) § 29 lg 3 tähenduses kaebuse esitaja osanik proviisor (reg nr Tervishoiuameti peetavas registris P00032) Tea Siimon, kes on ka kaebuse esitaja juhatuse ainuke liige-juhataja. Akos Apteek OÜ ettevõte ja selle tegevus tervikuna on Tea Siimoni apteekripraksiseks. Valitud ettevõtlusvorm-ja viis ning E apteegis teenuse osutamine on selle väljundid. Otsusest saab järeldada, et alates 01.06.2007. a. ja seda täpselt määratlemata ajaks, puudub Akos Apteek OÜ-1 majandustegevuse õigus Tartus Tehase tn 16 asuvas E Apteegis. Vaidlustatud otsus võib peatada Akos Apteek OÜ majandustegevuse ettevõtte senisest kolmest tegutsemiskohast ühes apteegis. Piiratakse Ravimiameti poolt tegevusloaga nr 420 antud ja sellega seotud õigusi. Kuna kaebuse esitaja kõik apteegiteenuse osutamise tegevuskohad moodustavad ühe ettevõtte, loob vaidlustatud otsus tõsise ohu ettevõtja majandustegevuse lõppemiseks tervikuna. Vaidlustatud otsus loob eelduse kaebuse esitaja seniste ärisuhete pöördumatuks lõppemiseks. Seega piirab vaidlustatud otsus kaebuse esitaja ettevõtlusõigusi olulisel määral ja põhjustab kaebuse esitajale õigustamatut kahju. Vaidlustatud haldusakti resolutiivosa kohaselt piiratakse Akos Apteek OÜ E Apteegi õigusi ning peatatakse tegevusloa kehtivus määramata ajaks. Lisaks võetakse Akos Apteek OÜ E Apteegil ära ka õigus osutada apteegiteenust. Seega on üldapteegi tegevusloa kehtivuse 2 peatamise otsuse adressaadiks justkui Akos Apteek OÜ E Apteek asukohaga Tehase tn 16, Tartu. Tegevusloa nr 420 omajaks on kaebuse esitaja Akos Apteek OÜ (üldapteek
E Apteek saab olla üksnes Akos Apteek OÜ-le kuuluv üldapteek
Kaebuse esitaja teadmisel ei ole Akos Apteek OÜ E Apteek iseseisvaks õigussubjektiks, sellist isikut pole olemas ja seega ei saa seda käsitleda ei subjektiivsete õiguste kandjana ega ka Ravimiameti otsusest tuleneva piirangu ja selle kohaldamist väidetavalt tingivate õiguslike või faktiliste asjaolude suhtes kohustatud subjektina.
lg 3 kohaselt antakse tegevusloaga tegevusloa omajale õigus tegutseda kindlaks määratud ajavahemikul tegevusloal märgitud tegutsemisalal, tegutsemiskohas ja tingimustel. Tegevusluba ei ole üleantav. Seega ei ole saanud ega saa ka tulevikus Akos Apteek OÜ oma tegevusloaga nr 420 antud õigusi üle anda Akos Apteek OÜ E Apteegile. Tegevusloale nr 420 ei ole märgitud tegevusalana apteegiteenuse osutamist, vaid üksnes tegevusloa liik "üldapteegi tegevusluba" (SoM 18.02.2005.a. määrus nr 33). Seega apteegiteenuse osutamise õigus justkui ei kuulugi tegevusloaga antavate õiguste hulka, kuigi
Apteegiteenuse osutamise õigus E Apteegis saab kuuluda
lg 3 ja § 55 lg 1 tulenevalt antud juhul kutsetegevust praktiseerivale proviisor Tea Siimonile. Kaebuse esitaja hinnangul on haldusakti tegeliku adressaadi kindlakstegemine haldusakti resolutiivosa põhjal võimatu. Ebaselge on, kas aktil on 1, 2 või korraga 3 adressaati või ei ole ühtegi. Selgust ei anna ka otsuse kättetoimetamise viis ega otsuses selle andmise alusena viidatud õigusnormid. Haldusakt on teatavaks tehtud E Apteegi elektronposti aadressil, samuti tähitud postisaadetisena aadressil Tehase tn 16, Tartu. Varasemalt on Akos Apteek OÜ-le adresseeritud haldusaktid ja ametlikud kirjad kätte toimetatud äriühingu registriaadressil Haapsalus. Haldusotsuses ei ole märgitud selgesõnaliselt, kes on otsuse adressaat. Otsuse andmise alusena viidatud
p 12 kohustatud subjektiks on apteegiteenuse tegevusloa omaja, seega antud asjas justkui proviisor Tea Siimon.
lg 4 on üldnorm, mille kohustatud subjektideks võivad olla kõikide erinevat liiki tegevuslubade, s.h ka üldapteegi tegevusloa omajad, antud asjas justkui Akos Apteek OÜ või siis otsuse kohaselt Akos Apteek OÜ E Apteek, seda vist üksnes juhul kui selline isik tuleks asutada. Otsuse resolutiivosa ülesehitusest võib järeldada, et tegemist on tegevusloa kehtivuse peatamisega kirjaliku ettekirjutuse vormis
Seega peaks ka ettekirjutuse sisu olema otsuse adressaadile üheselt mõistetav. Antud juhul jääb selgusetuks kas kõrvaldada tuleks õigusrikkumist või selle tagajärge. Samuti milles konkreetselt seisneb õigusrikkumine või selle tagajärg, mille kõrvaldamist peab Ravimiamet kontrollimiste käigus tuvastama. Seega on ka kaudselt määratlemata tegevusloa kehtivuse peatamise võimalik kestus. Sellega ebaselgus erinevate isikute õiguste ja kohustuste kindlakstegemisel isegi ei piirdu. Kaebuse esitaja arvates on Ravimiameti 22.05.2007. a. otsus IN-1-3-1/07/76 tühine, kehtetu algusest peale ega loo õiguslikke tagajärgi, seega ei saaks ka kellelegi täitmiseks kohustuslik olla. Vaidlustatud otsusega IN-1-3-1/07/76 peatatakse kaebuse esitajale antud tegevusloa kehtivus. Tegevusloa kehtivuse peatamise õiguslik alus on sätestatud
3
lg 4 p 2 sätestab, et Ravimiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolude ilmnemisel peatada tegevusloa kehtivuse osaliselt või täielikult ettekirjutuse alusel või ilma kirjalikku ettekirjutust tegemata kuni õiguserikkumise või selle tagajärgede kõrvaldamiseni. Seega annab
lg 4 p 2 Ravimiametile esiteks ulatusliku kaalutlusõiguse tegevusloa peatamise otsustamisel ja viidatud normide kaudu (
Ravimiamet on vaidlustatud otsuses tegevusloa kehtivuse peatamise alusena märkinud lisaks
lg 4 p2 veel
Viidatud
Seega ei saa kaebuse esitaja nimetatud sätte osas seisukohta võtta. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt esinevad tegevusloa kehtivuse peatamiseks lisaks juba eeltoodule veel järgmised
lõikes 3 nimetatud asjaolud punktides: 1) tegevusloa omaja ei täida temale käesoleva seadusega pandud kohustusi; 6) tegevusloa omaja ei ole ettenähtud ajaks või ulatuses täitnud Ravimiameti ettekirjutuses sisalduvat kohustust; 8) selgub, et esineb mõni asjaolu, mis käesoleva seaduse kohaselt oleks tegevusloa väljaandmisest või uuendamisest keeldumise aluseks. Otsuse kohaselt on täitmata on
lg-s 4 sätestatud kohustus.
lg 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud muudatused toovad kaasa vajaduse muuta andmeid tegevusloal, peab tegevusloa omaja viivitamatult, kuid mitte hiljem kui muudatuse toimumisest alates kahe kuu jooksul esitama Ravimiametile taotluse koos asjakohaste ravimiseaduse § 47 lõike 10 alusel kehtestatud korras nõutavate dokumentidega ning tasuma riigilõivu.
lg 4 rakendamiseks on esmalt vajalik, et esineksid sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud muudatused ja need muudatused peavad olema lisaks sellised, mis toovad kaasa vajaduse muuta andmeid tegevusloal.
lg 2 sätestab, et kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata muudatusega tegevusloa väljaandmise aluseks olevates dokumentides, andmetes või muudes olulistes asjaoludes ja kui nendest ei ole Ravimiametit enne teavitatud, peab tegevusloa omaja kõigist muudatustest teatama Ravimiametile tagantjärele.
lg 2 reguleerib seega tegevusloa omaja teavitamiskohustust, aga ei nimeta mitte ühtegi konkreetset muudatust, vaid viitab sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata muudatustele ning seega ei võimalda õiguskindlalt sisustada ka § 52 lg 4 normi reguleerimisesemesse kuuluvaid asjaolusid. Seega ei saa eeldada, et kaebuse esitaja oleks
lõikes 4 nimetatud asjaolude hindamisel pädevaks isikuks ja normi kohustatud subjektiks vahetult. Välistatud ei ole, et
lõikes 4 mõeldud asjaolusid sisustab tegevusloa omaja ka omaalgatuslikult ja järgib ise ka käitumisjuhist. Sellisel juhul ei ole aga tegemist tegevusloa omaja kohustuse, vaid õigusega. 4
lg 4 norm ei võimalda tõlgendust, et tegevusloa omajale tekiks kohustus esitada taotlus tegevusloa muutmiseks ilma asjakohaste dokumentideta. Samuti ei ole võimalik tõlgendus, mille kohaselt oleks dokumentide asjakohasuse määratlemisel pädevaks isikuks tegevusloa omaja. Seega eeldab norm seda, et Ravimiamet peaks olema teadlik toimunud muudatustest ja vastavalt nendele kindlaks määrama, millist muudatust tegevusloale kantud andmetes on vaja teha ja millise dokumendi esitamine on konkreetsel juhul asjakohane. Seega peab esitamiseks vajaliku dokumendi nimetama Ravimiamet ja selle esitamist ka
lg 10 alusel kehtestatud korras tegevusloa omajalt nõudma.
lg 10 alusel on Sotsiaalminister 18.02.2005 määrusega nr 33 kehtestanud Ravimite käitlemise tegevusloa taotlemise ja taotluste menetlemise tingimused ja korra. Nimetatud määruse § 1 kohaselt kuulub selle reguleerimisalasse ravimite käitlemise tegevusloa (edaspidi tegevusluba) väljaandmise ja uuendamise taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu, nõuded tegevusloa taotlemisel esitatavatele dokumentidele, tegevusloale kantavad andmed, tegevusloa teatavakstegemise ja apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajale tegevusloa olemasolu tõendi kättetoimetamise korra ning tegevusloa taotluste vormid. Tegevusloa uuendamisel on esitatud kõik nõutud dokumendid ja selles osas vaidlust ei ole. Kaebuse esitaja märgib lisaks, et ta on järginud
Sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 33 ei reguleeri tegevusloa muutmisega seotud õiguslikke küsimusi ega dokumentide nõudmise korda. Sotsiaalminister ei ole kehtestanud tegevusloa muutmise taotlemise, taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu ega tegevusloa muutmisel dokumentide nõudmise korda. Seega ei olnud kaebuse esitajal endal võimalikki kindlaks määrata esitatava taotluse vormi, sisu ja taotlusele lisatavaid dokumente. Seetõttu tuleb asuda ka seisukohale, et
lg 4 sätestatud kohustus saab tekkida alles seaduse rakendamisel Ravimiameti poolt. Ravimiamet on kohustatud seadust rakendama sõltuvalt teavitatud asjaoludest kas viivitamatult või mitte hiljem kui muudatuse toimumisest alates kahe kuu jooksul. Seaduse rakendamiseks peab Ravimiamet kindlaks määrama, kas ja millist muudatust on vaja tegevusloal teha, kas ja milliseid dokumente selleks on vaja uurida ning vajadusel ka sellised dokumendid tegevusloa omajalt välja nõudma. Kaebuse esitaja on teavitamiskohustust täitnud kahel erineval juhul oma 19.12.2006.a ja 19.03.2007.a kirjadega. 19.03.2007.a kirjaga teavitatakse, et muudatusi asjaoludes, mis on esitatud ka üldapteegi tegevusloa uuendamise taotluses juulis 2006.a ning milliste alusel on tehtud kanded kehtival üldapteegi tegevusloal nr 420, ei esine. Üldapteegi juhataja vahetunud ei ole. Seega tekkinud olukorras muudatusi tegevusloa andmetes tegevusloa omaja omaalgatuslikult taotleda ei saanudki. Tegevusloa omaja on kooskõlas
Ühtegi konkreetset dokumenti esitatud teadete järel Ravimiamet kaebuse esitajalt nõudnud ei ole ega pole teatanud ka seda, et muudatuse taotlemine on võimalik ilma dokumente esitamata. Seega ei saanud tekkida kaebuse esitajal ka kohustust
Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt on
lõike 4 rakendamiseks antud haldusaktiks Ravimiameti 02.04.2007.a ettekirjutus ja täitmata on selles sisalduv kohustus. 02.04.2007 ettekirjutuse resolutiivosas on sätestatud kaebuse esitajale adresseeritud kohustus: 5 esitada taotlus üldapteegi tegevusloa muutmiseks koos nõutavate dokumentidega hiljemalt 02.05.2007. a. Kaebuse esitajal ei olnud võimalik juba eelmises punktis käsitletust tulenevalt esitatud kohustust täita. Ettekirjutuse kohustus ei ole mitte
Ettekirjutuse kirjeldav osa oma vastuolulisuses samuti ei võimaldanud kohustuse täpset kindlaksmääramist kaebuse esitaja enda poolt. Kaebuse esitaja ei saanud ettekirjutuses viidatud õigusnormidele toetuvalt isegi kaudselt hinnata, millise ravimiseaduses sisalduva nõude täitmise tagamiseks ettekirjutus on antud. Vaidlustatud otsuses on viidatud
Viidatud lõige sätestab, et ravimite tootmise tegutsemiskohta määratud pädeva isiku ettevalmistus ja kogemus peavad vastama tootmistegevustele ning pädeva isiku asendaja peab vastama pädevale isikule kehtestatud nõuetele. Sellele sättele ei ole osundatud 02.04.2007. a. ettekirjutuse alustes ega ka põhjendustes. Seda, kuidas on osundatud säte seotud vaidlusasjaga, ei põhjendata ka vaidlustatud otsuses. Seega ei saa kaebuse esitaja selles osas ka seisukohta võtta. Ravimiameti 02.04.2007.a ettekirjutus on ülalkirjeldatud põhjustel kaebuse esitaja arvates tühine ja seda põhjusel, et kaebuse esitajal polnud võimalik seda täita algusest peale. Seega ei ole kaebuse esitaja rikkunud
lg 4 sätestatud kohustust ja vaidlusasjas ei kuulu kohaldamisele
Kaebuse esitaja märgib lisaks, et Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 35 lg 1 p 2 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks menetlusosaliste teavitamisega menetlusest. Ravimiamet on teinud 02.04.07 ettekirjutuse ilma kaebuse esitajat haldusakti andmise menetlusse kaasamata. Ilma toimuvast haldusmenetlusest ega ettekirjutuse andmisest teadmata, ei saanudki kaebuse esitaja kasutada talle HMS § 40 sätestatud õigust esitada arvamusi ja vastuväiteid ega ka õigusi, mis tulenevad HMS § 36 sätestatud haldusorgani selgitamiskohustusest. Riigikohus on 05.03.
lõige 3 punkti 8 kohaselt võib tegevusloa kehtivuse peatamiseks tekkida eeldus ka juhul, kui selgub, et esineb mõni asjaolu, mis käesoleva seaduse kohaselt oleks tegevusloa väljaandmisest või uuendamisest keeldumise aluseks. Tegevusloa väljaandmisest ja uuendamisest keeldumise alused on välja toodud
lõikes 2, mille kohaselt keeldub Ravimiamet tegevusloa väljaandmisest või uuendamisest. 6 Tegevusloa väljaandmisest ja uuendamisest tuleb keelduda siis, kui esineb mõni loetletud asjaoludest. Vaidlustatud otsust on põhistatud ainult
Lisaks on väidetud ka, et kaebuse esitaja pole andnud täiendavaid selgitusi. See väide on aga sisutu, sest Ravimiamet ei ole küsinud ühtegi korda täiendavaid selgitusi kaebuse esitaja poolt antud selgitustele.
lg 2 p 1 kohaselt keeldub Ravimiamet tegevusloa väljaandmisest või uuendamisest, kui ei ole esitatud käesoleva seaduse kohaselt tegevusloa saamiseks nõutavaid dokumente või andmeid. Ravimite käitlemise tegevusloa taotlemise ja taotluste menetlemise tingimused ja sealhulgas tegevusloa taotlemiseks esitatavate dokumentide ja andmete loetelu ning tegevusloal esitatavad andmed kehtestab sotsiaalminister (
Sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 33 § 2 lg 1 p 7 kohaselt tuleb tegevusloa taotlemisel esitada pädeva isiku nimi, kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, isikut tõendav dokument ja vajadusel nimemuutust tõendav dokument. Vaidlustatud otsuses märgitu kohaselt esitas Akos Apteek OÜ 27.07.2006. a. Ravimiametile oma mõlema apteegi tegevuslubade uuendamise taotlused. Taotlustes oli mõlema üldapteegi pädevaks isikuks (apteegi juhatajaks,
Ravimiamet on väljastanud 25.09.2006. a. tegevusloa Akos Apteek OÜ-le kuuluvale Tartus asuvale E Apteegile. Tegevusloale kanti pädevaks isikuks üldapteegi juhataja Tea Siimon. Vaidlust selles, et Tea Siimon vastab pädevale isikule kehtestatud nõuetele, ei ole. Kuna pole toimunud ühtegi muudatust asjaoludes, millised on nimetatud Sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 33 § 2 lg 1 punktis 7 ja tegevuslubade uuendamine oli kooskõlas
asjakohaste lõigetega 2 ja 3 ning Ravimiamet ei ole esitanud ühtegi muud nõuet taotlemisel esitatud dokumentide kohta, puudub vaidlusasjas alus ka
Pärast Tartu Halduskohtu 18.12.
Seega on Ravimiamet uuendanud kaalutlusõiguse alusel mõlemad kaebuse esitajale kuuluvad üldapteegi tegevusload ja need kehtivad. Kaebuse esitaja peab vajalikuks märkida, et Riigikohus on 21.11.2002. a. otsuses (haldusasja nr 3-3-1-68-02) märkinud, et kui seadusandlus ja faktilised asjaolud on uue, isikule negatiivse otsuse tegemisel samad kui eelmise, isikule positiivse otsustuse tegemisel, siis on uus otsus käsitatav diskretsiooniõiguse kuritarvitamisena. Isikut tuleb erinevatel ajamomentidel, kui pole muutunud õiguslikud ja faktilised asjaolud või pole ilmnenud seniteadmata asjaolusid, kohelda ühtemoodi. Õigusvaidluse algusest alates ei ole muudetud ravimiseadust vaidlusasjasse puutuvas osas ega ole toimunud tegelikult ühtegi muudatust ka faktilistes asjaoludes. Kuivõrd Ravimiamet on teadlik kõigist tegevuslubadega seotud faktilistest asjaoludest juba alates Haapsalu Vana Apteegi tegevusloa väljaandmisest, ei saa olla tegemist asjaoluga, mis on selgunud alles nüüd ja millega saaks põhjendada tegevusloa kehtivuse peatamise menetluse algatamist ja tehtud 7 otsust 2007.a. mai kuus. Ravimiameti tegevus vaidlusasjas on käsitletav kaalutlusõiguse kuritarvitamisena. Seega puuduvad otsuses viidatud
lg 3 punktides 1, 6 ja 8 sätestatud asjaolud ehk
lg 4 p 2 kohaldamise eeldused ning puudub alus, et üldse algatada
lg 4 p 2 sätestatud tegevusloa kehtivuse peatamise otsustamiseks asjakohast haldusmenetlust ja seega puudub vajadus kontrollida tehtud kaalutlusotsuse enda õiguspärasust. Ravimiamet põhjendab tegevusloa peatamise otsust muuhulgas sellega, et on kaebuse esitajat teavitanud 07.05.2007 koostatud teatega sellest, et on algatatud menetlus tegevusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolust, et Ravimiamet on kaalunud ka tegevusloa kehtetuks tunnistamist teatega seostatud haldusmenetluses, 07.05.2007.a dokumendist ei selgu ja on saanud kaebuse esitajale teatavaks alles vaidlustatud otsusest. Seega ei ole menetluse kohta teate edastamisel Ravimiamet kaebuse esitajat teavitanud raskeimast vahendist, mida tegelikult on haldusmenetluses ka otsuse koostamise käigus vahendi valikul kaalutud. 07.05.2007.a dokument, mida Ravimiamet nimetab vaidlustatud otsuses dokumendis endas sisalduvast erinevalt menetluse algatamise teateks, ei ole olnud kaebajale selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav. Dokumendist ei ole ühemõtteliselt arusaadav, kas Ravimiamet teeb 17.05.2007.a otsuse tegevusloa peatamise menetluse algatamise või tegevusloa peatamise kohta. Kuna varasemalt ei olnud Ravimiamet andnud kaebuse esitajale võimalust esitada arvamusi ja vastuväiteid 02.04.07.a ettekirjutuse andmise menetluses ja 07.05.2007.a teatis sisaldas põhiosas ettekirjutuse mittetäitmisega seotud problemaatikat ning ka kaebuse esitaja argumente ja seisukohti oodati just teatises „kõne all" olevates küsimustes, eeldas kaebuse esitaja, et eelkõige on talle antud nüüd võimalus olla ärakuulatud just ettekirjutuse osas ja enne tegevusloa peatamise menetluse algatamist. Kaebuse esitaja oma seisukohad ka 14.05.
sätetele põhistamaks üld- ja haruapteegi erisusi, kuid samas ei ole pidanud oluliseks asjaolu, et need erisused on üksnes konkreetse apteegi liigi kohustustes, mitte aga õiguste mahus.
32 lg 1 kohaselt on linnas asuval üldapteegil mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus. Samas on haruapteegil nimetatud ravimite valmistamise õigus.
lg 4 kohaselt on üldapteegi haruapteegil kohustus ekstemporaalse ravimi valmistamiseks retsepti vastuvõtmiseks ja selle edastamiseks üldapteegile. Samas võib haruapteegi töö olla korraldatud selliselt, et ravim valmistatakse ka kohe haruapteegis, kui selleks on haruapteegis loodud vastavad tingimused. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse kohaselt määratletakse apteegi (kas üld- või haruapteegi) õigus psühhotroopsete ainete käitlemisele. Viidatud õiguse andmine ei ole aga vähimalgi määral seotud sellega, kas konkreetsele apteegile on omistatud üld- või haruapteegi staatus, vaid sõltub üksnes sellest, kas konkreetne 10 üld- või haruapteek vastab Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud tingimustele (ruumid, hoiukohad jms.). Vastustaja on seega kokkuvõtlikult ebaõigesti leidnud, et seadusandja poolt on võrreldes üldapteegiga haruapteegi õigused ja kohustused piiratud. Seadusandja poolt on piiratud üksnes haruapteegi kohustused, mitte õigused. Haruapteek võib soovi korral täita neidsamu ülesandeid ravimite käitlemisel, mis üldapteek. Seega ei saa olla põhjendatud ka seadusandja poolt tugevdatud sisekontrolli kehtestamine üksnes üldapteekide osas. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, mille kohaselt pädeva isiku nõue ei ole majandus- ja kutsetegevust piirav, kuivõrd ettevõtjal on sõltumata pädevate isikute määramise kohustustest võimalik määrata igale apteegile eraldi juhataja. Eelduslikult möönab ka vastustaja, et pädeva isiku mittemääramisel teeb vastustaja kui antud tegevusala riiklik regulaator otsustuse, millega peatab ravimite käitleja tegevuse. Seega on apteegi edasise tegevuse jätkamine otseselt seotud pädeva isiku määramisest või mittemääramisest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et määratledes ravimite käitlemiseks õigustatud isikud proviisorid, kelle kvalifikatsioon on vastavalt seadusandlusele kontrollitud ning kelle vastutus on ka seaduse tasandil kindlaks määratud, on seadusandja pädeva isiku määramise nõudega loonud põhjendamatud takistused ettevõtlusvabadusele. Seoses ravimiturul pikka aega aset leidnud koondumistega, ei ole Eestis käesoleval ajal veel probleemiks välismaal tegevusõiguse saanud proviisorite tegevuse alustamine Eestis, kuid kui see probleem peaks tekkima, siis ei ole välismaa proviisorite tegevuse piiramiseks pädeva isiku nimetamise kohustus igal juhul kooskõlas ettevõtlusvabaduse ja kaupade ning teenuste vaba liikumise põhimõttega ja kooskõlas EÜ artikli 95 ette nähtud piirangute seadmise võimalusega. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr. C-84/06 punktis 45. asunud tõlgendama käesolevas vaidluses juba mainitud EMÜ Direktiivi nr. 2001/83 ja rõhutanud, et liikmesriikidel puudub vähimgi manööverdamisruum direktiivis ette nähtud menetluse suhtes täiendava müügiloa andmise sisseseadmiseks. Punktis 56 kinnitab kohus, et viidatud direktiivi eesmärgiks on kõrvaldada ühendusesisese ravimikaubanduse teelt takistused, tagades samas rahvatervise kõrgetasemelise kaitse. Antud juhul, kui
sätestab nõuded ravimite käitlemiseks õigustatud isikule - proviisorile, samuti nimetatud isiku vastutuse, ei ole kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõttega kooskõlas pädeva isiku instituudi sätestamine siseriiklikus õiguses, kelle pädevus, vastutus jm. tingimused ei erine riiklikult tunnistatud proviisori kutseoskustest, kvaliteedist jms. Juhul, kui kohus peab pädeva isiku instituudi kehtestamist
poolt kooskõlas olevaks EÜ artikli 95 sätestatud piirangute kehtestamise mõttega ja kooskõlas olevaks kaupade vaba liikumise põhimõttega, siis vastavalt kaebuses toodule ei ole igal juhul põhjendatud piirangute seadmine seoses pädevate isikute tegevuse mahu ja ulatusega. Piirangute seadmisele seoses tegevuse mahuga on tähelepanu juhtinud EK oma otsustes. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-351/90 Luksemburgi Suurhertsogiriigi vastu leidnud, et näiteks selliste piirangute kehtestamine meditsiiniteenuste osutajatele, mis keelavad neil 11 töötada korraga mitmes liikmesriigis, on õigusvastane. Kohus on rõhutanud, et oluliseks ei saa olla meditsiiniteenuse osutaja sidumine üksnes ühe praktiseerimiskohaga ja nõudega, et teenusega osutaja oleks „kogu aeg kliendi lähedal". Kohtu seisukohalt on võimalik kliendi huvide kaitsmine ettevõtja jaoks igal juhul ka vähem kahjustaval teel, kui seda on teinud Luksemburgi Suurhertsogiriik (otsuse punktid
Ravimiamet on sellisel seisukohal ka praegu. Nimetatud põhjusel rahuldas Ravimiamet 25.09.2006 tegevusloa Akos Apteek OÜ-le kuuluvale E-Apteegile ning 26.09.2006 keeldus tegevusloa uuendamisest Haapsalu Vana Apteegile. Tartu Halduskohtu 18.12.2006 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-06-1896 alusel uuendas Ravimiamet 19.01.2007 Akos Apteek OÜ soovil Haapsalu Vana Apteegi tegevusloa. Tartu Halduskohtu 18.12.2006 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-06-1896 on kohus muu hulgas asunud seisukohale, et ravimiseadusega on selgelt määratud, et lisaks pädevale isikule 13 määratud kvalifikatsiooninõuetele, on sama oluliseks nõudeks ka see, et isik saab pädeva isiku kohustusi täita ainult ühes tegutsemiskohas. Samuti on kohus leidnud, et kuna kaebaja esitas pädevaks isikuks tegevuslubade uuendamise taotlemisel kahe üldapteegi osas ühe ja sama isiku, oli tegemist nõuetele vastavate andmete mitteesitamisega ning vastustajal ei olnud
Samale seisukohale on asunud ka Tartu Halduskohus oma 18.12.2006 otsuses nr 3-06-2098, milles kohus on leidnud, et isik saab samal ajal pädevaks isikuks olla ainult ühes üldapteegis. Ravimiseaduses on reguleeritud, et ravimiseaduse tähenduses saab apteegi juhatajaks olla ainult see isik, kes on tegevusloa uuendamise taotleja poolt nimetatud pädevaks isikuks. Igas üldapteegis peab olema eraldi apteegi juhataja. Samu seisukohti on korranud ka Tartu Ringkonnakohus oma 20.04.2007 otsuses nr 3-06-2098. Ühesõnaga, on kõigis erinevates kohtuvaidlustes kohtud korduvalt kinnitanud, et isik saab korraga olla pädevaks isikuks ainult ühes apteegis korraga. Tulenevalt 19.01.2007 Akos Apteek OÜ-le kuuluva Haapsalu Vana Apteegi tegevusloa uuendamisest tekkis olukord, kus Tea Siimon on korraga kahes apteegis pädevaks isikuks, millist olukorda ravimiseadus ei luba. Nimetatud põhjusel on Ravimiamet teinud Akos Apteek OÜ-le 02.04.2007 ettekirjutuse taotluse esitamiseks üldapteegi tegevusloa muutmiseks koos nõutavate dokumentidega ning kuivõrd Akos Apteek OÜ Ravimiameti poolset ettepanekut ei arvestanud, siis tegi 22.05.2007 käimasoleva vaidluse esemeks oleva tegevusloa peatamise otsuse. Kaebaja väidab, et vaidlustatud haldusaktist ei selgu, kes on selle adressaat või milline on sellest tulenev kohustus, ning leiab, et sel põhjusel on haldusakt tühine HMS § 63 lg 2 p 2 ja 3 alusel. Vastustaja vaidleb sellisele seisukohale vastu. Otsusest on üheselt selge, et selle adressaadiks on OÜ Akos Apteek. Asjaolu, et otsuses on kasutatud väljendit „peatada Akos Apteek OÜ E Apteegi tegevusluba nr. 420” on üheselt tõlgendatav, et kohustatud subjektiks on Akos Apteek OÜ. Nagu ka kaebaja ise on välja toonud, ei ole E-Apteek eraldi õigussubjektiks ning üldapteegi tegevusloale on tegevusloa omajana kantud Akos Apteek OÜ. Mõistliku kolmanda isiku standardi järgi ei ole kahtlust selles, et otsuse adressaadiks on Akos Apteek OÜ ning vastustaja hinnangul selles osas ebaselgust ei ole. Väärib märkimist, et ka kaebaja ise on mõistnud, et vaidlustatud otsus on tema õigusi puudutav ning esitanud kohtule kaebuse. Sellest tingituna on kaebuses esitatud vastav väide sisutühi. Samuti on selge otsusest tulenev kohustus – viia tegevusluba vastavusse ravimiseaduse nõuetega. Samuti ei ole kahlust selles, et Ravimiameti otsusega pidi Akos Apteek OÜ esitama taotluse pädeva isiku määramiseks kaebajale kuuluvasse E-Apteeki. Nimetatud kohustus on selge nii vaidlustatud Ravimiameti 22.05.2007.a. otsusest, eelnevalt kaebaja suhtes 02.04.2007.a. tehtud ettekirjutusest kui kõigist poolte vahel toimunud kohtuvaidlustest. Ka on kaebaja ise oma 18.12.2006.a teatega Ravimiametit teavitanud, et T. Siimon ei jätka EApteegi juhatajana ning 19.03.2007 on Akos Apteek saatnud Ravimiametile teate, et pädevat isikut vahetada ei ole võimalik. Nimetatud kirjavahetusele on kaebuses korduvalt viidanud ka kaebaja ise, mistõttu on selge, et kaebaja sai suurepäraselt aru, et vajalik on uue pädeva isiku määramine OÜ-le Akos Apteek kuuluvasse E-Apteeki. Kaebaja väide, et ta ei saa aru, mida talt otsusega oodati, on käsitletav küll kui kaebaja võimalik kaitsetaktika, kuid see kaebuses kirjalikult väljendatud mittemõistmine ei ole kaebajale aktsepteeritav. Vastustaja leiab, et haldusakt peab olema arusaadav objektiivsele mõistlikule isikule. Asjaolu kas see ka konkreetsele haldusakti adressaadile mõistetav on, ei ole siinkohal tähtis. 14 Ravimiamet ei pea oma igapäevases majandus- ja kutsetegevuses apteegiteenust osutavale isikule üksikasjaliselt selgitama ravimiseadust või selle kohaldamise eeldusi, vaid need peavad apteegialal tegutsevale isikule niigi selged olema. Nimetatud põhjustel on vastustaja seisukohal, et nii otsuse adressaat kui resolutsiooni sisu on mõistlikule isikule sh ka kaebajale enesele küllaldaselt arusaadavad, mistõttu haldusakti või ka senise haldusmenetluse tühisuse alused puuduvad. Ravimiamet on seisukohal, et vaidlusalune otsus on õiguspärane.
järgi nimetatakse pädevaks isikuks ravimiseaduses ravimite käitlemise tegevusloa omaja poolt ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat §-s 54 nimetatud kohustuste täitmiseks määratud isikut. Apteegis on pädevaks isikuks apteegi juhataja.
lg 1 järgi võib isik samal ajal pädevaks isikuks olla ainult ühes käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tegutsemiskohas. Käesoleval hetkel on T. Siimon märgitud apteegi juhatajaks nii Haapsalu Vana Apteegi kui E-Apteegi osas. Ravimiseadusest tulenevalt ei ole tal võimalik olla pädevaks isikuks korraga, mistõttu on vajalik kande muutmine tegevusloal. Kuivõrd kaebaja sellist muudatust teinud ei ole, on talle kõigepealt saadetud hea halduse põhimõtteid arvestades vastav teade, kus on tehtud ettepanek esitada taotlus uue pädeva isiku määramiseks, seejärel tehtud ettekirjutus ning lõpuks peatatud tegevusloa kehtivus. Ravimiamet peab vajalikuks rõhutada, et ta on, lähtudes hea halduse põhimõttest, alustanud isikut kõige vähem koormavatest meetmetest ning andnud võimaluse vabatahtlikult esitada uus taotlus. Kuna seda tehtud ei ole, on Ravimiamet teinud ettekirjutuse, kusjuures Ravimiametil vastavat kohustust eraldi ettekirjutust teha ei olnud.
lg 4 lubab alternatiivselt kas teha ettekirjutus, peatada tegevusloa kehtivus või tunnistada tegevusluba kehtetuks. Lisaks sellele on kaebaja oma 19.12.2006 kirjas selgelt möönnud, et „seoses pädeva isiku vahetumisega E-Apteegis esitab Akos Apteek OÜ taotluse tegevusloa muutmiseks Ravimiseaduses ettenähtud aja jooksul”. Kuivõrd kaebaja on ise teatanud oma valmisolekust vastavat kohustust täita, siis ei saa ta hiljem tugineda väitele, et ta ei teadnud, mida temalt oodatakse. Tulenevalt 19.12.2006 kirjast ei ole E-Apteegis pädevat isikut, mistõttu on vajalik sellise isiku määramine. Kaebaja väide, et tegemist on mingi abstraktse teatamisega, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, ei ole tõsiseltvõetav, eriti arvestades, et pooled on pidanud varasemalt sellekohast kirjavahetust ja kohtuvaidlusi. Olukorras, kus sama isik on kantud kahe erineva üldapteegi tegevusloal apteegi juhatajaks ning millele lisaks on kaebaja ise teatanud, et E-Apteegis juhataja puudub, on tegevuslubadele kantud andmed muutunud ebaõigeks ning ravimiseaduse nõuetele mittevastavaks.
lg 1 järgi muudatuste tegemiseks, millega kaasneb tegutsemiskoha muutumine, uue struktuuriüksuse loomine, tegevusloa eritingimuste muutumine või ravimite tootmise tegevusloa omajale tellimustöid tegevate ettevõtete vahetumine või lisandumine, peab tegevusloa omaja esitama eelnevalt Ravimiametile taotluse tegevusloa muutmiseks, muudatuste põhjenduse, asjakohased käesoleva seaduse § 47 lõike 10 alusel kehtestatud korras nõutavad dokumendid ning tasuma riigilõivu.
lg 2 järgi kui tegemist on sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata muudatusega tegevusloa väljaandmise aluseks olevates dokumentides, andmetes või muudes olulistes asjaoludes ja kui nendest ei ole Ravimiametit enne teavitatud, peab tegevusloa omaja kõigist muudatustest teatama Ravimiametile tagantjärele.
