Obsah (4)

§ 61§ 60§ 50§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2008. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-05-21694 Tsiviilasi I. K. hagi A. R.(K.) vastu

§ 61lg-tes 5 ja 6 sätestatu on aluseks hageja elatisenõude vähendamisele.

IV Kohtuistung

1. Kohtuistungil hageja taotles elatise väljamõistmist alates elatisehagi kohtule esitamisest summas 1 345 krooni, alates
2. jaanuarist
3. a taotles esindaja elatise väljamõistmist miinimumsummas 1 500 krooni ning alates
4. jaanaurist
5. a pool miinimumpalgast (1 800 krooni). Õpingud merekoolis lõppesid
6. juunil
7. a. Hageja selgitas, et kostja ei toeta teda materiaalselt, viimast korda maksis elatist
8. aasta maikuus. Hageja selgitas, et koolis maksti talle stipendiumit viimasel kursusel 3-4 kuul 600 krooni ühes kuus.
9. Kostja leidis, et hagi on põhjendamatu. Kostjal ei olnud kindlat sissetulekut 2005 –
10. aastatel, ta teenis juhutöödest, mõnikord sai miinimumpalka, tema ülalpidamisel uues peres on kolm alaealist last. Kostja sissetulek tuleb jagada viieks osaks. Kostja ülalpidamisvõimeks tuleb arvata 2005-
11. aastatel miinimumpalk jagades see viiega (kostja, hageja, 3 last teisest abielust). Arvestuste kohaselt oli
12. a hageja ülalpidamisvõime ühe inimese kohta 548 krooni,
13. a 600 krooni ning
14. a 720 krooni. Hageja varaline seisund oli parem kui kostjal, hageja oli õpingute ajal ema ülalpidamisel, osaliselt kooli ülalpidamisel (tasuta eluruum, toit ja vormiriietus) ning sai toitjakaotuspensioni 820 krooni kuus. Hagi rahuldamise korral osutuvad kostja ja kolm last vähem kindlustatuks kui hageja. V Kohtu põhjendused
15. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.
16. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 15. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60

lg 1) ja last, kes saab täisealiseks kuid jätkab õpinguid gümnaasiumis (

§ 61lg 2).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et kostja maksis hagejale elatist viimati

1. aasta mais. 3
2. Alates
3. maist
4. a on elatise miinimumsumma pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära e. 1 240 krooni (
5. a),
6. a oli elatise miinimumsumma 1 345 krooni, alates
7. jaanuarist
8. a 1 500 krooni ning alates
9. jaanuarist
10. a 1 800 krooni.
11. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

1. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lapsele miinimummääras. Kostja leiab, et sel juhul jääksid tema kolm poega materiaalselt halvemasse olukorda, kui hageja.
2. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.
3. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. 21.

§ 61

lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

§ 61

lg 5, mis sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla poole kuupalga alammäärast, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (

§ 50

ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lastele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei peas vajalikuks töötada. Seetõttu peaks lapsevanem tegema kõik endast oleneva, et leida tööd ja teenida vähemalt miinimumpalka. Kostja esindaja selgituste kohaselt ei suuda kostja leida hästitasustatavat tööd, kostjal on lukksepp-puuseppa eriala. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei halvenda elatise väljamõistmine kostja teiste laste heaolu, sest kostja esindaja selgituste kohaselt peab teisi lapsi ülal kostja abikaasa ning kostja panus pere ülalpidamisel on 0 krooni. Kohtuistungil 17. juunil 2008. a selgitas kostja, et ta töötab mitteametlikult, ühe kuu keskmine tulu on 5 000 kuni 8 000 krooni. Nii on kostja juhutöid teinud viis aastat. Elukutselt on kostja santehnik ning teeb korterites remonti. Kostja kinnitas, et tema tööandjaks on xxx. Kostja teised lapsed on käesoleval ajal 7, 10 ja 15 aastased. Üksnes palga või sissetuleku puudumine või selle vähesus ei vabasta töövõimelist vanemat

61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja selgituste kohaselt lahkus ta endiselt töökohalt, kus talle maksti miinimumpalka, leidmaks tasuvamat tööd. Loobudes töötamast, vähendas kostja seega veelgi oma sissetulekuid. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohtuistungil 22. mail 2008. a pakkus kostja 4 hagejale kompromissi, mille järgi oli nõus maksma igakuuliselt 1 000 krooni elatist, kui hageja vähendab oma nõuet (elatis 18,5 kalendrikuu eest). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja materiaalne olukord ei ole selline, mis oleks aluseks vähendada elatist alla miinimumi või jätta elatis välja mõistmata. Kostja ei ole esitanud kohtule ka tõeseid andmeid oma sissetulekute ja varalise seisu kohta. Kui arvestada kostja sissetulekuks 5 000 – 8 000 krooni kuus (keskmiselt 6 500 krooni), on kostja ülalpidamisvõime vähemalt 1 300 krooni ühe inimese kohta. E-maksuameti andmete kohaselt on viimane väljamakse kostjale (mai 2008.

1. a)teostatud xxx-st, 2007. a on teostatud väljamakse (viimane mais 2007.
2. a)xxx. Kostja selgituse kohaselt on tema ja abikaasa ühisomandis abikaasade ühisvara hulka kuuluv korteriomand (xxx). E-kinnistusraamatu andmetest nähtub, et registriosa xxx (korteriomand xxx) omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud 29.05.2002. a kostja, 17. märtsi 2006. a asjaõiguskokkuleppe alusel on 29. märtsil 2006. a omanikuna kinnistusraamatusse kantud O.K.(IK xxx, O.R., kostja abikaasa). Kinnistusraamatu IV jakku on kantud kaks kehtivat hüpoteeki 08. augusti 2006. a asjaõiguskokkuleppe alusel AS Hansapank kasuks summas 234 000 krooni ning 11. jaanuari 2008. a asjaõiguskokkuleppe alusel AS Hansapank kasuks 351 000 krooni. 22. Kohus arvestab sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

1. Hageja sai vastavalt Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna
2. märtsi
3. a tõendile toitjakaotuspensioni 820 krooni. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei ole

§ 61

lg 6 p 2 alusel elatise vähendamise aluseks, sest hageja saadud sissetulek arvestades hageja vanust ja õppimist väljaspool kodu, ei olnud talle piisav. 24. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (06. detsembrist 2005. a,

§ 70lg 1) kuni õpingute lõpetamiseni 16.

juunil

1. a. Elatise summaks kujuneb
2. a 1 128 krooni (26 päeva detsembris
3. a, 06-
4. detsember),
5. a 18 000 krooni ja
6. a 9 900 krooni. Kohtunik 5