lõike 1 kohaselt on arestimaja kinnipidamiskoht politseiprefektuuri koosseisus, mis korraldab eelvangistuse ja aresti täideviimist. Vaidlust ei ole selles, et L.P on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises ning kandis vangistuskaristust. Seoses vanglas toime pandud kuriteoga kohaldati L.P suhtes vahistamist ning ta viibis vahistatuna 08.09.2006-20.09.2006.a Haapsalu arestimajas. Vaidlust pole ka selles, et Tallinna Halduskohus on Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu arestimaja toimingud osas, mille tõttu pidi kaebaja viibima kambris, kus oli ebapiisav ventilatsioon, puudusid ettenähtud aken, uks, laud, taburet ja elektripistik ning ei võimaldatud seadusega ettenähtud igapäevaseid jalutuskäike tunnistanud 12.12.2007.a kohtuotsusega õigusvastaseks. Riigikohtu Halduskolleegium rõhutas oma 22. märtsi 2006. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-206, et inimväärikus on isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärikus on osa põhiõiguste olemusest. Inimväärikust tuleb austada ja kaitsta (EL põhiõiguste harta art 1, Euroopa Kohtu 9. oktoobri 2001. a otsus kohtuasjas C-377/98: Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk 7079). Õigus inimväärikale kohtlemisele laieneb igaühele, sh kinnipeetavatele. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec
lõikele 3 peab vahistatu kamber vastama
lõikes 1 sätestatud tingimustele.
sätestatud nõuded kinnipeetava kambrile laienevad
lõikest 1 tulevalt ka arestialuse kambrile.
lg 1 sätestab, et kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Eluruumis peab olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgustuse. Seega peavad arestimaja kambrid vastavalt
lõikele 1,§ 86 lõikele 1 ja § 7 lõikele 2 nende koostoimes võimaldama vahistatute ja arestialuste pidevat visuaalset või elektroonilist jälgimist. Arestimajas puudus jalutusboks ning kaebajal ei olnud võimalik olla soovi korral värskes õhus, kuigi
lõike 2 ja § 93 lõike 5 järgi on tal selleks õigus vähemalt üks tund päevas.
lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas ning
lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatul tema soovil vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Nagu sätete sõnastusest nähtub, ei sõltu värskes õhus viibimise lubamine sellest, kas arestimajas on jalutushoov või mitte. Kaalu ei oma ka arestimajas viibimise kestus. Kui seadusandja on kinnipeetava ja vahistatu tervise huvides neile värskes õhus viibimise võimaluse kasutamise ette näinud, ei saa riik kohustusest vabaneda viitega majanduslike võimaluste puudumisele. Sotsiaalsete põhiõiguste tagamise ulatuse määramisel saab riik teatud määral lähtuda riigi majanduslikust olukorrast. Kui riik seadusandja käe läbi on aga otsustanud, et teatud tingimuste tagamine on riigi majanduslikule suutlikkusele jõukohane, pole täitevvõimul enam õigust tingimuste tagamisse kriitiliselt suhtuda – seadusega võetud kohustused tuleb täita. Halduskohus nõustub kaebajaga, et arestimaja olmetingimused on vastuvõetamatud. Halduskohus leiab, et Haapsalu arestimaja kinnipidamistingimused on kaebaja inimväärikust alandavad (vt Euroopa Inimõiguste Kohus kaasuses Alver vs Eesti 8.november 2005) Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2008 otsuses nr 3-3-1-84-07 leiti, et vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt nende kinnipeetavate õigusi, kelle suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist. Samas leidis kohus, et tõkendina kohaldatud vahistamise korral võidakse kinnipeetav viia küll üle eelvangistusrežiimile, kuid talle laienevad ka kinnipeetava kohta käivad vangistusseaduse sätted, sest vanglas vangistust kandva isiku suhtes vahistamise kohaldamine ei katkesta karistuse kandmist süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Seetõttu võivad kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamist reguleerivad normid teatud juhtudel kohalduda samaaegselt. Seda juhul, kui vahistatu kohta käivad sätted on leebemad, võrreldes kinnipeetavate kohta käivate sätetega (p-d 14 ja 15). Käesolevas kahju hüvitamise kaebuses kaebuse esitaja nõuab vastustajalt Lääne Politseiprefektuurilt kahju summas 2500 krooni väljamõistmist, tuginedes riigivastutuse seaduse sätetele. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase tegevusega. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 2 hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 11 lg 2 paneb avaliku võimu kandjale kohustuse rakendada kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamisel kõiki õiguspäraseid abinõusid. Vangistuse tingimused Haapsalu arestimajas ei tohi olla inimväärikust alandavad ega tervist kahjustavad. Vangistuse ajal tuleb arendada kinnipeetavate vastutustunnet ja oskusi, mis on 3 3-08-1662 vajalikud tagasipöördumiseks ühiskonda ja aitavad neil elada seaduskuulekalt ning endaga toime tulla. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kinnipeetava õigused ja vabadused ei ole samastatavad vabaduses viibiva isiku õiguste ja vabadustega. Kuid põhiseaduse § 18 kohaselt ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda. Kohus loeb kaebaja kinnipidamisel Haapsalu arestimaja kambris nr 8 valitsenud olukorda kaebuse esitaja väärikust alandavaks. Vanglas, sealhulgas ka politseiprefektuuri arestimajas, kinnipeetavatele nõuetekohaste tingimuste tagamine on vangla ja politseiprefektuuri administratsiooni kohustus. Olulised puudused arestimaja kambrile kehtestatud nõuete täitmisel võivad olla piisavad selleks, et hinnata arestimaja kambris viibimist inimväärikust alandavaks. Riigikohus on märkinud oma lahendites, et kui kohus tuvastab inimväärikusele mittevastava kohtlemise, on ta juba sellega pidanud võimalikuks isikule mittevaralise kahju tekkimist. Sellisel juhul on tegemist rikkumisega, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist (ka kooskõlas VÕS § 134 lg-s 3 sätestatuga). Arvestades õigusrikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust ning kaaludes mittevaralise kahju tekitamise ja kahju hüvitamise tagajärgi nii L.P’le kui ka avaliku võimu kandjale, peab halduskohus põhjendatuks mõista Lääne Politseiprefektuurilt L.P kasuks seoses kaebaja viibimisega kambris, kus oli ebapiisav ventilatsioon, puudusid ettenähtud aken, uks, laud, taburet ja elektripistik ning ei võimaldatud seadusega ettenähtud igapäevaseid jalutuskäike, tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 2500 krooni. Halduskohus leiab, et põhjendatud on hüvitise nõue seoses hingelise valu põhjustamisega, mis oli tingitud väärikuse alandamisest. Kohtu veendumuse kohaselt on õiglane ja põhjendatud määrata rahaline hüvitis summas 2500 krooni. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 4, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5 Ülle Polluks Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.