Obsah (8)

§ 442§ 436§ 438§ 348§ 392§ 351§ 688§ 230

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-18655

) § 233 lg 2 järgi kindlaks hagejale tekitatud kahju suurus, on sisuliselt uus nõue, mis on esitatud nõuete esitamiseks sätestatud tähtaja möödudes, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus

1. Heikki-Tapani Vartiainen palus maakohtu otsuse tühistada ning saata asi tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks
2. Maakohtu järeldused on vastuolulised ja rikutud on

§ 442lg 8 ja § 436 lg 1 sätteid.

Maakohus leidis, et tõendatud ei ole H. Vahenõmme ehitise omanikuks saamine ja samas ka, et H. Vahenõmm rikastus ehitise arvelt, mille hageja õigusliku aluseta püstitas. Kohtu seisukohtadest ei selgu, millist õigusnormi kohus on kohaldanud, seetõttu ei ole võimalik aru saada, milline konkreetne asjaolu on jäänud hageja poolt tõendamata ega ka seda, millise asjaolu tõendamine oleks oluline olnud, et tuvastada H. Vahenõmme poolt ehitise omanikuks saamine. 20. Kohus ei ole välja selgitanud, kes oli kulutuste tegemise ajal maa omanik ja mis alusel maa omand sellele maa omanikule kuulus või kuuluda sai. Kohus ei ole ka põhjendanud järeldust, miks on välistatud kostjate rikastumine ehitise võrra. Väited ja järeldused, et aluseta rikastus keegi, kes oli kulutuste tegemise hetkel maa omanik ja et kohustatud subjekt pidanuks pöörama tähelepanu asjaolule, et maal asub ehitis, on üllatuslikud.

§ 436

lg 4 alusel ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus ei ole ka välja selgitanud menetlusosaliste arvamust asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes.

1. Maakohtu otsus põhineb kinnisasja omandisuhte ebaõigel käsitlusel. Omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 5 lg 1 järgi on omandireformi kohustatud subjektiks riik. Kohalik omavalitsus teeb omandireformi läbiviimiseks ettenähtud korraldava iseloomuga toiminguid (lg 2). Maareformi seaduse (MRS) § 31 lg 1 kohaselt on riigimaa maa, mis on jäetud riigi omandisse ja maa, mida ei tagastata, erastata ega jäeta munitsipaalomandisse (lg 2). ORAS § 18 lg 1 kohaselt, kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni (sh kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Nimetatud vara võib võõrandada riigile või kohalikule omavalitsusüksusele või õigustatud subjektide notariaalselt kinnitatud nõusolekul teistele isikutele. Nimetatud sätete koosmõjust tuleneb, et õigustatud subjektile tagastamisele kuuluv maa ei kuulu riigile. Tagastatav maa on ka enne tagastamist õigustatud subjekti õigusliku võimu all. H. Vahenõmm oli vaidlusaluse maatüki tagastamise õigustatud subjekt ja maa on temale haldusakti alusel tagastatud. Seega on kohus ebaõigesti leidnud, et H. Vahenõmm ei saanud hagejate parenduste osas rikastuda.
2. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja oluliseks osaks ei ole maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi (lg 2). Kohus ei ole asja lahendamisel tähtsust omavat asjaolu, kas hageja rajatud ehitised on TsÜS § 54 alusel maatüki olulised osad, lahendanud. 5
3. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 14 lg 2 kohaselt võib ehitise ehitaja esitada maa omaniku suhtes VÕS § 1042 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude. Ehitaja nõue on suunatud isiku vastu, kellele maa tagastatakse, seega on apellandil nõue H. Vahenõmme vastu.
4. H. Vahenõmm rikastus hageja poolt kinnisasjale tehtud parenduste arvel alates 13.06.2005, kui ta sai kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omanikuks. VÕSRakS § 23 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 01.07.
5. Seega tuleb hageja poolt maatükile tehtud parenduste hüvitamise osas rakendada võlaõigusseadust.
6. Hageja poolt parenduste tegemine oli tingitud müügilepingu sõlmimisest. Hageja uskus, et saab kinnisasja omanikuks. Võlaõigusseaduses tühise tehingu tagasitäitmisel tekkivate suhete regulatsioon võib olla käsitletav eriregulatsioonina AÕSRS § 14 suhtes põhjusel, et maatükile ehitamine oli tingitud eelkõige tühiseks osutunud müügilepingu sõlmimisest (tuginemisest).
7. VÕS soorituskondiktsiooni sätteid, sh VÕS § 1033 lg 2 tuleb kohaldada ka asjale tehtud kulutuste hüvitamise üle otsustamisel. VÕS § 1036 kohaselt, kui saaja annab saadu üle tasuta kolmandale isikule ja saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, peab kolmas isik saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele välja andma. Viidatud säte annab aluse apellandi poolt nõude esitamiseks A. Vahenõmme vastu, kui hageja nõue H. Vahenõmme vastu on rikastumise äralangemise tõttu lõppenud. Vastus apellatsioonkaebusele
8. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsus ja selle põhjendused
9. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. 29.

§ 436lg 1 järgi peab olema kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (

§ 438

lg 1).

§ 442

lg 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta.

1. Maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas märkinud kohtu tuvastatud asjaolusid ega analüüsinud tõendeid, mistõttu ei ole maakohtu järelduste kujunemine jälgitav. Ka on maakohtu järeldused vastuolulised. Kohtuotsusest ei selgu, millal ja millistel tingimustel sõlmisid pooled kohtu arvates tulevikus omandatava kinnistu müügilepingu, mille kohus luges TsÜS § 66 lg 2 alusel tühiseks vorminõuete rikkumise tõttu. Kostjate vastuväitele, et müügilepingut ei ole kunagi sõlmitud, kohus hinnangut ei andnud. Põhjendusi selle kohta, miks kohus leidis, et hageja 6 püstitas ehitise õigusliku aluseta, kohtuotsus ei sisalda. Kohus leidis, et H. Vahenõmm ei saanud ehitise omanikuks, kuid samas on kohtu arvates hageja ehitatud hoone asi, mille arvel H. Vahenõmm rikastus. Järgnevalt leiab aga kohus, et kostjad ei olnud ehitise püstitamise ajal kinnisasja (maa) omanikud, mistõttu rikastus ehitise võrra maa omanik. Keda kohus siinjuures rikastunud omanikuna silmas peab, ei ole kohtuotsuses märgitud. Kohus leidis, et hagejal on võimalik saada hüvitist ehitise omandanud isikult, mistõttu tuleb hagi A. Vahenõmme vastu jätta rahuldamata. Kes on kohtu arvates hüvitist maksma kohustatud ehitise omandanud isik, kohtuotsusest ei selgu. Miks ei muutunud hageja ehitatud elamu maa kinnistusraamatusse kandmisel kohtu arvates maa oluliseks osaks, mis läks üle H. Vahenõmmele ja hiljem kinkelepingu alusel A. Vahenõmmele, kohus ei põhjendanud.
2. Kuna kohus ei ole tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavaid asjaolusid, eelkõige, kas ja milles pooled enne hageja poolt elamu ehitamist kokku leppisid ning millal tegi hageja kulutusi, mille hüvitamist ta kostjatelt nõuab, ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata hagi ega selle rahuldamata jätmise õiguslikku põhjendatust ega anda maakohtule juhiseid materiaalõigusnormi kohaldamise kohta. Maakohut ei õigusta see, et pooled ei esitanud asjaolusid selliselt, et need võimaldanuks hageja nõuet korrektselt lahendada. Kohus oleks pidanud hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (

§ 348lg 1, § 351).

Olulises osas on täitmata

§ 392

lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesanded, mis võis viia ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Kui kohus oleks järginud menetlusnorme ja hiljemalt kohtuistungil

§ 351

lg 1 kohaselt arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid, oleks eelmenetluses esinenud vead olnud veel kõrvaldatavad. Maakohus seda ei teinud. 32. Kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, sest vaja on tuvastada asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt

§ 688lg-tes 3 ja 4 sätestatust.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma

§-dest 348 ja 351.

§ 230

lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. 33. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav