3-08-386/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-386 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus A.M väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Esindaja: Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.M Kohtuistungi toimumise aeg
2. august 2008 RESOLUTSIOON: Pikendada luba A.M väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
3. oktoobrini
4. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Halduskohtu
6. veebruari 2008 määrusega haldusasjas nr 3-08-386 anti luba A.M paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. A.M viibimist väljasaatmiskeskuses on halduskohtud oma määrustega pikendanud, viimati tähtajaga kuni 23.08.
8. augustil 2008 esitas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi: KMA) Tallinna Halduskohtule järjekordse taotluse pikendada luba A.M väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra.
9. Taotluse kohaselt on A.M Ukraina kodanik, kes viibis Eestis elamisloa alusel, mis on tunnistatud kehtetuks alates 15.03.
10. Samuti on A.M-le tehtud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) sätete alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele alates
11. juunist 2005, ent A.M Eestist lahkunud ei ole. KMA põhjendab isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise vajadust sellega, et
12. märtsil 2008 esitas KMA Ukraina Suursaatkonnale kirja, millega palus saatkonna abi A.M dokumenteerimisel. 1
13. 02.06.2008 edastas Ukraina Suursaatkond KMA-le vastuse päringule, milles palus KMA-l uuesti kaaluda A.M-le elamisloa väljastamist. Ukraina Suursaatkonna vastusest selgub, et A.M on Ukraina kodanik. See asjaolu kinnitab isiku Eestist väljasaatmise perspektiive, kuna vastuvõtvaks riigiks oleks Ukraina.
14. 16.06.2008 edastas KMA Ukraina Suursaatkonnale kirja, milles selgitab, et A.M suhtes tehtud väljasaatmisotsuse tühistamiseks puuduvad alused. Ühtlasi paluti saatkonna abi A.M dokumenteerimisel.
15. 26.06.2008 edastas Ukraina Suursaatkond KMA-le vastuskirja, mille lisana saadeti A.M-le ankeet, mis tuleks täita isikuttõendava dokumendi saamiseks Ukraina Suursaatkonnast. A.M aga keeldus ankeeti täitmast, rikkudes sellega VSS-st tulenevat kaasaaitamiskohustust.
16. KMA hakkas otsima A.M dokumenteerimise alternatiivvõimalusi. KMA on pakkunud Ukraina konsulile võimalust esitada A.M osas tagasivõtutaotlus selleks, et dokumenteerida teda Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahel sõlmitud tagasivõtulepingu raames. 18.07.2008 teatas konsul, et nad on nõus võtma A.M tagasivõtutaotluse menetlusse. 22.07.2008 edastaski KMA Ukraina Suursaatkonnale A.M tagasivõtutaotluse. 30.07.2008 telefonikõnes kinnitas konsul, et tagasivõtutaotlus on edastatud pädevatele organitele. Käesolevaks ajaks sisulist vastust tagasivõtutaotluse osas KMA saanud ei ole.
17. A.M leidis kohtuistungil, et tema kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja märkis, et ta soovib jääda Eestisse, kus elab tema laps, kelle kasvatamises soovib ta osaleda. A.Mle teadaolevalt ei tohi isikut pidada kinni väljasaatmiskeskuses üle kuue kuu. Inimõiguste teabekeskuse juristi hinnangul on A.M-le vaja väljastada elamisluba, kuna tal on Eestis poeg, elamisloa väljastamatajätmine on aga vastusolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste inimõigusalaste õigusaktidega. KOHTU PÕHJENDUSED
18. Kohus leiab, et KMA taotlus A.M väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A.M-l puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub eespoolnimetatud sätetest tulenevalt Eestist väljasaatmisele.
19. Taotlusest nähtuvalt on KMA teinud A.M-le
20. aprillil 2005 lahkumisettekirjutuse nr 1008191820, mis on kehtiv ja kuulub sundtäitmisele. Lahkumisettekirjutust ei ole A.M-l võimalik täiendavalt vaidlustada. Seetõttu ei ole käesolevas asjas asjassepuutuvad väited, mis seonduvad A.M sooviga viibida Eestis või sooviga osaleda Eestis elava poja kasvatamises. Nimelt tuleb tähele panna, et ka juhul kui kohus keelduks loa andmisest väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamiseks, ei annaks see A.M-le õigust Eestis viibida ning tal oleks jätkuvalt kohustus Eestist lahkuda. Kui A.M soovib elada koos oma lapsega Eestis, on tal võimalik pärast Eestist lahkumist taotleda seadusest tuleneva sissesõidukeelu tähtaja lühendamist ning seejärel Eestis viibimisaluse (viisa, elamisluba) saamist. Soov poja kasvatamises osaleda on kahtlemata oluline argument, kui A.M peaks kunagi taotlema näiteks Eesti elamisluba või viisat, ent käesoleval juhul ei tingi see isiku vabastamist väljasaatmiskeskusest. Väljasaatmiskeskusest vabanemiseks tuleb A.M-l teha koostööd Eesti ametivõimudega ning aidata kaasa enda saatmisele Ukrainasse. Samuti on A.M pojal võimalik Eesti kodanikuna viisavabalt Ukrainasse reisida ja soovi korral Ukraina kodakondsust taotleda.
21. Kohus nõustub KMA-ga selles, et kuna A.M-le väljasaatmisettekirjutuse tegemisest on möödunud üle kolme aasta ning A.M ei ole selle aja jooksul vabatahtlikult Eestist lahkunud ega aktiivselt enda väljasaatmisele kaasa aidanud, siis võib eeldada, et ta asub väljasaatmisest kõrvale hoidma. Ukraina saatkonna kirjast nähtub, et kaebuse esitaja väljasaatmine ei ole muutunud perspektiivituks, vastupidi, näib, et kaebuse esiaja kodakondsusriik teeb Eesti ametivõimudega aktiivset koostööd A.M pöördumiseks Ukrainasse. 2
22. Kohus leiab, et KMA taotlus tuleb rahuldada. Kehtivad õigusaktid, sh Euroopa Liidu õigusaktid ja ka rahvusvahelised normid, ei sea 6-kuulist piirangut isiku väljasaatmiskeskuses viibimiseks. Riigikohtu praktikas on selliseks ajaliseks piiriks loetud kahte aastat väljasaatmiskeskuses viibimist. Käesolevaks hetkeks on A.M viibinud väljasaatmiskeskuses 6 kuud, seega ajalised takistused KMA taotluse rahuldamiseks puuduvad. Kohus rõhutab veelkord, et isegi juhul, kui A.M vabastataks väljasaatmiskeskusest, ei annaks see talle seaduslikku alust Eestis viibimiseks milleks oleks kas viisa, elamisluba või kodakondsus. Inimõiguste teabekeskuse juristi arvamus kohtule siduv ei ole, ka ei käsitletud arvamuses väljasaatmiskeskuses kinnipidamise temaatikat, vaid elamisloa saamise võimalusi.
23. Kohus pikendab eeltoodust tulenevalt luba A.M kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kahe kuu võrra. Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Kadriann Ikkonen kohtunik 3