← Eesti

2-08-11323/13

2-08-11323 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2008, Tallinn Tsivii

§ 60

lg-st 4 palus hageja kostjalt välja mõista elatise kahe lapse ülalpidamiseks kokku 5 000 krooni. Kostja seisukoht Kostja nõustus elatusraha väljamõistmisega, kuid ei nõustunud selle suurusega. Kostja on alati lapsi toetanud ja teeb seda ka edaspidi. Kostja on käesoleval ajal töötu ja elatub juhutöödest, kuid tasub abielu jooksul soetatud korteri laenumakseid. Kostja tasub regulaarselt poja lasteaiamaksu 800 krooni kuus. Kostja on toetanud lapsi materiaalselt ning võtnud osa nende kasvatamisest. Lapsed elasid käesoleva aasta märtsis kolm nädalat kostja juures. Kostja palus kohtul määrata laste elatusraha suuruses, mis oleks õiglane mõlemale poolele. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis M. K.ult välja tütar M. K.u (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks igakuise elatusraha 2 500 krooni ja poeg J. K.u (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks igakuise elatusraha 2 500 krooni alates 27.03.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni J. K.u kasuks. Kohus jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda.

§ 60

kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last; § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks; lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kostja poolt poja lasteaiamaksu tasumist ei saa lugeda piisavaks materiaalseks abiks, liisingmakseid ei saa lugeda elatusraha hulka. Kostja väite kohaselt elatub ta juhutöödest. Kostja ei avaldanud, kui suur on tema sissetulek siiani olnud. Kostja väitest, et 5 000 krooni eest ta töötama ei nõustu, võib järeldada, et kostja sissetulekud on nimetatust suuremad. Hageja elatise nõue, 2 500 krooni lapse kohta, on põhjendatud.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, millest pool on 2 175 krooni. Elatiselt tuleb hagejal maksta tulumaksu, mistõttu jääb hagejale kätte 1 975 krooni lapse kohta. Vastavalt

§ 70

lg-le 1 mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest, so 27.03.2008. Kuna kostja on tasunud pärast 27.03.2008 poja lasteaiamaksu, tuleb väljamõistetud elatusrahast kostja makstud summad maha arvata. Apellatsioonkaebuse põhjendused M. K. palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja mõista apellandilt välja elatisraha kahe lapse ülalpidamiseks kokku 2 000 krooni. Kohus kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 61

lg 6 p 3, mis annab aluse kohaldada

§ 61lg-t 4. Kohus ei hinnanud kostja esitatud tõendeid ega järginud Ts

MS §-i

  1. Kohus rikkus TsMS § 243, kuna ei hinnanud kostja esitatud tõendeid vahetult, vaid jättis need tähelepanuta. Kohus ei järginud lahendi tegemisel TsMS §-i
  2. Kohus asus vääralt seisukohale, et kostja hoiab kõrvale oma kohustuste täitmisest ega soovi anda oma laste ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Kohus ei selgitanud välja, milline on kostja tegelik panus laste kasvatamisel. Kostja selgitas kohtuistungil, et võtab osa laste kasvatamisest ja toetab lapsi isegi rohkem kui hageja. Poolte lahutuse järgselt on lapsed elanud palju kostja juures ja siis kannab kulutused lastele kostja. Mõlemad pooled annavad oma osa materiaalsete kulutuste tegemisel. Ka tulevikus on kostja valmis kandma laste vajalikud materiaalsed kulutused ja võtma osa laste kasvatamisest. Arusaamatuks jääb hageja nõude rahuldamine summas 5 000 krooni. 2

(4)Kostja oli kohtumenetluse ajal ajutiselt töötu, mille kohta esitas kohtule tõendi. Kostja selgitas, et elatub juhutöödest, kuid toetab lapsi, mille kohta esitas kohtule tõendi. Vaatamata eeltoodule märkis kohus vääralt, et kostja ei avaldanud, kui suur on tema sissetulek. Kohus seda kostjalt ei küsinudki. Seega on kohtu järeldus, nagu ei nõustuks kostja töötama 5 000 krooni eest, oletus kostja sissetuleku kohta, ja seetõttu mittearvestatav. Hageja seisukohad, et kostjaga ei saa sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid, ei ole tõsiseltvõetavad. Kohtu väide, et lasteaiamaksu tasumine ei ole piisav materiaalne abi, on osaliselt õige. Samas jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta kostja esitatud tõendid, kus esitati materiaalsed kulutused, mida kostja kandis oma laste materiaalsel toetamisel. Liisingmakse tasumine kostja poolt hageja eest on materiaalne kulutus, millel on otsene seos perekonna eelarvega, kuna hagejal jääb seetõttu materiaalseid vahendeid üle samas suurusjärgus, mida saab kasutada laste ülalpidamiseks. Kohus oleks pidanud seda arvestama otsuse tegemisel. Hageja poolt kohtule näidatud kulutused on oluliselt ülepaisutatud. Kostja registreeris äriühingu A. E. OÜ, mis tegeleb ehitus- ja remonditöödega. Kostja on nimetatud äriühingus juhatuse liige ja tema kuu töötasu on 6 000 krooni. Tasudes 5 000 krooni elatist, jääks kostjale elamiseks 1 000 krooni, mis ei ole piisav. Vastus apellatsioonkaebusele J. K. apellatsioonkaebusele kirjalikult ei vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

§ 60

lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kaebaja väitis, et ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei ole ta ülalpidamiskohustust täitnud. Vaidlust ei ole, et kaebaja on tasunud poeg J. lasteaiatasud ja teinud perioodiliselt muid kulutusi lastele, kuid seda ei saa kolleegiumi arvates pidada piisavaks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Apellant on esitanud nimekirja tehtud kulutustest (lk 43), kuid oma väiteid kulutuste tegemise kohta, välja arvatud lasteaiamaks, ta tõendanud ei ole. T. lasteaia 14.04.2008 kirja (lk 40) kohaselt on lasteaiatasu maksmise kohustust täidetud ebaregulaarselt. Laste sünnipäevade tähistamiseks tehtud kulutusi ei saa käsitada ülalpidamiskohustuse täitmisena. Hageja möönis, et kostja on kulutusi lastele teinud, kuid pidevalt laste ülalpidamiseks vahendeid kostja andnud ei ole. Apellant ei ole täpsustanud oma väidet, mille kohaselt on ta laste kasvatamisse panustanud rohkem kui hageja. Apellant ei ole kaebuses selgitanud, milliseid tema poolt esitatud tõendeid ülalpidamiskohustuse kohase täitmise kohta pole maakohus hinnanud ja milliseid tõendeid on hinnanud ebaõigesti. Õige on maakohtu seisukoht, et liisingumaksete tasumist abielu ajal soetatud korteri eest ei saa käsitada elatise maksmisena. Maakohus on otsuses õigesti selgitanud, et apellandil on kohtuotsuse täitmisel võimalik kohtumenetluse ajal tasutud lasteaiamaksud väljamõistetud elatisest maha arvata.

§ 60

lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Maakohus on kostjalt välja mõistnud kummalegi lapsele 2 500 krooni. Laste vajaduste katteks kuluva kohta on hageja esitanud kohtule arvestuse (lk 38) ja kostja sellele maakohtu menetluse ajal vastuväiteid esitanud ei ole. Apellatsioonkaebuse sellekohane väide on täpsustamata ja kolleegium jätab selle TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta. Hageja poolt 3

(4)esitatud arvestuse kohaselt kulus ühes kuus poeg J. kulude katteks keskmiselt 5 600 krooni ja tütar M. kulude katteks keskmiselt 5 100 krooni. Hageja kuupalk on tema ütluste järgi 13 500 krooni (lk 47) ja kostja sellele vastu ei vaielnud. Küll aga väitis kostja, et ta on töötu temal puudub sissetulek, millest elatist maksta. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti lugenud kostja ajutist mittetöötamist asjaoluks, mis ei anna alust lugeda kostja osa laste ülalpidamiseks väiksemaks, kui on hagejal. Kostja on ise rõhutanud, et ta ei nõustu töötama 5 000 - 6 000 kroonise palgaga ja seetõttu piirdub juhutöödega. Apellatsioonimenetluse ajaks on kostja esitanud tõendi, mille kohaselt on ta alates 01.07.2008 A. E. OÜ juhatuse liige töötasuga 6 000 krooni kuus. Seega on kostja varaline seisund apellatsioonkaebuse esitamise ajaks paranenud. Kolleegiumi arvates ei ole apellant esile toonud asjaolusid, mis välistaks tal laste ülalpidamise võrdselt hagejaga. Arvestades vanemate võimalusi ja laste vajadusi on põhjendatud välja mõista elatis 2 500 krooni lapsele.

§ 61

lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2008 on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui 2 175 krooni. Hageja nõutud elatis ei ole oluliselt suurem, kui on seaduses sätestatud minimaalmäär. Samas tuleb elatise, mille suurus on üle miinimummäära, suuruse üle otsustamisel hinnata vanemate varalist seisundit ja laste vajadusi, mida kolleegium on eelnevalt teinud. Maakohus on ebatäpselt leidnud, et väljamõistetava elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda elatisest, millest on maha arvatud tulumaks. Kohus mõistab välja elatise, arvestamata sellelt maha tulumaksu, ja juhul kui väljamõistetav elatis on üle kehtestatud minimaalmäära, peab kohus hindama elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid tulenevalt

§ 60lg-st 2.

Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust välja mõista elatist väiksemas määras või isegi alla minimaalmäära, nagu taotleb apellant.

§ 61lg 6 p 3 kohaldamise eelduste olemasolu ei ole apellant esile toonud ega tõendanud. Ts

MS § 162 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar Otsus on parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2008 määrusega 14.11.2008 määrus Resolutsioon:

  1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2008 otsuse sissejuhatus, märkides, et vaidlustatud otsuseks on Harju Maakohtu 10.06.2008 otsus.
  2. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2008 otsuse resolutsiooni p 1 ja sõnastada see järgmiselt: „Jätta Harju Maakohtu 10.06.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata“.
  3. Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule üksnes vandeadvokaadi vahendusel 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.