2-08-15093 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-15093 Tsiviilas

) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

§ 509

lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Tallinna Perekonnaseisuaktide büroo 16.12.

1. a välja antud abielutunnistuse kohaselt abiellusid V.F. ja T.F. (enne abiellumist Gorbatšjova) 16.12.
2. a. Tallinna Perekonnaseisuaktide büroos ning selle kohta on tehtud kanne nr 2457 (tl 3 ja 4). Rahvastikuregistris on V.F.iga seotud isikuks märgitud abikaasa T.F. ning suhte olekuks “kehtiv“ (tl 8). Seega on T.F. isik, kellel on V.F.i surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste 2 2-08-15093 andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi
4. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi
5. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.
6. V.F.i elu avaldajaga kooselu ajal oli ebastabiilne - ta oli sageli kodust ära, osales kaklustes, elatus ainult juhutöödest (abiellus ajal, mil ta avaldajaga abielus oli, fiktiivselt veel teisegi naisega).
7. a suve lõpust jäi V.F. kadunuks. Avaldaja pöördus tema otsimiseks miilitsasse, kuid miilits oli veendunud, et V.F., elades ühiskonnas omaksvõetud käitumisreegleid eirates, sai surma mõnes tänavakakluses või muus riskantses situatsioonis, mistõttu miilits V.F.it taga ei otsinud. Peale
8. a suve lõppu andmeid V.F.i elusoleku kohta ei ole. 7.

§ 510

lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 26.05.

1. a kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et siseministeerium esitas kohtu palvel järelpärimised V.F.i kohta Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil ning ka Politseiametil puuduvad andmed V.F.i kohta. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus ei ole fikseeritud V.F.i piiriületusi. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus sisalduvad andmed alates 01.01.
2. a. Alates 01.05.
3. a ei toimu regulaarselt Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike fikseerimist piiriületuste andmekogus. Eeltoodust tulenevalt on siseminister seisukohal, et kohus võib teadaolevate andmete alusel V.F.i surnuks tunnistada (tl 13). 8.

§ 510

lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 05.05.2008. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles V.F.it esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid V.F.i kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. V.F.i kohta andmeid kohtule ei ole esitatud. 9.

§ 510

lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Rahvastikuregistris on V.F.i seisundiks märgitud “andmed puuduvad; arhiivis“. V.F.iga seotud isikuks on märgitud vaid avaldaja T.F.. Kohtule on esitatud ka A Fi (sündinud xxx. a Tallinnas) sünnitunnistus, mille kohaselt on A F avaldaja ja V.F.i poeg (tl 5). A F avaldas ärakuulamisel, et on V.F.it näinud vaid fotolt, mida avaldaja talle näitas ning ta ei tea oma isast midagi. A F elas lapsena koos oma vanaema Irina Gorbatšjovaga Ukrainas ning kogu tema elu jooksul ei ole keegi V.F.i nimeline isik temaga ühendust võtnud. Arvab, et isa võib praeguseks juba surnud olla, ise ei ole ka teda kunagi otsinud (tl 26). Avalduse kohaselt oli V.F. lastekodu kasvandik, mistõttu tal teisi lähedasi peale abikaasa ja poja, kelle juurde minna, ei olnud. Peale 09.02.

1. a välja antud abieluakti ja abielutunnistust rahvastikuregistri kohaselt V.F seotud dokumente välja antud ei ole. 3 2-08-15093 Kohtule esitatud avalduse kohaselt V.F.il kindlat töökohta ei olnud. Maksu- ja Tolliameti andmebaasis V.F.i isikukoodiga isikut registris ei ole.
2. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et V.F. on surnud. Tema elusoleku kohta alates suvest
3. a., s.o rohkem kui 52 aasta jooksul andmeid ei ole. Kuna viimased andmed V.F.i elusoleku kohta pärinevad
4. aasta suvest, ei ole asjas kogutud materjalide alusel võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna V.F.i eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb V.F.i surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.
5. a. mitte aga 31.08.
6. a. nagu leiab avaldaja.
7. Vastavalt

§ 172lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Kaija Kaijanen Kohtunik 4