) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 02.07.2007 tarbijakrediidileping nr 0706336/95st, mille alusel on kostja saanud 109806.29 krooni krediiti intressimääraga 25 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjale 01.11.2007 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles lepingu üles 28.11.2007 ja nõudis kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist suumas 143802.38 krooni tasumist, mille moodustab tagastamata krediidisumma 109573.32 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 11104.03 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 10.37 krooni, leppetrahv 21914.66 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1200 krooni.
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 1. Hageja on piisava selgusega tõendanud, et laenusaaja ja käendaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu p 5.3 järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks, tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue lepingu täitmises, tagastamata krediidisumma 109573.32 krooni väljamõistmiseks, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.
järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 25% krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemise ajaks oli intressi nõue muutunud sissenõutavaks kogusummas 11104.03 krooni. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks summas 11104.03 krooni on kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada. 3.
lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
järgi on tarbijakrediidilepingus tarbija kahjuks seadusega sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Nimetatud sätte eesmärk on tarbija kaitsmine ülemäärase viivise maksmise kohustuse eest. Poolte sõlmitud tarbijakrediidilepingus nr 0706336/95st on kokku lepitud intressi määras Niinimetatud põhileping viivise määra ei käsitle. Põhilepingu lahutamatuks osaks oleva üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Hageja on arvestanud viivist 25 % tähtaegselt tagastamata summalt. Tagastamata summaks, millelt on arvestatud viivist, on 132687.98 krooni, mis hõlmab tagastamata krediidisumma, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulu. Viivise summa perioodi eest 28.11.2007 kuni 29.05.2008 on hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt 16631.44 krooni (132687,98 x 25% : 365 x 183 = 16631.44). Viivis lepingu ülesütlemise seisuga on hageja arvestuste kohaselt 10.37 krooni, mis on arvutatud tähtaegselt tasumata krediidisummalt. Seega nõuab hageja kostjalt viivise välja mõistmist 16641.81 krooni.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hageja viivise arvutamisel kõrvale kaldunud lepingus kokkulepitust ning viivise arvestamisel tuleb lähtuda seadusejärgsest intressi määrast (
), milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära iga aasta
lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tagastamata 109573.32 krooni, on hageja nõue 21914.66 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5.Hageja nõuab kostjatelt võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmist summas 1200 krooni. Pooled on sellise kulu hüvitamises kokku leppinud üldtingimuste punktis 6.3 ning koosmõjus üldtingimuste p-ga 5.3 ja hinnakirjaga on hageja nõue 1200 krooni saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel 25% tagastamata krediidisummalt aastas 3 alates 29.05.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Õiguslikult põhjendatud on TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmine lepingus kokkulepitud (üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja alusel seadusega kehtestatud määras (
Seega rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja alates 29.05.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis, kuid mitte hageja nõutud protsendimääras (25%) tagastamata krediidisummalt aastas, vaid seadusega kehtestatud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja põhinõude, millelt hageja tasus ka riigilõivu, seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud riigilõivu osas kostja kanda. Hageja on menetluskuluna esitanud tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt (põhinõudelt) 5650 krooni, kuid hagihinnalt 109573.32 krooni oleks Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 kohaselt pidanud tasuma 5750 krooni. Seega on hageja riigilõivu vähem tasunud 100 krooni, mille kohus mõistab välja riigieelarve tuludesse kostjalt. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 18 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 18 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 5678 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 5678 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.