) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhted tulenevalt: poolte vahel 06.11.2007 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 07-199935-KT, 06.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-199968-JI ja 26.04.2006 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja I ei ole täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu kuulub nõue kostja II vastu kostjaga I solidaarselt 237 134.15 krooni nõudes rahuldamisele (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, p 6 ning § 145 lg 1 alusel.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja ja kostja I on kokku leppinud viivisemääras: Lepingu 1 alusel 0.15 %, Lepingu 2 alusel 0.15 % ja Lepingu 3 alusel 0.2 % päevas. Hageja on arvestanud viivist seisuga 13.08.2008. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 13 790 krooni, millest 10 250 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning õigusabikulud 3 540 krooni. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kuluna kuulub väljamõistmisele 3 000 krooni (s.o kulu käibemaksuta). Muus osas on menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjatelt tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.