KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1132 Haldusasi M.K. kaebus ÕVVTK Tallinna Lin

§ 12lg 3).

2. Tagastada kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõiv, 80 krooni (

§ 84lg 4 p 4).

3. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast (

§ 12

lg 3;

§ 471lg 1, 2, 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Halduskohus võttis 03.09.2008 määrusega M.K. kaebuse ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni
2. märtsi
3. a otsuse nr 7143 tühistamise nõudes menetlusse ning kaasas menetlusse muuhulgas kolmandate isikutena I. A. ning H.-K. K.
4. Tallinna Halduskohtu
5. oktoobri
6. a kohtumääruses leidis kohus, et M.K. kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning määras tähtajaks
7. oktoober
8. a, mille jooksul kaebuse esitaja võib esitada taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Eelnimetatud määruse kohaselt võisid teised menetlusosalised esitada vastuväiteid kaebetähtaja ennistamise taotlusele hiljemalt
9. oktoobriks
10. a (k.a).
11. Tallinna Halduskohtusse 15.10.2008 jõudnud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses asus kaebuse esitaja seisukohale, et vastustaja rikkus HMS § 62 lg 2 ja halduse head tava jättes kaebajale haldusakti kätte toimetamata. Samuti ei toimetanud haldusakti kaebajale kätte kolmas 1 isik. Lisaks ei saanud kaebaja kätte kolmanda isiku vastuses viidatud 24.11.2003 kirja. Kiri oli saadetud aadressil xxxxxxxx, Tallinn kuid juba 27.11.2003 oli kaebaja talle kuulunud mõttelise osa korterist võõrandanud ning nimetatud eluruum ei olnud enam tema elukohaks. Kohus leidis, et kaebaja oleks pidanud
12. a veebruaris märtsis astuma kohaseid samme haldusakti väljanõudmiseks. Kuivõrd kaebaja seda ei teinud luges kohus kaebuse esitatuks hilinenult. Kaebaja ise ei olnud teadlik, et kaebetähtaja kulgemine algab ajast, millal ta oleks pidanud astuma samme talle haldusakti teatavakstegemisest. Kaebaja leidis ekslikult, et kaebetähtaeg hakkab kulgema peale teabenõuet talle teatavaks tehtud haldusakti kättetoimetamisest ning esitas enda arvates kaebuse tähtaegselt peale haldusakti talle kättetoimetamist. Kaebuse esitaja leiab, et need asjaolud on käsitletavad mõjuva põhjusena, miks kaebaja esitas kaebuse tähtaega rikkudes ning seega esinevad alused kaebetähtaja ennistamiseks.
13. Vastustaja asus 17.10.2008 vastuses tähtaja ennistamise taotlusele seisukohale, et taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebetähtaja sõltumine üksnes sellest, millal sai isik kätte kaevatava haldusakti ärakirja, annaks teoreetilise võimaluse vaidlustada haldusakti piiramatu tähtaja jooksul, mis on õiguskindluse põhimõttega vastuolus. Sellist seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu halduskolleegium 08.10.2002 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-56-02 punktis
14. Seadusandja on halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) §-s 9 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist või toimingust teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt või toiming rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi ning otsustama ka akti või toimingu vaidlustamise küsimuse. Vastustaja on seisukohal, et mõjuva põhjusega võib tegemist olla, kui kaebuse õigeaegset esitamist takistas raske haigus. Kaebaja poolt esitatud kaebuse tähtaja ennistamise taotluses ei ole esitatud ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse tähtaja ennistamiseks. Samuti jääb vastustajale arusaamatuks, miks on kaebus esitatud kohtule alles 12 aasta möödumisel. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium haldusasjades nr 3-3-1-58-00 ja 3-3-1-59-

2. Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla haldusakti andja tegevus, mille tõttu haldusakti adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakt või toimingu sisu ja hinnata akti või toimingut oma õigusi rikkuvaks. Seda näiteks juhtumil, kui akti pole adressaadile vajalikul määral või kohasel viisil teatavaks tehtud või kui akt pole piisavalt motiveeritud. Kuid ka sellisel juhul ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgus akti või toimingu sisu osas ning välja selgitada selle õiguslik tähendus ja vaidlustamise vajalikkus, et pöörduda halduskohtusse tähtaegselt või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike. Pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti või toimingu sisust ja suutmatus hinnata akti või toimingut oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadust ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline.
3. Kaebuse esitaja on kohtusse oma advokaadi esindamisel pöördunud
4. augustil 2007 haldusasjas nr 3-07-
5. Seda enam, et kaebaja on kasutanud esindaja abi ka enne, näiteks 2003 aastal toimunud läbirääkimistel õigustatud subjektiga. Vastustaja hinnangul oleks kaebuse esitaja esindaja, eriti arvesse võttes asjaolu, et tegemist on advokaadi kui juriidilist kõrgharidust omava isikuga, pidanud sellises olukorras selgusele jõudma võimaliku haldusakti olemasolus. Vastustaja on seisukohal, et olles esindatud advokaadi poolt, suurenes ka kaebuse esitaja kohustus olla teadlik oma õiguste rikkumisest ning viivitamine kohtusse pöördumisel on olnud ebamõistlikult pikk. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus tuvastas
7. oktoobri
8. a kohtumääruse motiveeriva osa p-s 8, et kaebuse esitaja pidi olema käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse olemasolust teadlik hiljemalt haldusasjas nr. 307-1545 esitatud eksperthinnangu koostamise ajal –
9. veebruaril 2005 ning pidi juba
10. aasta veebruaris-märtsis astuma kohaseid samme haldusakti väljanõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt luges kohus kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega. Kaebuse esitaja poolt kaebetähtaja ennistamiseks esitatud väited, nagu oleksid vastustaja ja kolmas isik pidanud haldusakti kaebuse esitajale kätte toimetama, on kohtu poolt
11. oktoobri
12. a kohtumääruses tuvastatut arvestades asjakohatud. Pärast subjektiotsusest teadlikuks saamist ei pidanud kaebuse esitaja jääma ootama seda, et vastustaja või kolmas isik talle tema õigusi rikkuva haldusakti omal initsiatiivil teatavaks teevad, vaid pidi ise astuma mõistliku aja jooksul samme haldusakti väljanõudmiseks. Seega ei oma vastustaja poolt hea halduse tava järgimine antud olukorras kaebuse esitaja tegevuse hindamisel enam tähtsust. Kaebuse esitaja väidetav ekslikkus selles, et kaebetähtaja kulgemine algab peale teabenõude esitamist ning teabenõudega talle haldusakti teatavakstegemist ei ole samuti mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamisel.
13. Kohus nõustub vastustajaga, et mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel saavad reeglina olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse esitamist. Riigikohus on 19.01.2001 määruses haldusasjas nr. 3-3-1-59-00 leidnud, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Selliseid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse esitamist, kaebuse esitaja välja toonud ei ole. Samuti ei saa mõjuvaks põhjuseks pidada isiku teadmatust selle kohta, kas tema õigusi ja huve on rikutud või mitte. Asjaolu, et kaebuse esitaja tellis enda õiguste kaitseks kolmanda isiku huvide vastu
14. aastal eksperthinnangu, tõendab selgelt, et kaebuse esitaja pidi juba vähemalt
15. aastal olema teadlik nii käesolevas haldusasjas vaidlustatud subjektiotsuse olemasolust kui ka sellise otsuse negatiivsest mõjust enda õigustele. Haldusasjas nr. 3-3-1-57-02 pidas Riigikohus küllaldaseks põhjuseks tähtaja ennistamiseks teatud tingimustel õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes. Samas asus Riigikohus seisukohale, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Riigikohus asus ühtlasi seisukohale, et kuivõrd kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust, ei tohi kolmas isik kanda ülemääraseid kahjulikke tagajärgi seoses kaebuse esitaja kogenematusega. Kui asutus ei ole kaebajat valeinformatsiooniga eksitanud, ei tohi kogenematule isikule tähtaja ennistamine kahjustada ka liigselt avalikku huvi. Kolmanda isiku huvi ja avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud.
16. Kaebuse esitaja
17. augusti
18. a kaebusest haldusasjas nr. 3-07-1545 (toimiku lk. 74-88) ilmneb, et kaebuse esitaja pidas võimalikuks pöörduda eeltoodud kuupäeval advokaadi vahendusel küll kaebusega kohtusse Tallinna Linnavalitsuse
19. mai
20. a korralduse nr. 826-k tühistamiseks, kuid ei pidanud ometigi vajalikuks vaidlustada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
21. märtsi
22. aasta otsust. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja kasutas eeltoodud korralduse vaidlustamisel professionaalset õigusabi ning menetlusse oli kaasatud ka õigustatud subjekt, ei saa kohus asuda seisukohale, nagu puudunuks kaebuse esitajal ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
23. märtsi
24. aasta otsuse väljanõudmiseks ning vaidlustamiseks kuni
25. aprillini
26. aastani vajalik professionaalne õigusabi. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, kuid isikule võib muul viisil olla üheselt selgunud, et 3 on olemas mingi teda puudutav haldusakt ning kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta mõistliku aja jooksul on astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel (Riigikohtu määrused asjades nr. 3-3-1-52-00 ja 3-3-1-60-01). Käesoleval juhul ei saa ca 3-aastast viivitust enda õigusi rikkuda võivast subjektiotsusest teadasaamisest vähemalt
27. aastal kuni teabenõude esitamiseni
28. aastal pidada mõistlikuks ajaks õigusi riivava haldusakti väljanõudmiseks olukorras, kus kaebuse esitaja pidi juba vähemalt
29. aastal eksperthinnangu tellimisel olema teadlik õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise negatiivsest mõjust enda õigustele. 10.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Seega kuulub kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõiv, 80 krooni, tagastamisele, mida kaebuse esitaja saab taotleda vastavalt rahandusministri 29.12.2006 määrusele nr. 68. Tiina Pappel kohtunik 4