KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-4432 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 29
§-ist 654 lg 6 korrata.
§ 652
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel rikkunud menetlusõiguse norme.
§ 651
lg 1 p 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebuses leiab hageja, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kohtule esitatud laenulepingud on kirjutatud sama kirjutusvahendiga ja ühel ajal. Maakohus on ka põhjendanud, miks ta sellisele järeldusele jõuab. Seda asjaolu on kinnitanud ka kostja, et pani lepingutele allkirjad ühel päeval. 3
(4)Samas ei ole see asjaolu põhiline alus hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja nõue jäi rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud lepingute p. 1.1 täitmist , s.o. raha üleandmist 3 tööpäeva jooksul. Üks lepingutest on sõlmitud väidetavalt 19.05.
- TsK § 272 lg 2 kohaselt loetakse laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja tõendanud 19.05.2001 laenulepingu sõlmimist. Maakohus on ka õigesti kohaldanud VÕS § 396 lg 1, § 91 ja §
- Kuna hageja ei ole tõendanud raha üleandmist nimetatud laenulepingute järgi, siis on hagi õiguslikult põhjendamata. Hageja on küll esitanud oma pangakonto väljavõtte, kuid sealt ei nähtu, et hageja oleks kostja arvele üle kandnud vaidlusaluste laenulepingute alusel raha. Ka ei ole need ülekanded tehtud lepingutes ettenähtud ajavahemikus ega isegi mitte neile lähedasel ajal. Maakohus leidis õigesti, et hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtted ei tõenda laenu andmist kostjale vaidlusaluste lepingute alusel. Eeltoodud põhjusel ei saanud maakohus asjas esitatud hagiavalduse alusel, milles on hageja tuginenud 19.05.2001 ja 16.11.2003 sõlmitud laenulepingutele, kostjalt välja mõista ka 37000 krooni nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Kostja on kinnitanud, et ta on erinevate laenulepingute alusel küll hagejalt saanud raha 37000 krooni, kuid on ka 30000 krooni tagasi maksnud. Kuna hageja ei ole hagiavalduses esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, millal ja mitu laenulepingut on veel kostjaga sõlmitud ja kui palju ja millal on nende lepingute alusel raha kostjale üle antud, siis ei saanudki maakohus selles osas otsust teha.
§ 439
kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kokkulepet asjas ei olnud nõus sõlmima ise just hageja. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 4
(4)