Obsah (6)

§ 128§ 130§ 127§ 1043§ 1045§ 1050

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-14507 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06.novembril 2008.a. kell 11

§ 128

lg 5).

§ 130

lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Tulenevalt

§ 127

lg-st 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt

§ 1045

lg 1 p-st 2 on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega kahju tekitamine õigusvastane.

§ 1050

lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 4. Eelnevast järeldub, et

§ 130

lg 2 alusel hüvitise saamiseks tuleb hagejal tõendada üksnes seda, et kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju tekitamise õigusvastasus ja kahju tekitaja süü eeldus tulenevad seadusest ning neid eraldi tõendada ei ole vaja. Vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

1. Poolte omaksvõtuga ning tööõnnetuse uurimise raportiga on tõendatud asjaolu, et hagejale tekkis tervisekahjustus seetõttu, et hageja astus maha tema enda poolt juhitud elektrikahveltõstukilt (edaspidi elektrikäru või käru) eselle täielikku peatumist ning tema jalalaba jäi liikuva käru ette. Seega hagejale kahju tekitamise otseseks ja vahetuks põhjuseks on hageja enda käitumine. Hageja tugineb hagiavalduses väitele, et kasutas elektrikäru tööülesannete täitmiseks, kuid elektrikäru võttis omavoliliselt, elektrikäru kasutamiseks kelleltki hageja luba ei küsinud. Samuti on hageja esile toonud, et komplekteerijad kasutasid elektrikärusid pidevalt omavoliliselt, kostja oli sellest teadlik, kuid ei pööranud sellele tähelepanu. Hageja sisuliselt väidab seega, et kostja ei ole taganud ohutuid töötingimusi ning lõi õnnetuse tekkimiseks soodsa olukorra.
2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 1 sätestab tööandja kohustuse tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras. Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised (TTOS § 12 lg 2). Samuti sätestab TTOS § 14 lg 1 p 1 töötaja kohustusena muu hulgas osaleda ohutu töökeskkonna loomises ning järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Töötaja töötervishoiu ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardiga (t. 50 -51) on 4 tõendatud, et tööle asumisel on hagejale tutvustatud töösisekorraeeskirju, sissejuhatavat juhendit nr 1 + ohutusmärgid, tuleohutusjuhendit nr 2, esmaabiandmise juhendit nr 3, juhendit ülekoormustraumade vältimiseks nr 4, ohutusjuhendit raskuste käsitsi teisaldamisel nr 5 ning keemiliste ainetega töötamise ohutusjuhendit. Töösisekorraeeskirjade punktis 15.
3. (tl 58) on sätestatud töötaja kohustus täita töösisekorra-, töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid. Tööandja kohustuseks töösisekorraeeskirjade p 15.
4. (tl 58) kohaselt on muu hulgas kindlustada ohutud töötingimused. Sissejuhatava juhendi punktis 3.1.2 (tl 65) kohustatakse töötajat tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda.
5. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et elektrikärude komplekteerijate poolt omavoliline kasutamine oli kostja laos tavaline, ei ole leidnud tõendamist. Kogutud tõenditest nähtub, et elektrikärude kasutamine oli kostja juures reguleeritud: kärusid võis kasutada ainult vahetuse vanema loal, vahetuse vanem registreeris käru kasutaja ja kasutamise aja vastavas elektroonilises andmebaasis. Elektrikärude kasutamise sellise korra olemasolu nähtub ka kostja juures 2005.a. maist kuni 2007.a. detsembrini komplekteerijana töötanud tunnistaja R N ütlustest. Nimelt väitis tunnistaja N, et kärud seisid laos reas, igaüks võis neid kasutada. Esialgu kasutati kärusid ilma luba küsimata ja käru kasutamist registreerimata, mingil ajal kehtestati käru kasutamise kord. Tunnistaja ei mäleta, kas kord kehtestati enne või pärast hagejaga juhtunud õnnetust, kuid pärast õnnetust varustati kärud kleebistega, et käru kasutamiseks tuleb luba küsida. Kohus leiab, et tunnistaja N ütlused, et tema ka pärast korra kehtestamist käru kasutamist tavaliselt ei registreerinud ning seega oli käru ilma loata kasutamine tavaline ja kostjale teada, ei ole usaldusväärsed. Kostja esitas kohtule elektrikärude kasutamise registreerimise väljatrüki perioodi 10.07.2007 – 25.07.2007 kohta (tl 140 – 144). Sellest tõendist nähtub, et tunnistaja N poolt elektrikäru kasutamine on nii enne kui pärast hagejaga juhtunud õnnetust registreeritud. Registreeritud kellaaegadest võib järeldada, et käru anti kasutada vahetuse alguses ning tagastati vahetuse lõpul. Eeltoodu alusel kohus ei arvesta tõendina tunnistaja N ütlusi selle kohta, et kärude omavoliline kasutamine oli kostja juures tavaks. Samuti tunnistaja Siim J, kes tegeleb kostja juures kärude hooldamisega, seletas, et kostja juures oli sisse seatud kärude kasutamise kord: loa käru kasutamiseks andis vahetuse vanem, käru kasutamine registreeriti elektroonilises andmebaasis ning see kord oli üldteada; põhimõtteliselt oleks olnud võimalik käru omavoliliselt kasutada võtta, kuid tunnistaja Jl ühtki konkreetset juhtu ei meenunud. Hageja taotletud tunnistaja J ütlused on kärude kasutamise korra osas kooskõlas kostja taotletud tunnistaja N vastavate ütlustega ning nende tõepärasuses ei ole alust kahelda. Kohus ei arvesta kärude töötajate poolt pidevalt omavoliliselt kasutamist tõendava tõendina tunnistaja J Ž ütlusi. Tunnistaja Ž töötas kostja juures komplekteerijana 1 kuu 2007.a. aprilli lõpust sama aasta maikuu lõpuni. Asjas ei oma õiguslikku tähendust, kas kaks kuud ehagejaga juhtunud õnnetust oli võimalik kärusid omavoliliselt kasutada. Hageja tööle asumise ajaks oli tunnistaja töölt lahkunud. Kostja esitatud kärude kasutamise registri eelnimetatud väljatrükiga on tõendatud, et hiljemalt 10.07.2007, s.o. enne hagejaga juhtunud õnnetust, oli kostja juures kehtestatud kord, mille kohaselt tuli kärude kasutamine registreerida. Kostja esitatud J. Ž töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardiga on ümber lükatud tunnistaja väited, et teda käruga töötamiseks ei instrueeritud. Kostja esitatud tõend tõendab, et tunnistajaga viidi läbi sissejuhatav ja esmane juhendamine. Muu hulgas on tunnistaja andnud allkirja elektrikäru kasutusjuhendiga tutvumise kohta. Tunnistaja väited selle kohta, et ta sellel ajal ei vallanud piisavalt eesti keelt ning ei saanud talle esitatud eestikeelsetest juhenditest aru, et talle selgitati üldsõnaliselt, mida juhendid sisaldavad, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejat instrueeriti tööle asumisel nõuetekohaselt hageja tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
6. Tunnistajate N ütlustest nähtub samuti, et elektrikäru kasutamise luba anti isikutele, kes olid läbinud tõstukijuhi koolituse ja saanud vastava tunnistuse. Tunnistaja N seletas, et käru kasutamiseks oli tõstukijuhi luba vajalik. Tunnistaja sõnul tööandja perioodiliselt mingi aja 5 möödumisel igal aastal saadab töötajaid tõstukijuhi kursustele, ka tunnistaja kasutas seda võimalust.
7. Hageja ei ole tõendanud, et õnnetuse toimumise ajal elektrikäru oli tehniliselt korrast ära. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud vastupidine. Tunnistaja Siim J kinnitas, et pärast õnnetuse toimumist hommikul tööle tulles sai ta vahetuse vanemalt info, et käruga nr 6 on juhtunud õnnetus. Tunnistaja tööülesandeks on kärude tehnilise seisukorra kontrollimine: tunnistaja tavaliselt esmalt veendub, et on olemas mingi rike ning seejärel kutsub rikke kõrvaldamiseks spetsialistid firmast, kellega kostjal on vastav kokkulepe. Elektrikäru nr 6, millega juhtus hageja õnnetus, oli tunnistaja väidetel kontrollimise ajal tehniliselt korras, käru sõitis normaalselt ning pidurisüsteem töötas korralikult. Kuna juhtunud oli tööõnnetus, oli vaja teha akt käru tehnilise seisukorra kohta. Selleks tunnistaja kutsus välja spetsialisti AS-st A. AS A teostas omapoolse kontrolli ning koostas akti. Tunnistaja teada kahe ülevaatuse vahel keegi käru nr 6 ei kasutanud. Hageja ei ole ka esile toonud asjaolu, et peale õnnetuse toimumist ja eAS A ülevaatust võidi viga kõrvaldada. Tunnistaja selgituste kohaselt teostatakse kärudele regulaarset hooldust vastavalt käru töötundidele. Igal kärul on elektrooniline töötundide lugeja. Korralist hooldust tehakse iga 300 – 400 töötunni järel. Hoolduse põhjalikkus sõltub käru töötundide koguarvust – mida rohkem tunde on käru kokku töötanud, seda põhjalikum on korraline hooldus. AS A 14.08.2007 hindamisaktist (tl 71) nähtub, et AS A teostas 13.08.2007 transportkärule JUNGHEINRICH ERE 224 Nr 90203977 tehnilise ülevaatuse. Hindamisaktis on fikseeritud, et viimased akteeritud hooldused on tehtud 21.06.2007 ja 31.07.2008 ning et tõstuk on tehniliselt korras. Akti on ilmselt ekslikult märgitud viimase korralise hoolduse kuupäevaks 31.07.2008 ning tegelikult peeti silmas 31.07.
8. Akt on koostatud 14.08.2007, kohtule esitatud akt on koopia 2007.a. faksi teel saadetud dokumendist, millest kohus järeldab, et akti tekstis on kuupäeva märkimisel eksitud.
9. Tunnistaja J andis selgitusi ka elektrikäru pidurdussüsteemi toimimise kohta: tavamõistes pidur kärul puudub, piduriks on käivitusnupu vajutamine teise suunda. Lisaks tõendavad tunnistajate Ni ja Ž ütlused, et komplekteerijad ise rikkusid elektrikäru pidurdussüsteemi: nupu alla paigaldati paberitükk, et käru käivitusnupu lahtilaskmise järel seisma ei jääks, vaid liiguks iseseisvalt ning komplekteerija saaks kaupa komplekteerida nö käigu pealt, käru kõrval kõndides. Tunnistajate sõnul kergendasid komplekteerijad nii oma tööd, sest jäi ära vajadus pidevalt käru peale ja sellelt maha astuda, millega oluliselt tõusis laoruumis vahemaade läbimise ja tellimuste komplekteerimise kiirus. Kohus leiab, et sellega on seletatavad ka tunnistaja Ž väited pidurisüsteemi tõrgete kohta ning tunnistaja ütlustest ei saa teha ühest järeldust, et kärud olid kostja juures tihti korrast ära. Selline järeldus ka ei tõendaks käru nr 6 tehnilist riket 20.07.
10. Samuti on kohus otsuses eespool põhjendanud tunnistaja Ž ütluste tõendina arvestamata jätmist.
11. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja ei ole rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tööandjale pandud kohustust tagada ohutu töökeskkond. Kohtu hinnangul on kostja tööandjana täitnud tööohutuse tagamisel oma kohustusi tavapärase hoolsusega: sisse oli viidud ja üldiselt oli teada elektrikärude kasutamise kord ning seda korda ka järgiti, kärude tehnilist korrasolekut kontrolliti ning perioodiliselt teostati kärude hooldust. Tööandja kohustuste rikkumiseks ei saa pidada olukorda, kus kärud olid lukustamata laoruumis ja igaühel oli võimalus käru kasutada. Hagejale oli teada komplekteerija tööjuhend. Tööjuhend ei näinud ette elektrikäru kasutamist. Samuti on hagejale tutvustatud sissejuhatavat juhendit, mille punktis 8.
12. sisaldub keeld transpordivahendile selle liikumise ajal peale või maha hüppamine. Tööandja võis eeldada täiskasvanud töötajatelt nende kohustuste täitmist ning kehtestatud eeskirjade ja ohutusnõuete järgimist. Lisaks ei ole kärude töötajate poolt süstemaatiline omavoliline kasutamine leidnud tõendamist, mistõttu ei ole alust heita kostjale ette hooletust kärude omavolilise kasutamise tõkestamisel. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et täitis seadusest 6 tulenevaid tööohustusalaseid kohustusi nõutava hoolsusega ning ei ole seega hagejale kahju tekkimises süüdi.
13. Hageja tööjuhendi järgi on komplekteerija töövahenditeks muu hulgas käsikahveltõstuk, eletkrikahveltõstukit töövahendina nimetatud ei ole. Nii hageja kui kostja kinnitasid kohtuistungil, et AS Ltoodete laos elektrikahveltõstuki kasutamine oli keelatud, kuna kaubad on pakendatud kergesti purunevasse klaaspakendisse; samuti on alkoholi lao territoorium väike, mistõttu elektrikäru kasutamiseks ei ole ka vajadust.
14. Hageja väidetel komplekteeris ta õnnetuse toimumise ajal tellimust toidukaupade laos. Kohus leiab, et hageja selline väide on paljasõnaline. Kostja esitatud hageja 19.07.2007 -20.07.2007 töövahetuse tööde registri väljavõttest (tl 43) nähtub, et õnnetuse toimumise töövahetuse ajal täitis hageja üksnes AS L laos tellimusi. L laole viitab lao nr
15. Ühtegi toidukaupade lao tellimust selle vahetuse jooksul hageja ei ole täitnud. Pärast õnnetust personalijuhile antud seletuses (tl 72, 73) hageja ka ise kinnitab, et tema oli komplekteerija AS L laoosas. Hageja väide, et teda sellele vaatamata aeg-ajalt saadeti tellimust komplekteerima toiduainete laoossa, ei ole millegagi tõendatud. Hageja tõendab töötamist toidukaupade laoosas paljasõnalise väitega, et õnnetus juhtus enne, kui hageja jõudis toidukaupade lao noppelehe registreerida. Tööjuhendi järgi tuli noppeleht registreerida ekomplekteerima hakkamist, et võimaldada kindlaks teha noppelehel olevate toodete keskmine komplekteerimisaeg ning anda vahetuse vanemale ülevaade, kes ja millises laoosas parajasti komplekteerimas on. Õige on hageja väide, et põhimõtteliselt oli võimalik noppelehe alustamine ja lõpetamine registreerida samaaegselt, mõneminutilise vahega. Seda tõendab ka hageja tööderegister, mille kohaselt näiteks noppeleht 14 kasti kauba komplekteerimiseks oli alustatud kell 22:04 ja lõpetatud minut hiljem kell 22:05; kell 2:48 alustatud 160 kasti kauba komplekteerimise noppeleht lõpetati minut hiljem, kell 2:
16. On vähetõenäoline, et viidatud kogused oleks jõutud komplekteerida ühe minutiga. Kohus leiab aga, et asjaolu, et noppelehte oli võimalik registreerida ka pärast tellimuse komplekteerimist, ei tõenda, et hageja õnnetuse toimumise ajal täitis tellimust toiduainete laoosas.
17. Hageja väidetel toimus õnnetus komplekteerimise ajal. Vahetult peale õnnetuse toimumist 20.07.2007 antud vahetuse vanema A. T seletuskirja (tl 74) ning kostja poolt tööinspektorile esitatud tööõnnetuse teatise (tl 80) kohaselt toimus tööõnnetus 20.07.2007 kella 3.50 paiku. Ka kostja töötaja Meelis Rebase poolt õnnetuse kohta antud seletuskirja (tl 75) kohaselt toimus õnnetus kella 3.00 – 4.00 paiku. Hageja tööderegistri väljavõttes kell 3:58 lõpetatud L kauba komplekteerimise noppeleht lõpetati seega vahetult enne õnnetust.. Hageja väidetel astus ta liikuvalt kärult maha seetõttu, et käru ei peatunud, seega eeldades hageja väite õigsust, oli õnnetuse toimumise ajaks vahetuse vanem jõudnud anda hagejale korralduse toidukaupade komplekteerimiseks, hageja jõudis suunduda teise laoosasse, võtta elektrikäru ning asuda komplekteerima tellimust. Kohtu hinnangul ei ole viimase L laoosas komplekteeritud noppelehe lõpetamise ja õnnetuse toimumiseni vahele jäänud aeg selleks piisav. Ka samas laoosas erinevate tellimuste täitmisel on ühe noppelehe lõpetamise ja järgmise alustamise vahel vähemalt paariminutine vahe ning on mõistlik eeldada, et teises laoosas tellimuse täitmiseks korralduse saamine ja komplekteerima asumine võtab samuti vähemalt mõne minuti aega. Toidukaupade laoosas tellimuste komplekteerimiseks kasutatakse tunnistajate ja kostja sõnul elektrikäru. Hageja oma eelpool viidatud seletuses personalidirektorile kinnitab, et tema ei ole kunagi varem elektrikäru kasutanud. Ka see asjaolu lükkab ümber hageja väited, et ta on ka varem toidukaupade laoosas komplekteerinud. Eeltooduga kohus loeb tõendatuks, et hageja ei täitnud toidukaupade laoosas, kus õnnetus toimus, tööülesandeid. Tõepärane on kostja seisukoht, et hageja viibis toidukaupade laoosas seetõttu, et soovis elektrikäruga lihtsalt sõita.
18. Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb nõustuda tööõnnetuse raporti järeldusega, et õnnetuse põhjustas hageja, kes ei täitnud tööohutusnõudeid. Hageja väited selle kohta, et kostja poolt läbiviidud uurimine oli puudulik ning Tööinspektsioon ei viinud täiendavat uurimist läbi 7 seetõttu, et kostja oli raportisse märkinud, et poolte vahel on töövõtuleping, ei ole tõendatud. TTOS § 24 lg 1 kohaselt uurib tööõnnetust tööandja ning lg 2 kohaselt esitab selle kohta raporti tööinspektorile. TTOS § 24 lg 4 järgi Tööinspektsioon uurib surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel tervisekahjustustega seotud õnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab tööinspektor. Samuti sätestab TTOS § 24 lg 41, et tööinspektor võib nõuda tööandjalt täiendavat uurimist. Käesolevas asjas ei ole tööinspektor täiendava uurimist vajalikuks pidanud, s.t. tööandja läbiviidud uurimine tunnistati nõuetekohaseks.
19. Kuna kostja kahju eest ei vastuta ja kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, ei ole põhjust analüüsida kahju suurust mõjutavaid asjaolusid.
20. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Võttes arvesse hagi asjaolusid, eelkõige seda, et õnnetuse tagajärjel on püsivalt kahjustatud hageja kehaline terviklikkus; hagejale on määratud 60 % töövõimekaotus ning käesoleval ajal hageja on üliõpilane, oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt kohtu arvates ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Heli Käpp Kohtunik 8