Obsah (9)

§ 217§ 657§ 392§ 351§ 436§ 438§ 442§ 688§ 230

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 07. novembril 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-7126

) § 230 lg-st 1 tulenevat tõendite esitamise kohustust sai kostja täita

§ 217

lg 5 alusel vaid juhul, kui tõendid oleks olnud kohtumenetluse ajal olemas ning kui hageja oleks need kostjale esitanud. Viide maakohtu otsusele, mille kohaselt on hageja ise hagiavalduses märkinud, et hageja ja põhivõlgniku vahel oli sõlmitud suuline müügileping, on kontekstiväline. Ringkonnakohus ei ole oma otsust sellele asjaolule rajanud. Kostja leiab, et täitis käsundit parimal võimalikul viisil ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt kostja esindas hageja huve kohtuvaidluses T. Izotova vastu. Samuti puudub vaidlus, et kostja tegutses oma majandus-kutsetegevuses. T. Izotova oli OÜ Karrimor käendaja vastavalt 29.01.2001 käenduslepingule nr 2801-2001-V (t lk 9-10). Käenduslepingu p 1 järgi võtab käendaja endale kohustuse vastutada hageja ees OÜ Karrimor poolt täitmisele kuuluvate ostu-müügi tehingust tulenevate ostja maksekohustuste eest, millised tulenevad ostu-müügi lepingu sõlmimise ja täitmise alusel ja sellega seoses (ostu-müügi aastaleping nr 280101, 29.01.2001). Hageja ja OÜ Karrimor vahel 29.01.2001 sõlmitud ostu-müügi aastalepingu nr 280101 p 9.2 ja 9.4 kohaselt kehtis see leping jooksva aasta lõpuni. Leping pikenes automaatselt ühe aasta võrra, kui üks lepingu pooltest ühe kuu jooksul enne lepingu tähtaja lõppemist ei teata lepingu katkestamise soovist (t lk 7-8).
2. Käesolevas vaidluses on pooled seisukohal, et nii müügi- kui käendusleping kehtisid aprillini 2006.a, mil hageja esitas vaidlusaluse arve. Hageja ja T. Izotova vahelist tsiviilasja läbivaadanud kohtud sellele seisukohale ei jõudnud. Harju Maakohtu 24.01.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-25718 jäi hageja hagi käendaja vastu rahuldamata. Kohus leidis, et ostumüügi leping kehtis kuni 31.12.2002 ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et 2006.a aprillis toimunud tehingu aluseks oli hageja ja põhivõlgniku vahel 2001.a sõlmitud leping. Kohus viitas otsuses, et hageja on ise hagiavalduses märkinud, et hageja ja 3 põhivõlgniku vahel oli sõlmitud suuline müügileping (t lk 11-13). Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.06.2007 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja nõustus maakohtu põhjendustega (t lk 14-17). Seetõttu on ebaõige kostja väide, et hagis märgitud viide suulisele müügilepingule on kontekstiväline – ringkonnakohus on ka selle maakohtu otsuse põhjendusega nõustunud.
3. Kohus leidis, et kostja ei esindanud hageja huve vajaliku hoolsusega ega üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Puudub vaidlus, et kostja kirjutas hagiavalduses nagu oleks hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud suuline leping. Hagiavalduse koostas kostja hagejaga konsulteerimata. Käesoleva tsiviilasja kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et väide suulisest lepingust oli kostja õiguslik hinnang pooltevahelisele lepingulisele suhtele. Kohus leidis, et ainuüksi väide hageja ja põhivõlgniku vahelisest suulisest müügilepingust välistaks hagi rahuldamise käendaja suhtes. Käenduslepingus on selge viide konkreetsele müügilepingule, mitte tulevikus tekkivatele lepingulistele suhetele ja võlgadele. Eelmärgitud väide välistab käendaja vastutuse, kes vastutab üksnes 29.01.2001 kirjalikust müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Siinkohal ei ole oluline, millises hagiavalduse osas antud väide oli esitatud.
4. Kohtud leidsid, et tõendamata on hageja ja põhivõlgniku vahel kuni 18.04.2006 toimunud tehingud või regulaarne ärialane suhe. Need tõendid on hageja esitanud alles käesolevas menetluses (t lk 21-82). Viidatud tsiviilasja menetluses hageja neid tõendeid kostjale ei esitanud, kuigi pooled on omaks võtnud, et pooltevahelises käsundilepingus oli punkt, mille kohaselt pidi hageja esitama kõik olemasolevad tõendid kostjale. Hageja poolt käesolevas menetluses esitatud arved piirduvad aastaga
5. Seetõttu ei saa järeldada, et nende tõendite esitamisel oleks kohtulahend tulnud teistsugune. Pooltevahelise majandustegevuse kohta aastatel 2005 ja 2006 ei ole tõendeid ka käesolevas menetluses esitatud. Tõendite puudumise eest kostja käsundisaajana ei vastuta. See aga tähendab ka seda, et kostja ei saa vastutada kahju tekitamise eest. Kostja käitumise ja võlgnevuse mitteväljamõistmise vahel puudub põhjuslik seos. Kui käsundiandjal ei ole esitada vajalikke tõendeid, siis ei saa negatiivse kohtulahendi korral väita, et käsundisaaja oleks käitunud ebahoolsalt või mittevastavalt kutseoskuste tasemele. Samas märkis kohus, et vastavalt VÕS § 624 lg-le 1 pidanuks kostja teavitama hagejat, et tõendid on ebapiisavad ning seda sõltumata käsundilepingu vastavast punktist. Selline teavitus vastaks kohtu hinnangul üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
6. Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud raamatupidamise konto väljavõte, mis näitab, et poolte vahel toimusid 2005.a ja 2006.a tehingud. Nimetatud tõend jäeti kohtu poolt tähelepanuta. Kostja ei vaidlustanud nimetatud tõendi asjakohasust ja lubatavust.
7. Kohus ei selgitanud eelmenetluses välja tõendeid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavust ning ei uurinud kõiki vastuvõetud tõendeid. Kohus tegi ebaõigesti kindlaks asjaolu, et tehingud poolte vahel lõppesid
8. aastal. Tehingud toimusid poolte vahel kuni viimase arve esitamiseni, st 18.aprillini
9. Esitatud konto väljavõte 2005.-
10. aastate kohta erineb varasematest väljanägemise poolest seetõttu, et hagejal ei olnud kuni 2005.a arvutiprogrammi, mis võimaldas selliseid väljavõtteid teha. Hageja soovib ringkonnakohtus täiendada esitatud raamatupidamise konto väljavõtet arvetega, mis on esitatud võlgnikule, ja kviitungitega nende maksmise kohta, leides, et need ei ole uued tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele
11. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse muutmata. 4 Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.

1. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille esemeks oli kostjapoolne hageja esindamine kohtumenetluses T. Izotova vastu (tsiviilasi nr 2-06-25718); Harju Maakohtu 24.01.2007 otsusega jäeti hageja hagi T. Izotova vastu tõendamatuse tõttu rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2007 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Hageja tugines kostja vastu kahju hüvitamise nõuet esitades asjaolule, et kostja ei täitnud poolte vahel sõlmitud käsunduslepingut üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Rikkumine seisneb hageja väitel selles, et kostja märkis T. Izotova vastu hagi esitades hagiavaldusse ebaõiged asjaolud ning jättis tõendid kohtule esitamata; kostja ei teatanud hagejale ülesandega täitmisega seotud olulistest asjaoludest; kostja ei vastanud hageja küsimusele kohtuotsuse edasikaebamise otstarbekuse kohta.
2. Maakohus tuvastas vaidlustatud kohtuotsuses, et kostja ei esindanud hageja huve vajaliku hoolsusega ega üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, kui märkis hagejaga konsulteerimata hagiavaldusse ebaõiged asjaolud ja ei teavitanud hagejat sellest, et tõendid on ebapiisavad.
3. Samas leidis maakohus, et tõendite puudumise eest kostja käsundisaajana ei vastuta, mistõttu ta ei vastuta ka hagejale kahju tekitamise eest. Eeltoodud järelduse osas on kohtuotsus vastuoluline. Kohtuotsuses märgitu kohaselt on hageja esitanud käesolevas menetluses tõendid hageja ja OÜ Karrimor vahel kuni 18.04.2006 toimunud tehingute ja regulaarse ärialase suhte kohta, viidates toimiku lk-dele 21 –
4. Samas leiab kohus eelnevaga vastuolus olevalt, et hageja poolt käesolevas asjas esitatud arved piirduvad aastaga 2004, mistõttu ei saa kohus järeldada, et nende tõendite esitamisel oleks kohtulahend tsiviilasjas nr 2-06-25718 olnud teistsugune. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud tegema kindlaks, kas hagejal olid olemas tõendid, milliseid ta oleks saanud kostja kaudu oma hagi tõendamiseks kohtule esitada, kui kostja oleks neid hagejalt küsinud. Maakohus ei ole eelnimetatud asja lahendamiseks olulist asjaolu välja selgitanud.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 järgi on kohtu ülesanne selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus selle ülesande antud juhul täitmata, mis võis viia ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Maakohus oleks pidanud selgitama menetlusosalistele asjaolude tõendamise vajadust ja tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Kui kohus oleks järginud menetlusnorme ja hiljemalt kohtuistungil

