KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-28067 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2008, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi E N hagi D N vastu elat

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (

§ 49

).

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

11. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 12.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab.
2. Kohus tuvastas hagiavalduse, kostja vastuse ja laste sünnitunnistuste ärakirjade alusel (tl 34), et hageja ja kostja on alaealiste I N , sündinud 21.01.2001, ja I N , sündinud 17.10.2002, vanemad. Hageja ja kostja lahutasid abielu 23.08.2005 (tl 5). Hageja, kostja ja nende laste I ja I elukohaks on Rahvastikuregistri kohaselt alates 03.12.2003 Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, xxx (tl 6). Faktiliselt elab kostja aadressil xxx Kohtla-Järve (tl 21).
3. Hageja vähendas kohtumenetluse käigus oma nõuet elatise suhtes 3250 kroonini üle lapse kohta. Kostja oli nõus maksma lastele elatist 4500 krooni, so 2250 krooni lapse kohta, seega vaidlus elatise suuruse kohta ühe lapse kohta on summas 2250-3250 krooni.
4. Laste igapäevaste minimaalsete vajaduste kohta esitas hageja nimekirja, mille kohaselt ühe lapse kohta kulub ühes kuus toidule 1107 krooni, ravile 346 krooni, hügieenivahenditele 373 krooni, riietele ja jalanõudele 1332 krooni, õppimis-ja arendamisasutustele 2427 krooni, toa sisustustele 710 krooni, voodipesule 134 krooni, kommunaalteenustele 747 krooni, toa sanitaarremondile 333 krooni ja muule 215 krooni, so kokku 7724 krooni ( tl 14-16). 3
5. Kostja aksepteeris hageja poolt koostatud lapse igapäevaste minimaalsete vajaduste nimekirjas ettenähtud kulutusi kogusummas 2954 krooni kuus (1107+200+150+167 (so 2000/12) + 100+700+330+200 (tl 59-60).
6. Hageja poolt esitatud kviitungite kohaselt on tasutud 02.09.2008 kantseleitarvete eest 1217 krooni (tl 63), 21.09.2008 firmale Bebet Market 1115 krooni (tl 64), laste riiete eest 30.08.2008 2300 krooni (tl 64), firmale Takko Fashion T-särkide eest 2 x 149 krooni (tl 65), OÜ-le Aibicilia 22.05.2008 summa 115 krooni (tl 65), firmale Jõhvi Hinnapomm 26.09.2008 summa 538 krooni (tl 66, 67), firmale Takko Fashion 179+169+179 krooni (tl 66), firmale Maxima 29.05.2008 poiste pidzaamade eest 2 x 49,90 krooni (tl 67). SA Ida-Viru Keskhaigla tasuliste teenuste hinnakirja kohaselt 16.05.2007 on soolaravi seansi maksumus lastele 46 krooni (tl 68).
7. Hageja esitatud dr Katejeva tõendite kohaselt on lastel I N ´il ja I N ´il tihti viirushaigused (tl 34-35). Hageja esitas eluaseme rentimise lepingu 15.04.2008 A G ja L P vahel, mille kohaselt hageja ema L P rentis ajavahemikul 15.06.-14.08.2008 elamispinna xxx Narva Jõesuus rentimistasuga 4500 krooni kuus (tl 73-77) ning tasus AS-le Ober-Haus Kinnisvara 15.04.2008 summa 2000 krooni (tl 78).
8. Kohus loeb hageja poolt esitatud kviitungite ja tšekkide alusel tõendatuks hageja poolt kulutuste tegemine lastele summas 6309,60 krooni (1217+1115+2300+115+ 298+179+169+179+538+49,9+49.9), so summas 525,80 krooni kuus (6309,60/12). Kohus võtab samuti arvesse hageja omaksvõtu, et kostja on omapoolselt kulutanud lasteasjade ostmiseks 6360 krooni, mis teeb igakuiseks kulutuseks 530 krooni ( 6360/12) kuus (tl 59).
9. Hageja poolt esitatud arstitõendite (tl 34-35) ja Ida-Viru Keskhaigla hinnakirja alusel loeb kohus tõendatuks laste ravivajaduse soolakambris (117 krooni lapse peale kuus), samuti osaliselt hageja ema poolt kantud kulutused lastele suvepuhkuseks. Viimastest kulutustest (4500x2+2000 krooni) peab kohus põhjendatuks kulutustena lastele summas 5500, võttes arvesse, et pool kantud kulutustest tuleb arvestada hageja ema L.P kulutuseks enda peale, mistõttu kulutused laste suvepuhkuseks aasta peale moodustavad kuus keskmiselt 459 krooni (5500/12). Kostja vastuväitega, et tal oli võimalus lasta lastel tasuta puhata, kohus ei saa arvestada, kuna see vastuväide on tõendamata.
10. Eeltoodust lähtuvalt on asjas tõendatud hageja poolt kantud kulutused lastele summas 1218,80 krooni kuus (525,80+117+117+ 459) ning kostja kantud kulutused 530 krooni kuus (6360/12), so kokku summas 1748 krooni kuus (1218+530), milline summa aga ei ületa kostja poolt omaksvõetud igakuiste kulutuste summat ühe lapse peale 2954 krooni kuus. Seega loeb kohus asjas poolte esitatud tõendite ja seletuste alusel tõendatuks, et kulutused hageja ja kostja laste igakuiseks ülalpidamiseks moodustavad summa 5908 krooni (2954x2).
11. Riigikohus on 09.03.
12. a otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „

§ 49

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem.“

1. Hageja väitel suudab kostja anda laste ülalpidamiseks rohkem vahendeid anda kui hageja, kelle varaline seisund kostja omast halvem. Hageja töötab firmas M administraatorina ja tema töötasuks on 4350 krooni kuus (tl 10-13). Hageja seletuse kohaselt saab ta töötasust kätte 3820 krooni (tl 81). 4
2. Kostja keskmine bruto töötasu moodustas OÜ xxx tõendi kohaselt perioodil märts –august 2008 summa 8015, 67 krooni, so neto keskmine töötasu 6640 krooni (tl 46). Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt laekus perioodil 01.03.-17.09.2008 kostja pangakontole Hansapangas töötasu OÜ-lt xxx igakuiselt töötasu summades 6628 kuni 6700 krooni. Samas nähtub pangakontolt, et nimetatud perioodil on sellele laekunud sissemaksetena kostjalt endalt ja erinevatelt isikutelt kokku summas 100600 krooni (tl 54-56).
3. Kostjale kuuluvad korteriomandid xxx Kohtla-Järve ja xxx Kohtla-Järve, mille suhtes on kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid vastavalt summas 221000 krooni ja summas 468000 krooni (tl 36-38,47-53). Kostja on OÜ xxx juhatuse liige ja osanik (tl 39-40, 45). 2006 majandusaastal oli OÜ xxx puhaskasum 167953 krooni, 2007 aastal 201834 krooni. Jaotamata kasum seisuga 30.06.2008 moodustas 1014196 krooni (tl 41-44).
4. Kostja palus elatise väljamõistmisel arvestada, et ta aitab oma ema, maksab hageja ja kostja ühisvaraks oleva korteri eest. Kostja poolt esitatud Sotsiaalkindlusameti tõendi kohaselt on tema ema V J pensionär (tl 57) ja maksehäireregistri raporti kohaselt on xxx OÜ maksevõlg 16.09.2008 seisuga 136234 krooni (tl 58).
5. Eeltoodud tõendite alusel kogumis asub kohus seisukohale, et kostja on võimeline tasuma laste ülalpidamiseks rohkem elatist kui pool summast, mis on käesolevas asjas laste ülalpidamiseks minimaalselt vajamineva summana tõendamist leidnud (5908/2=2954), seda enam, et seadusega ettenähtud elatise miinimumiks 2008 a. on 2175 krooni lapse kohta. Kohtu hinnangul on kostja oma varalise seisundi alusel võimeline maksma elatist lapse kohta 2500 krooni kuus, so mõlemale lapsele kokku 5000 krooni kuus.
6. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest 04.07.
7. IV MENETLUSKULUD
8. TsMS § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Viktor Brügel Kohtunik 5