lg 4, mis lubab vanglatel täiendavalt keelata asju ja esemeid konkreetses vanglas, kehtib alates 01.02.2007.a. Lähtudes vangistusseaduse ülimuslikkusest vangla sisekorraeeskirjade suhtes ning vangla sisekorraeeskirjade regulatsiooni vastuolu seadusega, tuleb kohaldada vangistusseaduse sätteid, mis annavad õiguse keelata ka neid asju, millega kinnipeetav tuleb teisest vanglast. Võttes arvesse, et vanglate vahel võib täiendavalt keelatud asjade ja esemete suhtes olla teatud erinevusi, siis on igati mõistlik, kui vangla koostab kinnipeetava kõigist asjadest ühtse nimekirja, kajastades selles ka asjad, mis on konkreetses vanglas keelatud ja paigutab nimetatud asjad kinnipeetavate isiklike asjade juurde lattu hoiule, mitte ei hävita neid keelatud asjade regulatsiooni kohaselt, kuna kinnipeetava paigutamisel mõnda teise vanglasse võib tal avaneda jälle võimalus neid kasutada. Kohtu põhjendused ja otsus A.Dorožko vaidlustab Tartu Vangla toimingu, millega võeti temalt 15.01.2008 ära rida isiklikke asju, ehk neid asju ei lubatud tal võtta kaasa kambrisse vaid paigutati vangla lattu hoiule.
lg 2 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud ained ja esemed, mis 1) ohustavad inimese julgeolekut, 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut.
lg 3 sätestab, et kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega on vanglal õigus täiendada vanglas kinnipeetavale keelatud ainete ja esemete loetelu. 3 Kinnipeetavatele lubatud asjade ja keelatud asjade omamist ja hoidmist reguleerib justiitsministri määrusega kinnitatud Vangla sisekorraeeskiri (VSkE), täpsemalt selle 12. ja 13.peatükk. Vanglas lubatud asjade mõiste annab VSkE § 57 lg 1, selle kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Milliseid asju kinnipeetav võib omada, alates 01.02.2007 täpsemalt loetletud ei ole. Lubatud on asjad, mis ei ole keelatud, lisaks seab
lg 3 lubatud asjade omamisel ühe piirangu – kinnipeetaval võib enda juures ja laos kokku olla asju kuni 30 kilogrammi. Vanglas keelatud asjade loetelu annab VSkE § 64 . Nagu märgitud, lubab
lg 4 vanglal keelata täiendavalt aineid ja esemeid, lisaks justiitsministri poolt kehtestatule. Nii on Tartu Vangla direktor andnud 01.03.2007 välja käskkirja nr 1-3/17, milles on loetletud Tartu Vanglas kinnipeetavatele keelatud esemete ja ainete loetelu. Kuigi käskkirjas on märgitud, et käskkirja aluseks on
lg 4, ehk täiendav asjade ja ainete loetelu, on tegelikult käskkirjas ära toodud ka kogu keelatud asjade loetelu, mis on kehtestatud juba Vangla sisekorraeeskirjadega. Lisaks on käskkirjas toodud ka selliseid aineid ja esemeid, mida Vangla sisekorraeeskirjades ei ole, kuigi käskkirjas ei ole märgitud, millised keelatud esemed ja asjad on vangla poolt täiendavalt loetellu pandud. Vangistusseadusest ja vangla sisekorraeeskirjast tuleneb, et kinnipeetaval isikul saavad olla ainult kahesugused asjad – kas lubatud asjad või keelatud asjad, ei saa olla natuke lubatud ja natuke mitte lubatud asjad. Kui ese või aine ei kuulu VSkE § 641 loetelusse või vangla poolt täiendavalt keelatud asjade loetelusse, siis on ta lubatud asi. Lubatud asja võib aga kinnipeetav omal valikul kas hoida enda juures, ehk hoida kambris või hoida isiklike asjade laos. VSkE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Antud juhul koostati 15.01.2008 kaebajale nii kambrisse mittelubatud asjadest kui ka kambrisse lubatud asjadest ühtne nimekiri vastavalt VSkE § 61 nõuetele, see tähendab, et sellega loeti kõik asjad vanglas lubatud asjadeks. Samas aga keelati sisuliselt lubatud asjadeks loetud asjadest teatud asju enda juurde võtmine, mida tuleb lugeda õigusvastaseks. Kui vangla kandis kõik asjad lubatud asjade nimekirja, siis puudus vanglal ka seaduslik alus keelata nende asjade kambrisse võtmine. Üheski õigusaktis, ei Vangistusseaduses, ei Vangla sisekorraeeskirjas ega ka Tartu Vangla direktori 01.03.2007 käskkirjas ei ole vanglale antud õigust keelata vanglas lubatud asju enda juures hoida. Vangla esindaja seletuse kohaselt mingit märget seejuures asjade kaardile selle kohta, et teatud esemeid ei lubata enda juurde kambrisse, ei tehta. Seega jääb selgusetuks, kui kauaks selline piirang iga eseme kohta kehtib ning kuidas seda keeldu on võimalik kas kinnipeetaval endal või vangla ametnikel järgmistel läbiotsimistel järgida, näiteks kinnipeetava liikumisel ühest vanglast teise. Vanglas lubamatute ehk keelatud asjadega edasist toimimist reguleerib VSkE § 63. Kuna Tartu Vangla direktori 01.03.2007 käskkirjas on antud Tartu Vanglas keelatud asjade ja ainete loetelu, siis tuleb selliste keelatud asjade ja ainete leidmisel toimida ka vastavalt ettenähtud eeskirjadele. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et Tartu Vangla, mitte lubades kaebajal kaebuses toodud esemeid võtta enda juurde kambrisse, vaid pannes need nn. sundhoiule vangla lattu, äravõtmise kohta mingit akti koostamata, toimis õigusvastaselt. Vanglale ei ole 4 antud õigust otsustada, milliseid lubatud asju võib kinnipeetav võtta enda juurde kambrisse, milliseid mitte, ega selle kaudu vähendada veelkord lubatud asjade kogust. Kaebuse esitaja on taotlenud, et kohus kohustaks vastustajat lubama kambrisse 15.01.2008 lattu pandud ja kaebuse läbiarutamise ajaks seal olemasolevaid asju. Kohus on seisukohal, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kui vangla ei ole lugenud 15.01.2008 kaebajalt ära võetud asju keelatud esemeteks ega koostanud nende äravõtmise kohta akti, vaid kandnud kõik asjad vanglas lubatud asjade ühtsesse nimekirja, siis tuleb vanglal täita ka VSkE § 61 lg 1 nõuet, ehk anda need asjad kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse. Eda Muts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.