KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- november 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-11584 Tsiviilasi P.S. hagi A.S. vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P.S. Kostja A.S. Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada P.S. hagi osaliselt. Välja mõista A.S.lt elatusraha lapse K.S. ülalpidamiseks 900 (üheksasada) krooni kuus alates
- märtsist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni P.S.kasuks. Välja mõista A.S.lt elatusraha lapse S.S.. ülalpidamiseks 900 (üheksasada) krooni kuus alates
- märtsist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni P.S. kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asja sisu Hageja nõue ja põhjendused Kohtule 28.03.2008.a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 1-2) ning menetluses esitatud kirjalike seisukohtade (tl 28, 33 ja 37) kohaselt palub hageja P.S. kostja A.S.lt alates
- jaanuarist 2008.a välja mõista elatise 2175 krooni igakuiselt poolte ühiste laste K.S. sünnitunnistus tl 4) ja S.S. sünnitunnistus tl 3) ülalpidamiseks mõlema lapse kohta. Hageja brutopalgaks on 6000 krooni kuus. Lapsed on täielikult hageja ülalpidamisel, nad kasvavad ja vajavad ülalpidamiseks raha, sest hageja ei tule üksi nende ülalpidamisega toime. Lapsed Tsiviilasi nr 2-08-11584 käivad spordikoolis. Hageja on teadlik, et kostja saab töövõimetuspensioni ja on suhkruhaige, ent see ei tee hageja arvates temast veel töövõimetut inimest. Kostjal on hageja väitel kõrged nõudmised töökohale ja palgale, ta ei ütle ära alkoholist ja suitsetab. Kostja on harva lapse toetanud, tehes laste pangakontodele otse ülekandeid (kontode väljavõtted tl 38 ja 39), hagejale ei ole kostja laste ülalpidamiseks raha andnud. Kostja vastuväited, esitatud tõendid Kostja A.S. esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite koos teatisega oma varalise seisundi kohta (tl 12-13), milles väidab, et tema varaline seisund ei võimalda sellist summat maksta. Vastuväite ja kirjalikus menetluses esitatud selgituste (tl 22, 32 ja 43) kohaselt on ta üle poole aasta (vastuväide esitati 21.04.2008) olnud töötu ning ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 2190 krooni (töövõime kaotus 60%, arstliku ekspertiisi otsus ja maksekorraldus tl 23-25). Kostja ei pea võimalikuks nõutavat elatise summat maksta ka tööl käies, sest sellisel juhul ei jääks temale endale midagi. Teatise kohaselt kostjale vara ei kuulu, tema kulutused toidule on 500 krooni kuus, transpordile 200 krooni kuus, tervishoiule 100 krooni kuus ning sidekulud 1000 krooni kuus. Kostja otsib pidevalt tööd, on pannud oma CVd tööotsingu portaalidesse, kuid senini tulutult, sest tervislik seisund on takistuseks töölevõtmisele. Kostja väitel käivad lapsed temal külas ja ta suhtleb nendega ning on aidanud neid võimaluste piires lisaks pangakontodel väljendatule ka taskurahaga, tasunud tütre mobiiltelefoni arveid ja ostnud lastele telefonid. A.S. viitab ka asjaolule, nagu oleks hageja viimase elatusraha eest koju teleri ostnud. Kohaldatavad õigusaktid, kohtu järeldused Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel võib kohus teise vanema nõudel välja mõista elatise, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Riigikohus on korduvalt oma lahendites (nt tsiviilasjad nr 32-1-121-04 ja 3-2-1-3-07) selgitanud, et ülalpidamiskohustuse mittetäitmine on ka selle ebapiisav täitmine. PkS § 61 lg 2 kohaselt on elatiseks igakuine elatusraha, mis määratakse kindlaks lapse vajadusest ja kummagi vanema varalisest seisundist lähtuvalt. Kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et nimetatud asjaolude hindamisel tuleb lähtuda hagi (antud juhul maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamise aja seisust ja sellele vahetult eelnevast (harilikult ca 6-kuulisest) perioodist. Igakuine elatusraha ei või PkS § 61 lg 4 kohaselt olla väiksem kui pool kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2008.aastal on 4350:2 = 2175 krooni, millises summas hageja elatist nõuabki. See võib olla aga ka väiksem nt PkS § 61 lõikes 6 nimetatud juhtudel, millele viitavad kostja väited ja tõendid – elatise maksmiseks kohustatud vanem on töövõimetu (p 1) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3). Siinjuures on oluline märkida, et töövõimetus võib elatise vähendamiseks alla miinimummäära olla ka osaline, sest isiku võime tööga elatist teenida on ka sel juhul piiratud. Üldnormiks elatise väljamõistmise algusaja osas on PkS § 70 lg 1, mille kohaselt mõistetakse elatis välja elatisehagi või hagimenetlusele eelneva maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Samas lubab PkS § 70 lg 2 mõista elatist välja ka tagasiulatuvalt kuni 1 aasta enne hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kuivõrd asjas puudub vaidlus selles, et kostja on osaliselt töövõimetu ning vastavalt tema esitatud arstliku ekspertiisi otsusele nr 314901 kehtib osaline töövõimetus alates 07.12.2006.a, siis ei saa hageja nõue kuuluda rahuldamisele tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a, vaid alles alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ehk
- märtsist 2008.a. 2
(4)Tsiviilasi nr 2-08-11584 Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus, alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. PKS § 61 lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel PKS § 61 lg 6 p 1 alusel. Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta, s.o juhul, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 sätete kohaselt pöörata sellele sissenõuet PKS § 61 lg-s 4 sätestatud ulatuses. Lisaks tuleb juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale igakuise sissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et kostja igakuine sissetulek on töövõimetuspension 2190 krooni ning muid sissetulekuid ega vara temal ei ole. Tegemist on kehtivast palga alammäärast ligemale kaks korda väiksema summaga, mistõttu ei saa sellele ka TMS § 132 lg 1 kohaselt sissenõuet pöörata. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt saab sellisel juhul elatisenõude katteks pöörata sissenõuet kuni pooles ulatuses sissetulekust ehk siis 1095 krooni osas. Seega on ilmne, et antud juhul esinevad alused elatise vähendamiseks alla PkS § 61 lõikes 4 nimetatud miinimummäära. Kohus nõustub hagejaga, et 11- ja 13-aastase lapse vajadusi enda 6000-kroonisest brutopalgast (ka selles osas vaidlus puudub) katta on väga keeruline, sest sellisel juhul ei jääks hageja enda vajadusteks suurt midagi järele, rääkimata ilmselt vältimatutest kulutustest eluasemele ja muule eluks tarvilikule. Lisaks sellele on kostja ka oma 60%-lise töövõimetuse juures siiski suutnud aeg-ajalt tööd leida, sest oma maksekäsu kiirmenetluse vastuväites nimetab ta, et kaotas töö üle poole aasta tagasi – osaline töövõimetus oli talle aga määratud juba peaaegu poolteist aastat enne vastuväite esitamist. Seega arvestab kohus ülaltoodut silmas pidades ka hageja osalist töövõimet, mis peaks võimaldama endale mingitki tööd leida. Kohus märgib täiendavalt, et sel aastal on kostja ka laste kontodele väikestes summades (100ja 25-krooniste maksetega) taskuraha maksnud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et lapse vanem peab tegema kõik endast sõltuva laste ülalpidamiseks ning vajadusel selleks vahendite saamiseks vara müüma. Asjaolu, et praeguseks on kostja juba rohkem kui aasta tööta, ei saa olla aluseks elatise nõude täielikule rahuldamata jätmisele, pealegi on kostja ise kinnitanud kulutuste tegemist lastele mobiiltelefonide ostmise ja nende arvete tasumise osas. Ülaltoodust järeldab kohus, et kostja on ka praeguse varalise seisundi juures võimeline vähemalt mingis osas laste ülalpidamiskulude katmises osalema. Samas ei tähenda see hagi rahuldamist, sest ei ole mõistlik kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul ilma riigi abita toime tulla ega end ülal pidada. Ülaltoodust lähtuvalt peab kohus õigeks määrata käesoleval juhul elatise summaks 900 krooni lapse kohta, mis arvestab nii võimalikku sissenõude pööramise ulatust kostja praegusele sissetulekule kui tema osalist töövõimet, jättes temale hädapärased vahendid vähemalt ravimite ostmiseks (kostja esitatud teatise kohaselt on tervishoiukulud 100 krooni kuus) ja enda elatamiseks. Kostja nimetatud muud kulutused, sh sidevahenditele 1000 krooni osas, ei ole millegagi põhjendatud ning peavad taanduma laste ülalpidamiskohustuse ees. Kohus rõhutab, et vanemate varalise seisundi ja/või laste vajaduste muutumisel on igal ajal õigus nõuda kohtu korras elatise muutmist PkS § 61 lg 3 alusel ning kui kostja leiab töökoha, peaks ta ka ise vabatahtlikult igakuist elatise makset suurendama. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-08-11584 Menetluskulud Poolte endi menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kui üldnormi kohaselt jätta nende kanda. Toomas Talviste Kohtunik 4
(4)