KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2008, Tallinn Haldusasj

) § 19 lg 7 esimese lause kohaselt vaatab halduskohus kaebuse läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kohus ei või kohustada haldusorganit toiminguks, mida ei ole taotletud.

1. Esialgses kaebuses taotles kaebaja linnakomisjoni kohustamist muutma oma
2. septembri
3. a otsust. Halduskohus kohustas oma otsusega linnakomisjoni uuesti läbi vaatama kaebaja nõuet, milles ta taotleb vara tagastamiseks esitatud avalduse menetlemist. Ringkonnakohus leiab, et ehkki tagastamisavalduse uus menetlemine võib tuua kaasa komisjoni varasema otsuse muutmise, ei vasta halduskohtu ettekirjutus kaebuses taotletule. Halduskohus on ka ise märkinud, et tagastamisavalduse uus läbivaatamine ei sõltu komisjoni varasema otsuse kehtetuks tunnistamisest. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. See on kooskõlas Riigikohtu üldkogu
4. märtsi
5. a otsuse haldusasjas nr 3-3-2-1-07 p-dega 40–
6. Järelikult on komisjoni varasema otsuse muutmise ja tagastamisavalduse läbivaatamise taotlused erinevad taotlused. Kohtutoimikus puudub kirjalik avaldus kaebuse muutmiseks. Samuti ei ole seda selgesõnaliselt tehtud halduskohtu
7. augusti ega
8. detsembri
9. a istungil.
10. detsembri
11. a istungil märkis kaebaja esindaja siiski, et kaebaja taotleb tagastamismenetluse jätkamist üldistel alustel. Ainuüksi varasemast lahkneva taotluse esitamist ei saa lugeda kaebuse muutmiseks.

§ 19

lg 8 kohaselt võib kaebaja kaebust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Kaebuse muutmise kohta peab kohus küsima teiste menetlusosaliste seisukohta ja kui teised menetlusosalised sellele vastu vaidlevad, ent kohus peab muutmist lubatavaks, peab kohus tegema üheseltmõistetava määruse, millega ta loeb kaebuse muutmise otstarbekaks. Ainult selliselt on võimalik tõhusalt kontrollida, kas kohus jääb asja läbivaatamisel

§ 19lg 7 raamidesse.

Seega väljus halduskohus käesoleval juhul kaebuse taotluse piiridest ja rikkus

§ 19lg-t 7.

Sellest tulenevalt kuulub halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 tühistamisele.

1. Riigikohtu üldkogu asus
2. märtsi
3. a otsuses asjas nr 3-3-2-1-07, p-d 40–43, seisukohale, et Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldused tuleb ÕVVTK komisjonides ning valla- või linnavalitsustes läbi vaadata hoolimata sellest, kas need avaldused on varem ORAS § 7 lg 3 alusel jäetud läbi vaatamata või rahuldamata.
4. Käesolevas asjas oleks halduskohus võinud teha kaebajale ettepaneku kaebuse taotluse muutmiseks. Kohus peab haldusasjas tegema vajadusel kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks (

§ 11lg 1 p 3).

Kuna ümberasujatele kuulunud vara tagastamise küsimuses on Riigikohus võtnud eespool viidatud selge seisukoha ning kaebuse muutmise lubamine on

§ 19

lg 8 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks saata käesolevat asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks ja kaebuse muutmise lubatavuse hinda3

§ 93

lg-le 4 tuleb tühistada ka halduskohtu otsuse resolutsiooni p 4, millega jaotati menetluskulud. Vastustaja taotleb menetluskulude jätmist kaebaja kanda. See taotlus kuulub rahuldamisele. Vastustaja kasuks tuleb kaebajalt välja mõista vastustaja poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 80 kr (

§ 92lg 1). Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 4