Obsah (5)

§ 200§ 197§ 198§ 113§ 635

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse avalikult teatavaks 17. juuni 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numbe

) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingu p 7.4 kohaselt on hagejal õigus lepingu hinna maksmisega viivitamisel nõuda kostjalt viivist 0,5% viivitatud summast päevas. Hagi esitamisel on hageja viivisenõue 5 000 000.00 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 5 069 737.84 krooni ning viivised summas 5 000 000.00 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et tunnista kostja vastunõude olemasolu ning tasaarvestusi. Kostja tehtud ühepoolsed tasaarvestused on tühised tehingud, kuna

§ 200

lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kostja väidetavad vastunõuded ei ole menetletavad käesolevas vaidluses, kuna kostja ei ole vastuhagi esitanud. Ka lisas hageja, et kostja võttis oma vastuses hagi õigeks põhivõla 5 069 737,84 krooni ulatuses ning on omaksvõtuga seotud. Nimetatud põhivõla summa sisaldas muuhulgas Lepingu

1. detsembri
2. a muudatuses nr 2 toodud Lepingu hinna suurendamist 750 418 krooni võrra 11 350 492 kroonini (ilma käibemaksuta). Seega ei ole pooltel vaidlust ka Lepingu hinna suurendamise osas 11 350 492 kroonini vastavalt Muudatusele 2, mida kostja ei allkirjastanud. Kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud põhivõla osas, siis ei ole asjas vaidlust selles, et hagejal on kostja vastu ka viivisenõue. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning taotles osaotsuse tegemist. Kostja vastuväited 2 Kostja ei eita, et ta ei ole tasunud arvete nr 52086, 52115, 52174, 52212, 52239 ja 52341 alusel tasumisele kuuluvat 5 069 73.84 krooni. Hageja on kohtule esitanud asjas tähtsust mitteomavaid dokumente, mis tuleb jätta tähelepanuta ning jätnud esitamata Töövõtulepingu ja Muudatuse osaks olevad dokumendid. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse lisana 4 dokumendi pealkirjaga Muudatus nr 2 ja väitnud hagiavalduse p-s 1.4, et nimetatud dokument kajastab hageja ja kostja kokkulepet Töövõtulepingu hinnamuudatuse osas. Hagiavalduse p-s 2.1.2 väidab hageja, et eelnimetatud dokumendi alusel kuulus kostja poolt hagejale tööde eest tasumisele kokku 11 350 492 krooni. Töövõtulepingu p 9.3 kohaselt võib Töövõtulepingut muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Hageja poolt esitatud dokument ei ole kostja poolt allkirjastatud ja pooled ei ole kunagi saavutanud poolte poolt allkirjastamata dokumendist nähtuvat kokkulepet. Seega tuleb nimetatud dokument jätta tähelepanuta. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse lisana 9 dokumendi pealkirjaga Kokkulepe ja hageja juhatuse assistendi poolt
3. jaanuaril
4. a. saadetud e-kirja. Kostja pole seda kokkulepet allkirjastanud. Nimetatud asjaolu kinnitab ka hageja. Töövõtulepingu p 9.3 kohaselt võib Töövõtulepingut muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Hageja poolt esitatud dokument ei ole kostja poolt allkirjastatud ja vaidluse pooled ei ole kunagi saavutanud dokumendist nähtuvat ja hageja poolt väidetu kohaselt väidetavalt saavutatud kokkulepet. Seega tuleb ka nimetatud dokument jätta tähelepanuta. Hageja poolt esitatud Muudatuse ja Kokkuleppe käsitlus on põhjendamatult ühekülgne. Töövõtulepingu muutmise põhjuseks on olnud hageja suutmatus teostada töid tähtaegselt ja nõuetekohase kvaliteediga. Töövõtulepingu täitmise tähtaja muutmise põhjuseks oli hageja suutmatus töid tähtaegselt teostada. Oma väite tõestuseks soovib kostja juhtida tähelepanu Töövõtulepingu lisaks 3 olevale ajagraafikule (t lk 77) ja Muudatuse lisaks 3 olevale ajagraafikule (t lk 81). Võrreldes Esialgses ajagraafikus ja Muudetud ajagraafikus märgitud tööde teostamise kestvust ja algus-ja lõpp-päevi on ilmne, et hageja on järjepidevalt teostanud töid hilinemisega. Lähtuvalt Töövõtulepingu p-s 3.3 sätestatust pidi Töövõtuleping olema täidetud (s.o töö kostjale üle antud) hiljemalt
5. veebruariks
6. a. Muudatuse p-s 2 on hageja ja kostja seoses eelnevaga kokku leppinud Töövõtulepingu täitmise tähtpäeva muutmises
7. augustiks
8. a., seega andis kostja Muudatusega hagejale 190-päevase ajapikenduse, et hageja suudaks oma kohustusi täita. Kostja rõhutab, et Muudatuse sõlmimine ei olnud ajendatud kostja poolt arvete tähtaegsest mittetasumisest, vaid hageja suutmatusest oma kohustusi tähtaegselt täita. Vastavalt Töövõtulepingu p-le 3.3 pidi hageja tegema töö ja andma selle kostjale üle hiljemalt 365 päeva pärast Töövõtulepingu allkirjastamist. 365 päeva Töövõtulepingu sõlmimisest möödus
9. veebruaril
10. a. Hageja ei täitnud oma kohustusi nimetatud kuupäevaks. Töövõtulepingu Muudatus, millega muudeti töö täitmise tähtaega, sõlmiti alles kaks kuud hiljem. Ka hageja pole väitnud, et tal oli õigus Töövõtulepingu täitmisega viivitada. Tulenevalt Töövõtulepingu p-st 3.5 on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi. Kostja nõuab hagejalt Töövõtulepingu p-i 3.5 alusel leppetrahvi ajavahemiku
11. veebruar
12. a. –
13. aprill
14. a. tähtaegselt teostamata töö eest 5 % Töövõtulepingu esialgsest hinnast ehk 294 236,55 krooni. Vastavalt Muudatuse p-le 3.3 pidi hageja tegema töö ja andma selle kostjale üle hiljemalt
15. augustiks
16. a. Lähtuvalt hageja poolt esitatud töö lõppülevaatuse aktidest on ilmne, et lõppülevaatust asuti teostama alles
17. novembril
18. a., osad puudused likvideeriti
19. detsembriks
20. a. ja osad
21. detsembri
22. a. lõppülevaatuse akti lisas 1 fikseeritud puudused on siiani likvideerimata. Otseselt vale ja kohut eksitav on hageja poolt hagiavalduse p-s 2.1.9 esitatud väide, et hageja on Töövõtulepingus kokku lepitud tööd nõuetekohaselt teostanud – hageja enda poolt lisatud
23. detsembri
24. a. tööde lõppülevaatuse aktist nähtub, et Töövõtulepinguga kokkulepitud tööd ei ole lõpuni teostatud ja kostja ei ole kõiki töid vastu võtnud. Kostja ei eita, et esindushoone on käesolevaks ajaks tema poolt olude sunnil peale 10kuulist hilinemist faktiliselt vastu võetud ja kostja ootab hageja poolt mittenõuetekohaselt ja lõpetamata tööde lõpetamist. Seega on hageja Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu 3 täitmisel viivituses alates
25. augustist
26. a. kuni käesoleva ajani. Kostja nõuab hagejalt Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu mittenõuetekohase (sh mittetähtaegse) täitmise eest ajavahemikul
27. august
28. a. kuni kostja poolt olude sunnil töö faktilise vastuvõtmiseni
29. detsembril
30. a. vastavalt Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu p-le 3.5 leppetrahvi 5 % Muudatusega kokkulepitud Töövõtulepingu hinnast ehk 530 003,70 krooni. Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu p 5.18 kohaselt kohustus hageja esitama enne lõppaktile allakirjutamist Töövõtulepingu p-s 8.3 nimetatud garantiikohustuse täitmiseks pangagarantii 2 (kahele) %-le Töövõtulepingu hinnast. Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu p-i 8.3 kohaselt peab hageja andma tehtud tööle garantii, mille kestuseks on kaks aastat alates päevast, mil töö tellija poolt vastu võeti või loeti vastuvõetuks. Hageja ei ole siiani esitanud tehtud tööle garantiid ega esitanud kostjale ka pangagarantiid summas 2 % Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu hinnast ehk 212 001,48 kroonile. Kokkuleppe preambulas sisalduva „Arve“ definitsiooni ja Kokkuleppe p-i 1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale arve nr 52086 täies ulatuses hiljemalt
31. detsembriks
32. a. Kokkuleppe p 2 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale Arvel näidatud summalt intressi 7 % aastas alates Arve maksetähtpäevast kuni Arve kohaselt tasumisele kuuluva summa tegeliku tasumiseni hiljemalt
33. detsembril
34. a. Kokkuleppe preambulas sisalduva „Esitatavate arvete“ definitsiooni ja Kokkuleppe p 4 kohaselt kohustus kostja tasuma seni veel teostamata tööde eest talle hageja poolt esitatavad arved ehk faktiliselt arved nr 52115, 52174, 52212, 52239, 52341 täies ulatuses hiljemalt
35. detsembriks
36. a. eeldusel, et kostja tasub esitatavatel arvetel näidatavatelt summadelt intressi 7 % aastas alates vastava esitatava arve maksetähtpäevast kuni vastava Esitatava arve kohaselt tasumisele kuuluva summa tegeliku tasumiseni. Kuna kostja ei ole Arvet tähtaegselt tasunud, rakendub Kokkuleppe p-s
37. sätestatu, mille kohaselt, kui kostja rikub Kokkuleppe p-s 1 sätestatud kohustust, siis loetakse, et Kokkulepet ei ole sõlmitud ning kostja kohustub Kokkuleppe p-des 2 ja 4 sätestatud intressi asemel maksma hagejale Arve kohaselt tasumisele kuuluvalt summalt viivist Töövõtulepingus sätestatud suuruses alates vastaval Arvel näidatud maksetähtpäevast kuni selle Arve kohase tasumisele kuuluva summa tegeliku tasumiseni kostja poolt hagejale. Seega erinevalt hageja poolt hagiavalduses hagi põhjenduste p-s 2.1 ja 2.3 esitatud ja Kokkuleppel mittepõhinevast viivisearvutusest, tuleb seoses Kokkuleppe p 1 rikkumisega kostja poolt viivist arvutada ainult Arvel märgitud summalt, mitte esitatavatel arvetel märgitud summadelt. Esitatavatelt arvetelt tuleb jätkuvalt arvutada intressi arvestusega 7 % aastas. Lisaks esitatavatele arvetele (s.o arved nr 52115, 52174, 52212, 52239 ja 52341) Kokkuleppest mittetuleneval viisil viivise kohaldamise püüdlusele on hageja valesti märkinud ka eelnimetatud arvete sissenõutavaks muutumise kuupäevad. Seoses Kokkuleppe p 1 rikkumisega ja vastavas osas Kokkuleppe mittesõlmituks lugemisega peab arvete väljastamisele peale arve nr 52086 kohaldama Muudatusega täiendatud Töövõtulepingut. Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu ja hinnapakkumuse kohaselt oli hagejal õigus arveid väljastada vastavalt tööde faktilisele teostamisele.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 198kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tulenevalt eelnevast ja faktist, et hageja on esitanud kostja vastu hagi seoses Töövõtulepingust tulenevate nõuetega, esitab kostja neli tasaarvestuse avaldust: 1) kostjal on hageja vastu tulenevalt hageja poolt Töövõtulepingu mittenõuetekohasest täitmisest tulenev nõue summas 294 236,55 krooni; 2) kostjal on hageja vastu tulenevalt hageja poolt Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu mittenõuetekohasest täitmisest tulenev nõue summas 530 003,70 krooni; 3)

1. juulil
2. a. sõlmisid hageja ja kostja lepingu, millega hageja kohustus tasuma kostjale 12 000 000 krooni hiljemalt
3. augustiks
4. a. Kostja on täitnud tema poolt eelnimetatud lepinguga võetud ja 4 raha tasumise eelduseks olevad kohustused ja tal on seega õigus nõuda, et hageja täidaks oma kohustuse tasuda kostjale raha. Tulenevalt

§ 113

lg-st 1 on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte kohaselt on käesoleval juhul viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt eelnevast on kostjal õigus nõuda hagejalt viivise tasumist intressimääras 11 % aastas 12 000 000 kroonilt alates

1. augustist
2. Seega
3. märtsi
4. a. seisuga on kostja viivisenõue 3 463 200 krooni. 4)
5. juulil
6. a. sõlmisid hageja ja kostja ka teise lepingu, millega hageja kohustus tasuma kostjale 6 000 000 krooni hiljemalt
7. augustiks
8. a. ja 6 000 000 krooni hiljemalt
9. novembriks
10. a. Kostja on täitnud tema poolt eelnimetatud lepinguga võetud ja raha tasumise eelduseks olevad kohustused ja tal on seega õigus nõuda, et hageja täidaks oma kohustuse tasuda kostjale raha. Hageja ei ole siiani kostjale eelnimetatud lepingu alusel tasunud. Kostja nõuab hagejalt ka seadusest tulenevat viivist intressimääras 11 % aastas 6 000 000 kroonilt alates
11. augustist
12. a. ja intressimääras 11 % aastas 6 000 000 kroonilt alates
13. detsembrist
14. a.
15. märtsi
16. a. seisuga on kostja viivisenõue 3 245 400 krooni. Eeltoodu alusel, juhul kohus rahuldab hageja nõude täielikult või osaliselt, palub kostja tasaarvestada hageja nõuded kostja nõuetega vastavalt 20.03.2008 esitatud tasaarvestuste avaldustele. Hageja viivise nõude palub kostja jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ning kinnitas, et kostja tunnistab põhinõuet ning möönab, et tööd on tehtud, kuid ei tunnista viiviste nõuet ning paluvad viivised välja mõista mõistlikus ulatuses. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja esitas taotluse osaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse. TsMS § 450 lg1 kohaselt: “Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.“ Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). Sama paragrahvi
17. lõike kohaselt tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus.

§ 635

lg1 kohasel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled on 7.veebruar 2006 sõlminud töövõtulepingu kostja esindushoone ehitamiseks. Kostja on õigeks võtnud hagi põhivõla 5 069 737, 82 krooni suuruses summas. Kostja ei võta hagi õigeks hageja poolt nõutavate viiviste osas seoses nende võimaliku väärarvutusega.

§ 113

lg1 kohaselt: „ Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Lepingu p 7.

1. kohaselt on pooled kokku leppinud viivises 0,5 % viivitatud summast päevas. Hageja arvestuste kohaselt on kostja viivised arvete 52086 5 (22.05.2007-30.01.2008), 52115 (22.06.2007-30.01.2008), 52174(22.07.2007-30.01.2008), 55212(22.08.2007-30.01.2008), 52239(22.09.2007-30.01.2008) ja 52341(19.01.200830.01.2008) tasumata jätmisest tulenevalt 12 245 907,98 krooni. Hageja nõuab kostjalt viiviste väljamõistmist 5 000 000 suuruses summas. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5 069 737, 84 + 5 000 000 = 10 069 737, 84 krooni TsMS §367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viiviste väljamõistmist alates 22.maist
2. Kohus ei nõustu sellega. Hageja esitatud viiviste arvutamise tabelist nähtuvalt on viiviste arvestamise alguseks
3. mai 2007 ja lõpp
4. jaanuar
5. Seega kuuluvad viivised TsMS§367 alusel väljamõistmisele alates
6. jaanuar
7. Viiviste väljamõistmisel alates
8. mai 2007 tekkiks olukord, kus viiviseid saaksid arvestatud topelt. Kohus ei nõustu kostjaga käsitlusega viivistest. Pooled sõlmisid 9.mai 2007 kokkuleppe, mille rikkumise korral loeti, et kokkulepet pole sõlmitud. Arvete ja viivisetasumine toimub vastavuses poolte vahel 7.veebruar 2006sõlmitud lepinguga (kokkuleppe p 3). Kohus on seisukohal, et viiviste arvestamine kokkuleppe mittetäitmise korral on ühene sõltumata asjaolust kas arved olid kokkuleppe sõlmimise hetkeks juba esitatud või mitte. TsMS §162 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Jaanus Saaremõts Kohtunik 6