§ 351

lg 1 kohaselt arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid, oleks eelmenetluses esinenud vead olnud veel kõrvaldatavad. Maakohus seda ei teinud (kohtuistungi protokoll t lk 106 – 107). Poolte väidetest järeldub, et nad olid sõlminud kirjaliku käsunduslepingu. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kohus pidanud tegema pooltele ettepaneku selle kohtule esitamiseks, kuna lepingu tingimusi kontrollimata on ilmselt raske anda hinnangut selle kohase (või mittekohase) täitmise kohta. Kaaluda tuleks ka tsiviilasja nr 2-06-25718 võtmist käesoleva asja juurde, kuna nimetatud tsiviilasja toimikus sisalduv materjal võib olla oluline käesoleva asja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks. 14.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada 5 ja kas hagi kuulub rahuldamisele (

§ 438

lg 1).

§ 442

lg 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele täielikult ei vasta. Maakohus ei ole andnud hinnangut hageja esitatud konto väljavõttele OÜ-ga Karrimor tehtud tehingute kohta ajavahemikul jaanuar 2005 – detsember 2006 (t lk 18,19). Põhjendust, miks kohus nimetatud tõendit otsuse tegemisel ei arvestanud, kohtuotsus ei sisalda. Kuna maakohus tugines otsuse tegemisel nimelt tõendite puudumisele hageja ja OÜ Karrimor vaheliste tehingute kohta aastatel 2005 ja 2006, võis selle tõendi tähelepanuta jätmine viia ebaõige järelduse tegemiseni. Hinnangut hagi alusena toodud asjaolule, et kostja ei vastanud hageja küsimusele kohtuotsuse edasikaebamise otstarbekuse kohta, ei ole maakohus üldse andnud. Kohtuotsuse vastuolulisus (vt käesoleva otsuse p 13) ja puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, kuna selleks on vaja tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid. 15. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi sellega, et ei selgitanud eelmenetluses välja asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid ning ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest paljude tõendite esmakordse hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel, peab pooltele olema tagatud PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt

§ 688lg-tes 3 ja 4 sätestatust.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma

§-dest 348 ja 351.

§ 230

lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

1. Ringkonnakohus tagastab hagejale tema poolt ringkonnakohtule esitatud materjalid – hageja poolt OÜ-le Karrimor
2. ja 2006.a esitatud arved ja kviitungid arvete tasumise kohta. Hagejal on õigus taotleda asja uuel läbivaatamisel maakohtus nende tõenditena vastuvõtmist. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav