Obsah (5)

§ 95§ 76§ 100§ 101§ 91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasi Piret Rõuk 2-06-34911 Kohtuotsus tehakse

§ 95

lg 1 alusel kviitungi kohustuse täitmise eest, kui kostja oleks keeldunud kviitungit väljastamast, võis hageja keelduda kohustuse täitmisest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustuse kostja ees täitnud. Asjaolu, et pooled allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti jõululaupäeval, näitab vaid seda, et kostja andis hagejale võimaluse 2004.a jõulupühadeks sisse kolida, viimase makse tasumise päevaks oli ikkagi 31.12.2004.a. Kohtuotsuse põhjendused Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarveldatud. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hagiavaldus on esitatud kohtule 21.11.2006.a. Hageja on kinnitanud, et sai täitmisteate kätte ainult elektrooniliselt 13.11.2006.a. Kostja ei ole vaidlustanud täitmisteate kättetoimetamise aega. Seega on hagiavaldus kohtule esitatud tähtaegselt. Pooltel ei ole vaidlust järgmises: hageja, kostja ja AS EÜ vahel oli 16.12.2004.a sõlmitud korteriomandi müügilepingud, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud ja lepingu p-s 3.2.3. näidatud summas on hageja kostjale tasunud 120 000.00 krooni ning pooled allkirjastasid 24.12.2004.a üleandmise-vastuvõtmise akti. Pooled vaidlevad järgmises: kas hageja tasus kostjale 24.12.2004.a enne üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamist 40 000.00 krooni sularahas või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (

) § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.

§ 101

lg 1 p-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja, kostja ja AS EÜ sõlmisid 16.12.2004.a korteriomandi müügilepingud, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud. Nimetatud lepingu p 3.2.

1. kohaselt kohustus hageja tasuma 160 000.00 krooni kostja kontole hiljemalt 31.12.2004.a. Ostuhinna tasumisega viivitamisel võib kostja nõuda hagejalt leppetrahvi lepingu punkti 3.
2. alusel. Hageja tasus kostjale vastavalt lepingu punktile 3.2.3 120 000,00 krooni. Pooled lepingut muutnud ei ole.

§ 91

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täita sularahas.

§ 95

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudmisel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitungi). Hagejal ei ole esitada kostjale ostusumma 40 000,00 krooni sularahas tasumise kohta kviitungit. 2 Lepingu p 3.

1. kohaselt lepingu eseme otsese valduse üleandmisel allkirjastavad kostja ja hageja lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti, mis loetakse hageja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga. 24.12.2004.a on hageja ja MA kostja esindajana allkirjastanud 16.12.2004.a lepingus näidatud eseme üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub, et vara on hagejale üle läinud, samuti loevad pooled kokkuleppe täidetuks ning hageja pretensioone ei oma. Kohus on seisukohal, et vara üleandmise-vastuvõtu aktiga ei saa tõendada hageja poolt lepingu punkti 3.2.3 sätestava rahalise kohustise täitmist, sest aktist nähtuvalt loetakse akti koostamisega täidetuks üksnes vara üleandmise kokkulepe ning lepingu punktist 3.
2. nähtuvalt on üleandmise-vastuvõtu akt hageja, mitte kostja kohustuse täitmise kviitungiks. Pooled ei ole aktile teinud märget hageja ostuhinna sularahas tasumise kohta. Ka lepingu punktis 3.
3. reguleeritakse üksnes lepingu eseme otsese valduse üleandmise tähtaega, kostja kohustust anda hagejale tähtpäeval üle lepingu eseme otsene valdus, kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ja lepingu päraldiseks olevad dokumendid tähtpäeval, hageja kohustust otsene valdus vastu võtta ning on kostjale sätestatud sanktsioon, leppetrahv, vara otsese valduse üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel. Seega on lepingus selgelt eristatud, et ostuhinda, selle tasumist ja sanktsioone ostuhinna tasumata jätmisel reguleerisid lepingu punktid 3.1.-3.4 ning lepingu eseme – korteriomandivalduse üleandmist, selle eest hoolitsemise kohustust ja sanktsiooni kohustuse mittetäitmisel lepingu punktid 3.5.-3.
4. Asjaolu, et kostjal tekkis kohustus valduse üleandmiseks alles pärast punktis 3.2.
5. sätestatud rahalise kohustuse täitmist ei välistanud vara üleandmist varem. Kohus nõustub kostjaga selles, et vastavalt

§ 95

lg-le 1 oli hageja õigustatud saama kviitungi kohustuse täitmise eest, kui kostja oleks keeldunud kviitungit väljastamast, võinuks hageja keelduda kohustuse täitmisest. Seega on kviitungil oluline tähendus just hageja jaoks, et tal oleks võimalus vaidluse korral tõendada kohustuse täitmist kostja ees. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ega kuulu rahuldamisele ning Harju tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno sundtäitmine täiteasjas nr 052/2005/6025 (võlgnik CL) tuleb jätta lubamatuks tunnistamata. Menetluskulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud hageja CL. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: /allkiri/ 3