lg 4 järgi kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud muudatused toovad kaasa vajaduse muuta andmeid tegevusloal, peab tegevusloa omaja viivitamatult, kuid mitte hiljem kui muudatuse toimumisest alates kahe kuu jooksul esitama Ravimiametile taotluse 15 koos asjakohaste
lõike 10 alusel kehtestatud korras nõutavate dokumentidega ning tasuma riigilõivu. Seega olukorras, kus üldapteegis puudub pädev isik kaebuse esitaja teate alusel, või olukorras, kus pädev isik ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, on tegevusloa omaja kohustatud esitama taotluse tegevusloale kantud andmete muutmiseks ning Ravimiamet on õigustud sellise taotluse esitamist nõudma. Vastasel juhul on tegemist
Kaebaja väidab, et talle ei ole võimaldatud ärakuulamisõigust ning viitab selle juures, et Ravimiamet on teinud 02.04.2007 ettekirjutuse ilma kaebajat menetlusse kaasamata. Ravimiamet peab vajalikuks rõhutada, et nimetatud ettekirjutuse osas toimub eraldiseisev menetlus, mistõttu nimetatud küsimus ei puutu käesolevasse kohtumenetlusse. Sellest hoolimata on Ravimiamet seisukohal, et kaebajale on antud ärakuulamisõigus ka tolle menetluse raames. Tegevusloa peatamise menetlusse on Akos Apteek OÜ olnud kaasatud 07.05.2007 kirjaga nr IN-1-1/3701-3, milles on selgelt teatatud, et Ravimiamet alustab tegevusloa peatamise menetlust ning palub esitada kaebaja-poolsed argumendid ja seisukohad. Kaebaja on ka esitanud 14.05.2007 vastuse, millega on ka realiseerinud oma ärakuulamisõiguse. Ravimiamet on korduvalt esitanud ettepaneku esitada oma seisukohad, millele kaebaja on vastanud lühikese argumenteerimata kirjaga, milles on keeldunud vastavaid kohustusi täitmast. Vastustaja ei ole kohustatud expressis verbis kaebaja seisukohti „küsima” nagu üritab näidata kaebaja. Oma seisukohtade esitamine on haldusmenetluse adressaadi õigus mitte kohustus, samas kui ta ei soovi seda õigust kasutada või kasutab seda ebapiisavalt, ei pea haldusorgan iga hinna eest üritama teada saada tema seisukohti, kui nende esitamisest on korduvalt keeldutud või on selge, et haldusmenetluse adressaat peab oma vastuseid piisavaks. Viidatud 14.05.2007 vastuses on kaebaja jäänud oma vana seisukoha juurde, et E-Apteegis on pädev isik olemas ning ka tegevusloale kantud, hoolimata sellest, et ta on ise nii 19.12.2006 kui 19.03.2007 teatanud, et pädevat isikut ei ole. Samuti ei ole võimalik pädevaks isikuks olla kahes tegevuskohas korraga, mistõttu andmed E-Apteegi osas tegevusloal, on muutunud ebaõigeks, millisest asjaolust pidi ka kaebaja teadlik olema. Ravimiamet on kategooriliselt vastu kaebaja seisukohale nagu oleks Ravimiamet uuendanud kaalutlusõiguse alusel mõlemad kaebajale kuuluvad tegevusload ja need on kehtivad. Ravimiameti ühene ja selge positsioon on, et üks isik ei saa olla pädevaks isikuks kahes üldapteegis ning praegune olukord eirab sellist seadusest tulenevat nõuet. Kaebaja väide, et Ravimiamet on oma diskretsiooniõiguse alusel pidanud vajalikuks uuendada nii Haapsalu Vana Apteegi kui E-Apteegi tegevusload viisil, et mõlemas oleks pädevaks isikuks T. Siimon, on silmakirjalik ning vastuolus kõigi poolte vahelistes vaidlustes Ravimameti poolt esitatud seisukohtadega. Ainus põhjus miks Ravimiamet ei ole kasutanud oma
lg 4 p 3 tulenevat pädevust tunnistada kehtetuks Akos Apteek OÜ-le kuuluv E-Apteegi tegevusluba, on, et Ravimiamet on tahtnud anda kaebajale võimaluse tegevusloa ravimiseaduse nõuetega kooskõlla viimiseks. Kaebaja väide, nagu oleks Ravimiamet nüüd asunud oma diskretsiooniotsuseid ümber hindama, on otsitud ja alusetu. Vastustaja on seisukohal, et Ravimiameti 22.05.2007 otsus nr IN-1-3-1/07/76 on tehtud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme õigesti kohaldades ning selle tegemisel on arvestatud kõiki asjassepuutuvaid faktilisi asjaolusid ning puudutatud isikute õigusi ja huvisid. Samuti on kaebajale olnud tagatud kõik menetlusõigused. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on esitatud 16 eesmärgil säilitada enne 01.03.2005 kehtinud ravimiseaduse alusel püsinud olukorda, kus T. Siimon oli korraga apteegi juhatajaks nii Haapsalu Vanas Apteegis kui E-Apteegis. Kaebaja on vaidlustanud kõik Ravimiameti poolt astutud sammud tagamaks Akos Apteek OÜ tegevuse vastavus kehtivale õigusele. Ravimiamet on seisukohal, et Akos Apteek OÜ kaebus on täiel määral põhjendamatu, otsitud ning esitatud ainsa eesmärgiga haldusmenetlusega viivitada.
lg 3 järgi p 1 järgi võib Ravimiamet tegevusloa kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alltoodud asjaoludest. Käesoleval juhul esinevad järgmised alused: 1) tegevusloa omaja ei täida temale ravimiseaduses pandud kohustusi; 6) tegevusloa omaja ei ole ettenähtud ajaks või ulatuses täitnud Ravimiameti ettekirjutuses sisalduvat kohustust; 8) selgub, et esineb mõni asjaolu, mis ravimiseaduse kohaselt oleks tegevusloa väljaandmisest või uuendamisest keeldumise aluseks.
lg 4 annab selliste asjaolude ilmnemisel Ravimiametile kolm alternatiivset võimalust 1) teha enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist tegevusloa omajale ettekirjutuse, andes mõistliku tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks oleva asjaolu kõrvaldamiseks; 2) peatada tegevusloa kehtivuse osaliselt või täielikult ettekirjutuse alusel või ilma kirjalikku ettekirjutust tegemata kuni õigusrikkumise või selle tagajärgede kõrvaldamiseni; 3) tunnistada tegevusloa osaliselt või täielikult kehtetuks ning määrata tähtaja ja tingimused ravimivarude realiseerimiseks ja aruandluse esitamiseks. Millist nendest kolmest võimalusest kasutada, on Ravimiameti diskretsiooniotsus, mille tegemisel ta peab arvesse võtma kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning puudutatud isikute õigusi ja huve. Asjaolu, et Ravimiamet on eelnevalt juba teinud ettekirjutuse, ei välista tema õigust peatada tegevusloa kehtivus. Vastustaja palub jätta Akos Apteek OÜ kaebus täies ulatuses rahuldamata ning mõista Akos Apteek OÜ-lt välja Ravimiameti poolt kantud kohtukulud. Kohtu põhjendused ja otsus
lõike 4 punkt 2 sätestab, et Ravimiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolude ilmnemisel peatada tegevusloa kehtivuse osaliselt või täielikult ettekirjutuse alusel või ilma kirjalikku ettekirjutust tegemata kuni õigusrikkumise või selle tagajärgede kõrvaldamiseni.
lõike 3 punktid 1, 6 ja 8 sätestavad, et Ravimiamet võib tegevusloa kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui tegevusloa omaja ei täida temale käesoleva seadusega pandud kohustusi; tegevusloa omaja ei ole ettenähtud ajaks või ulatuses täitnud Ravimiameti ettekirjutuses sisalduvat kohustust; selgub, et esineb mõni asjaolu, mis käesoleva seaduse kohaselt oleks tegevusloa väljaandmisest või uuendamisest keeldumise aluseks. Ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja 02.04.2007.a ettekirjutusega on tõendatud, et kaebuse esitaja on õigusvastaselt jätnud Ravimiametile esitamata taotluse üldapteegi tegevusloa muutmiseks. Samuti on tõendatud, et kaebuse esitaja ei ole täitnud nimetatud ettekirjutust. Seega esineb nii faktiline kui õiguslik alus vaidlusaluse otsuse tegemiseks. Tartu Ringkonnakohus on analoogses vaidluses haldusasja nr 3-06-2098 kohtuotsuses leidnud: “Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et halduskohtu otsus on vastuolus Euroopa 19 Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ. Selle eesmärgiks on tagada ravimite käitlemise nõuetekohasus ja asjatundja tegelik vastutus. Vastutus saab realiseeruda ainult tegeliku kontrolli teostamise kaudu. Olukorras, kus apteegid asuvad üksteisest küllaltki kaugel, puudub võimalus sellise kontrolli teostamiseks.“ Halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja pool ei ole käesolevas kohtuasjas välja toonud selliseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis annaksid halduskohtule aluse teha ringkonnakohtust teistsugust järeldust. Mõlemas vaidluses on vaidluse esemeks Ravimiameti otsus üldapteegi tegevusloa küsimuses. Halduskohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et Ravimiseaduse asjakohased sätted ei ole vastuolus kaebuse esitaja poolt osundatud direktiiviga, mille tõttu puudub halduskohtul alus ja vajadus kaaluda direktiivi otsekohaldamist käesolevas vaidluses. Otsus ja kehtiv õigus ei ole halduskohtu arvates vastuolus ka EMÜ direktiiviga nr 2005/36, kuna tegemist ei ole põhjendamatu piiranguga ettevõtlusele. Halduskohus ei saa neil asjaoludel nõustuda kaebuse esitajaga, et vaidlustatud otsus piirab alusetult kaebuse esitaja majandustegevust või et otsuse tulemusel seatakse ohtu ettevõtja majandustegevuse jätkumine. Ettevõtlusvabaduse puhul ei ole tegemist oma olemuselt piiramatu põhiõigusega. Käesoleval juhul tuleneb ettevõtlusvabaduse piiramise alus kehtivast õigusest ja on vajalik rahvatervise kui õigushüve kaitseks. Halduskohus on seisukohal, et seetõttu ei ole kehtiv õigus ja vaidlusalune otsus ebaproportsionaalne nimetatud õigushüvede kaalumisel ja Ravimiseaduse eesmärgi saavutamisel. Samuti puudub alus nõustuda kaebuse esitaja väitega, et kehtiv õigus ja vaidlusalune otsus on vastuolus Euroopa Liidu kaupade, kapitali, teenuste ja isikute vaba liikumise põhimõttega, kuna otsus ei piira isikute liikumisvabadust ja ühtse turu rajamist. Euroopa Liidu lepingu (edaspidi ELL) artikli 2 kohaselt on Euroopa Liidu (edaspidi EL) üks eesmärk isikute vaba liikumise tagamine selliselt, et isikud ei peaks taluma mingeid liikumisvabaduse alaseid piiranguid. Isikute liikumisvabaduse saab jagada töötajate liikumisvabaduseks, mis on tagatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi EÜL) artikliga 39 ning vabaks asutamisõiguseks, mida kasutavad iseseisvate elukutsete esindajad või juriidilised isikud ning mida reguleerivad EÜL artiklid 43-48. Kaebuse esitaja Akos Apteek OÜ puhul on tegemist juba moodustatud ja tegutseva juriidilise isikuga, mille tõttu tema õigus asutamisõigusele on juba realiseerunud ja vastuolu EL-i õigusega käesolevas kaasuses ei esine. Isikute vaba liikumise tagamine on küll EL-i pädevuses, kuid teisalt on liikmesriikidel ja seega ka Eestil õigus reguleerida isikute vaba liikumist seonduvalt avaliku korra, julgeoleku ja rahvatervise kaitse huvidega tulenevalt EÜL-i artikli 46 punktist 1. Kuna käesolevas vaidluses on tulenevalt EL-i õigusest kaalumisel, kas asutamisõiguse piiramine (EÜL-i artikli 43 esimeses lõigus nimetatud ettevõtte filiaal) siseriikliku õigusega rahvatervise kaitse huvides on kooskõlas EL-i õigusega, siis saab asuda seisukohale, et tulenevalt viimati osundatud sättest, vastuolu siseriikliku ja EL-i õiguse vahel käesolevas kaasuses ei esine. 9. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna käesoleva vaidluse esemeks oleva haldusakti puhul on tegemist õiguspärase haldusaktiga, siis puudub kaebuse esitajal sisuline põhjendatud huvi haldusmenetluse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse esitaja poolt osundatud väidetav menetlusnõuete mittejärgimine ei mõjutanud ega saanudki mõjutada asja otsustamist vastustaja poolt. Asjas ei ole tõendamist leidnud hea halduse tava põhimõtte või muude oluliste menetlusnõuete eiramine vastustaja poolt. 20 10. Neil asjaoludel tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta. 11. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad HKMS § 92 lõike 1 alusel kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole taotlenud vastaspoolelt menetluskulude välja mõistmist, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 12. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.2007.a määrusega (tl 31-32) kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Roby Koik Kohtunik 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.