Kostja võib esitada tagaseljaotsuse 1 peale kaja, olii tingitud kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, ol mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud kaks last, 09.07.1990.a. A K ja xxxx.a. A K . Poolte abielu on lahutatud Lääne-Viru Maakohtu 29.12.2004.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-1105/04. Pärast abielu lahutamist jäid mõlemad lapsed hageja juurde. Kostja ei ole seadusest tulenevat vanemakohustust täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis poolte ühise lapse A K ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi on esitatud PKS §-de 60, 61 lg. 1 ja 4 ning § 70 lg. 2 alusel, mille kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus 24 600 krooni arvestusega 4 x 1 800 krooni + 8 x 2 175 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendus. põhjendus. Kohus 22.09.2008.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks, kohustas kostjat 14 päeva jooksul kohtule kirjalikult hagile vastama ning määras eelistungi toimumise aja. Ühtlasi kohus selgitas kostjale eelistungile mitteilmumise tagajärgi. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei saatnud. 31.10.2008.a. määratud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi on kohtukutse 25.09.2008.a. kätte saanud, mida tõendab allkirjaleht toimikus kostja. Istungile ilmunud hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Järelikult tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt tuleb elatis välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 05.09.2008.a. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei 2 esinenud PKS § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Hageja soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt nelja kuu eest 2007.a. igakuise elatusrahana 1 800 krooni ja edasi jätkuvalt igakuise elatusrahana 2 175 krooni. 2007.a. oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3 600 krooni ja pool sellest oli 1 800 krooni. Seega tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 05.09.2007.a. igakuise elatusrahana 1 800 krooni kuus ja jätkuvalt alates 01.01.2008.a. 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2 kohaselt kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 173, 407, 410, 415, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 05.detsembril 2008.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.