kostja nõustub asja menetluse lõpetamisega seoses hageja poolt hagist loobumisega. Samas taotles kostja mõista menetluse lõpetamise määrusega hagejalt kostja kasuks välja esindajale tasutud õigusabi kulu summas 3 500 krooni, paludes väljamõistetud menetluskulu kanda kostja poja M.S. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank’is. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 428

lõike 1 punkti 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist.

§ 429

lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled on kinnitanud kohtule, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 150

lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõivust pool, kui hageja loobub hagist. Julianuse Inkasso Agentuur AS on

1. detsembril
2. a tasunud riigilõivu summas 250 krooni. Riigilõiv palutakse tagastada OÜ Aktiva Finants arveldusarvele.

§ 150

lõike 2 punkti 2 alusel kohus tagastab OÜ Aktiva Finants arveldusarvele nr 332066230003 Sampo pangas riigilõivu summas 125 krooni.

§ 168

lõike 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist ilma, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 174

lõike 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades kohtule menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavad dokumendid. Menetluskulude aruande kohaselt kulus esindajal maksekäsu kiirmenetluses nõudele õigusliku hinnangu andmiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja vastuväite esitamiseks kokku 1 tund. Tunni hinnaks on 1 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18 %. Õigusabi andmise kohta väljastati kostjale arve nr 21/07 summas 1 180 krooni, mis on tasutud sularahas. Hagimenetluses kulus kostja esindajal nõudele õigusliku hinnangu andmiseks, kliendiga konsulteerimiseks, toimikuga tutvumiseks, hagejalt mitteloetavate eeskirjades nõudmiseks, hagile kirjaliku vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 2,5 tundi. Osutatud teenuse kohta esitati kostjale arve nr 26/10 summas 2 950 krooni, mis on kostja poolt tasutud sularahas. Kostja palub menetluskulud kindlaks määrata summas 3 500 krooni. Tulenevalt

§ 175

lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja õigusabikulud on vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja ja asja keerukuse astmega. Vabariigi Valitsus on

§ 175

lõike 3 alusel kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise 2 piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjalt hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Eeltoodust lähtudes ja arvestades asjas tehtud töö mahuga, on kohus seisukohal, et kostja menetluskulud ei ole ülepaisutatud, on tõendatud ja kooskõlas

§ 175

lõikega 1, mistõttu on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja menetluskulud summas 3 500 krooni. Väljamõistetud menetluskulu tuleb kanda M.S. poja M.S. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Hansapangas.

§ 177

lõike 2 kohaselt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

§ 178

lõike 1 teise lause kohaselt kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 178

lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kohtunik 3