2-08-49200/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-49200 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi M.S.´u hagi V.H.´i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja M.S. ja kostja V.H. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista kostjalt V.H.´ilt, IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxx x, Xxxxx xxxxx, hageja M.S.´u, IK xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xx, Xxxxxxx, xxxxx Xxxxxx xxxx, Xxxxxxx, kasuks elatis üks tuhat kaheksasada (1800.-) krooni kuus alates
5. veebruarist 2008.a. arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas, kuni hageja poolt Haapsalu Gümnaasiumi lõpetamiseni.
6. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
7. Välja mõista kostjalt V.H.´ilt, IK xxxxxxxxxx, riigilõiv üks tuhat viissada (1500.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber
8. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD V.H.i abielust I.S.uga on sündinud x. xxxxxxx xxxx. a. tütar M.S., kes jäi elama ema juurde ja kelle ülalpidamiseks isa maksis elatist kuni 2007.a. juunini vabatahtlikult.
9. veebruaril
10. a. sai M.S. täisealiseks, kuid õpib edasi Haapsalu Gümnaasiumi
11. klassis ja seetõttu on mõlemad vanemad kohustatud teda kuni gümnaasiumi lõpetamiseni ülal pidama. Kuna isa seda vabatahtlikult ei tee, siis on tütar esitanud kohtule hagi isalt elatise väljamõistmiseks kohtu kaudu. HAGEJA NÕUE Hageja on sündinud
12. veebruaril
13. a. I.S.u ja V.H.i abielust, mis lahutati
14. aprillil
15. a. Pärast seda maksis kostja hageja ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult kuni
16. a. juuni kuuni.
17. veebruaril
18. a. sai hageja 18-aastaseks, kuid õpib edasi Haapsalu Gümnaasiumis ning vajab seetõttu elatist kuni kooli lõpetamiseni. Perekonnaseaduse § 60 lg 2 alusel on kostja ka kohustatud elatist maksma. Kuna kostja oma kohustust vabatahtlikult ei täida, siis soovib hageja enda kasuks vähemalt 1800.- krooni väljamõistmist kohtu kaudu. KOSTJA ARVAMUS Kostja hagiga täies ulatuses nõustuda ei taha. Ta tunnistab, et abielust hagejaga on tal x. xx.xxxx. a. sündinud tütar M., kes elab koos emaga ja kellele ta tõesti viimasel ajal elatist andnud ei ole. Ta põhjendab seda
19. a. suvel võetud suure eluasemelaenuga, sest kuigi ta teenib keskeltläbi 10 000.- krooni kuus, tuleb sellest iga kuu 9000.- krooni pangale loovutada. Laenu eest on ta muretsenud oma uuele perele suure maja. Tal on uuest abielust sündinud xx. xxxxx xxxx. a. tütar C. H., kelle olukord muutub eelmisele tütrele elatise väljamõistmisega halvemaks. Seetõttu leiab ta, et on suuteline hagejale maksma ainult 1500.- krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20. veebruaril
21. a. on V.H.il sündinud tütar M.S., kes elab koos emaga ning kellele isa maksis vabatahtlikult elatist kuni
22. a. juuni kuuni. Pärast seda ei ole isa enam elatist maksnud, vaatamata sellele, et tütar oli veel kuni
23. veebruarini
24. a. alaealine. Pärast täisealiseks saamist õpib M.S. edasi gümnaasiumis ning vajab elatist ja tal on Perekonnaseaduse § 60 lg 2 alusel ka õigus selle saamiseks. Tütar nõuab isa olukorda arvestades elatiseks 1800.- krooni kuus, mis on alla miinimumi ning selles osas elatise saaja vajadused tõendamist ei vaja. Isa vastuväited sellele ei ole millegagi põhjendatud. Ta on noor terve mees, teenib 10 000.- krooni kuus ja peab olema suuteline oma tütart ülal pidama kuni keskkooli lõpetamiseni. Ta omab ka kinnisvara, vaatamata sellele, et see on laenuga koormatud. Juba laenu võtmisel oleks V.H. pidanud eelkõige arvestama oma elatist vajavate laste huvidega ning vajadusel jätma end laenuga koormamata. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa elatise väljamõistmisel tütar M. kannatada ka tütar C. huvid. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab, et mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning § 61 lg 4 alusel ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval juhul on aga juba hageja nõue seaduses ettenähtud miinimumist väiksem, kuid see on nii hageja kui ka kohtu arvates siiski põhjendatud. Veel väiksema elatise väljamõistmine aga rikub juba hageja õigust normaalsele äraelamisele. Kuna isa tütrele elatist vabatahtlikult maksnud ei ole, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik