ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Laila Üleoja Otsuse tegemise aeg ja koht 02.juuli 2007.a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia

§ 315

kohaselt juhatuse liikmed, kes oma kohustuse rikkumisega on tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt, mistõttu on kostjad kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Äriühingu juhtorgani süü seisneb selles, et tavaolukorras mõistlikud isikud oleks käitunud teisti, ehk kui on teada, et ei suudeta kohustusi täita, siis esitakse viivitamatult pankrotiavaldus. Selle kohustuse rikkumine on ettevõtte suhtes hoolsuskohustuse rikkumine. Lojaalsuskohustuse rikkumine seisneb selles, et mõistliku käitumise puhul ei tehta iseendaga tehinguid ega lasta läbi viia toiminguid ning tehinguid, mille eesmärk on vara valduse saamine endale. 07.02.2006.a. esitas hageja kirjaliku taotluse täiendavate kostjate kaasamiseks. Kohtu 07.02.2006.a. määrusega taotlus rahuldati ja kostjatena kaasati hageja nõukogu liikmed H J ning K T . 03.04.2006.a. esitas H J iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamise avalduse lähtudes

§ 327

sätestatust, mille kohaselt vastutavad nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. VÕS § 69 lg. 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli AS Tamsalu Terko nõukogu liige ka K K . Kohtu 22.05.2006.a. määrusega kaasati kolmanda isikuna kostja poolel nõukogu liige Krista Kleitz. Hagiavalduse (I kd. tl. 6-18, täpsustus II kd. tl. 101-104, III kd. tl. 1-10) kohaselt Lääne-Viru Maakohtu otsusega 10.10.2002.a. kuulutati välja AS Tamsalu Terko pankrot. Pankrotimenetluses on selgunud, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole käitunud äriühingu 2 huvidest lähtuvalt, vaid eelkõige on eelistanud iseenda huvisid äriühingu huvidele, millega nad on tekitanud äriühingule kahju suures ulatuses. AS Tamsalu Terko nõukogu on samas koosseisus olnud alates 10.05.1996.a. (viimati tagasi valitud 09.06.1999 aktsionäride üldkoosolekul) alljärgnev: H J , K K , K T . Samast ajast ja samas koosseisus on olnud ka AS Tamsalu Terko juhatus – E A ning A J . 05.06.2002.a. seisuga omasid nõukogu ja juhatuse liikmed aktsiaid järgmiselt: H J 26 560 aktsiat ehk 1,3079% osalust, K K 5 200 aktsiat ehk 0,2561 % osalust, K T 350 480 aktsiat ehk 17,2582 % osalust, E A 5 160 aktsiat ehk 0,2541% osalust, A J 1 117 200 aktsiat ehk 55,0128 % osalust. AS Tamsalu Terko makseraskused algasid juba 1997.a., kuid maksejõuetuks muudeti AS Tamsalu Terko tema enda aktsionäride, juhatuse ja nõukogu liikmete poolt 2001.a. suvel läbi varade müügi. Vara omandati AS-i Tamsalu Terko juhtorganite liikmete endi poolt mitmete toimingute ja tehingute kaudu ilma riigipoolsete kohustusteta. 23.04.2001.a. teavitas AS Hansapank, et laenude tasumise tähtaega ei ole võimalik pikendada ja andis ligi 9 miljoni krooni laenu tasumise tähtajaks 30.04.2001.a. 25.04.2001.a. AS Tamsalu Terko juhatus kandis nõukogule ette tekkinud olukorrast ning nõukogu otsustas kohustada juhatust leidma AS–ga Hansapank kompromisslahendus. 30.04.2001.a. asutas Aadu Jaansoo aktsiaseltsi Tamsalu Veskid, tehes rahalise sissemakse summas 400 000 krooni. 02.

1. 2001.a. esitab Hansapank sissenõudmisavalduse kohtutäitur Reet Vokk’ile, sest AS Tamsalu Terko tegevusaadressideks oli märgitud 1) Hobujaama 1 Tallinn ning 2) Tööstuse 15, Tamsalu. Samas Hobujaama 1, Tallinn asub AS Eesti Viljasalv. 03.05.2001.a. otsustas nõukogu tootmiskulusid vähendada ning muuta tootmine senisest efektiivsemaks. 04.05.2001.a. teatas kohtutäitur Reet Vokk täitemenetluse algatamisest sissenõudja AS Hansapank avalduse alusel summale 8 960 866 krooni ja 40 senti ja andis võlgnikule vastuväite esitamiseks aega kaks nädalat. 28.05.2001.a. väljastas kohtutäitur Reet Vokk täitekutse ja samal kuupäeval sai A J kui AS Tamsalu Terko juhatuse liige täitekutse kätte. Täitekutses anti vabatahtliku täitmise ajaks samuti 28.05.2001.a., mis oli ebamõistlik, sest tähtaeg ei saanudki olla järgitav, kui langes päevale, mil tuli sissenõudja nõue täita. 05.06.2001.a. nõukogu koosolekul kandis juhatuse liige ja peadirektor A. J ette, et AS Hansapank pole kompromissiga nõus. Seega sai nõukogu Hansapanga nõudmistest teada siis, kui vara hakati arestima, kuigi 28.05.2001.a. pidi olema A.J teadlik täitemenetluse algatamisest, kuna oli täitekutse vastu võtnud. 07.06.2001.a. arestis kohtutäitur Reet Vokk AS Tamsalu Terko vara ja arestimise juures on võlgniku esindajana A.J . Arestiti vara, mis oli AS Hansapanga pandiesemeks, nagu
2. Üheksakorruseline Vana jõusöödatehas – ehitise nr. 0080016538, Tööstuse 15, Tamsalu Kaheksakorruseline Jõusöödatehas nr.2 - ehitise nr. 0080016539, Tööstuse 15 Viiekorruseline veski Veski - ehitise nr. 0080016534, Tööstuse 15 Neljakorruseline Administratiivhoone-söökla – ehitise nr 00880016543, Tööstuse 15 Ühekorruseline Töökoda - ehitise nr. 0080016541, Tööstuse 15B Kahekorruseline Katlamaja – ehitise nr. 0080016535, Tööstuse 15 C Kahekorruseline Töökoda – ehitise nr. 0080016537, Tööstuse 15G Kolmekorruseline Olmekorpus - ehitise nr. 0080016542, Tööstuse 15I Neljakorruseline Abitsehh – ehitise nr. 0080016540, Tööstuse 15 J. Hinna osas on arestimise aktis märkus ...” pooled hinnas kokkuleppele ei jõudnud. Vastavalt sissenõudja poolt esitatud hindamisaktile ei ole võimalik vara turuväärtust määrata, maa erastamise väärtus on 2,28 miljonit krooni. Hinnaks määrata 8 500 000 krooni. Kuidas selline hind kujunes, täitemenetluse toimikust ei selgu. Kommertspandilepingu alusel taotles AS Hansapank kogu AS Tamsalu Terko vallasvarale sissenõude pööramist, kuigi kommertspandi suurus 28.05.1999.a. kommertspandilepingu järgi oli 3 000 000 krooni. 3 Juhatus arestimist ei vaidlustanud. 18.06.2001.a. nõukogu koosoleku päevakorras oli aktsionäride üldkoosoleku ettevalmistamine. Täitemenetlust ega ettevõtte vara müüki ei arutatud. 27.06.2001.a. avaldas kohtutäitur Reet Vokk Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteate, et kohtutäitur müüb enampakkumise teel 09.06.2001 kell 10.00 tööstusliku tervikvara asukohaga Lääne-Virumaa, Tamsalu, alghinnaga 8 500 000 krooni. Enampakkumine toimub kohtutäituribüroos Narva mnt. 23 – 26 Tallinn. 28.06.2001.a. nõukogu koosoleku päevakorras oli AS Hansapank poolt korraldatav sundenampakkumine ning AS Tamsalu Terko tegevus pärast sundenampakkumist. AS Tamsalu Terko edasise tegevuse jätkamise võimaluste kohta pidi juhatus esitama ettepanekud 10.
3. 2001.a. 29.06.2001.a. saatis kohtutäitur Reet Vokk AS-le Tamsalu Terko (aadress Hobujaama 1, Tallinn) teate, et AS-le Tamsalu Terko kuuluva tööstusliku tervikvara enampakkumine toimub kohtutäituri büroos 09.07.2001.a. kell 10.
4. 04.07.2001.a. avaldas kohtutäitur ka Ametlikes Teadaannetes uue teate, et 27.06.2001.a. ilmunud enampakkumise kuulutuses tuleb lugeda enampakkumise toimumise ajaks 09.07.2001.a. 05.07.2001.a. sõlmisid AS Tamsalu Veskid ja AS Hansa Liising Eesti omavahel lepingu nr. 0022711L, mille kohaselt liisingfirma AS Hansa Liising Eesti poolt ostetava vara müüjaks on AS Tamsalu Terko ja liisinguvõtjaks AS Tamsalu Veskid. 09.07.2001.a. omandas AS Hansapangale panditud vara AS Hansa Liising Eesti, kes omakorda müüs või andis kapitalirendile enampakkumise käigus omandatud vara AS-le Tamsalu Veskid, mis nähtub ka AS Tamsalu Veskid 2001.a. majandusaasta aruandest. 10.07.2001.a. sõlmisid AS Hansapank ja AS Tamsalu Veskid kommertspandilepingu summale 4 000 000 krooni, kuigi sel ajal AS-l Tamsalu Veskid vara olla ei saanud. 12.07.2001.a. andis AS Hansa Liising Eesti AS “enampakkumisel” omandatud vara üle AS-ile Tamsalu Veskid. See toiming oli oma olemuselt Hansa Liising Eesti nimel vara vastu võtmine AS-lt Tamsalu Terko. 23.07.2001.a. ehk kaks nädalat pärast AS Hansa Liising Eesti poolt tervikvara ostu, sõlmisid AS Hansa Liising Eesti ja AS Tamsalu Veskid ostu-müügilepingu nr 01-0022711L/OM, millega kogu AS Hansa Liising Eesti poolt AS-ilt Tamsalu Terko omandatud ja algselt liisitud vara müüdi AS-ile Tamsalu Veskid. Lisaks on AS Hansapank andnud AS-le Tamsalu Veskid ka arvelduskrediiti summas 1,9 miljonit krooni. Hinnates kirjeldatud toiminguid, selgub, et terviklikud tootmisüksused eraldati esimese enampakkumise käigus. Näiteks juunis müüdi enampakkumisel tibud ja kanad, kuid jäeti müümata kanakasvatuse hooned. Sellest järeldub, et AS Tamsalu Terko juhtorganite liikmete (v.a. K K ) eesmärk oligi kogu Tamsalu Terko vara üleminek AS-le Tamsalu Veskid. 23.07.2001.a. toimunud AS Tamsalu Terko nõukogu koosolekul andis juhatuse liige A. J informatsiooni AS Tamsalu Terko varade sundenampakkumise käigust ning AS Tamsalu Terko varadega seotud muudatustest ning nõukogu otsustas saadud informatsiooni põhjal 1) korraldada täiendav enampakkumine, et realiseerida AS Tamsalu Terko koormamata vara ja katta puuduvad vahendid jooksvate kulude katteks, 2) sõlmida enampakkumise korraldamise leping Krull Investeeringute OÜ-ga. Kinnitati ka enampakkumise reglement. 25.
5. 2001.a. sõlmisid AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid kokkuleppe, mille kolmanda lõigu kohaselt on AS Tamsalu Terko nõus müüma ja AS Tamsalu Veskid on nõus ostma tasaarvelduse korras materjale ja toodangut lao hinnakirja alusel kokku summas 5 130 271 krooni ja 75 senti. 01.08.2001.a. avaldati Ametlikes Teadaannetes kuulutus, et Krull Investeeringud OÜ müüb kirjaliku avaliku enampakkumise teel Lääne-Virumaal asuva tootmistervikvara alghinda määramata. Pakkumise esitamise tähtaeg oli 10.08.2001.a. 15.08.2001.a. AS Tamsalu Terko nõukogu koosolekul kuulati ära ja võeti teadmiseks juhatuse liikme A. J ettekanne, et AS Tamsalu Terko poolt korraldatud enampakkumisel laekus üks pakkumine AS-lt Tamsalu Veskid hinnaga 2 750 000 krooni. 4 Nõukogu tunnistas enampakkumise võitjaks AS Tamsalu Veskid ning kohustas AS Tamsalu Terko juhatust sõlmima enampakkumise võitjaga ostu-müügi lepingu. Seega AS Tamsalu Terko nõukogu liikmed K T , H J ning juhatuse liikmetena A J ning E A leidsid, et kõige parema pakkumise tegi ainsa pakkujana AS Tamsalu Veskid, kelle juhtorganite liikmed nad ise olid. 17.08.2001.a. sõlmiti AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid vahel notariaalne ostumüügileping ja ka lihtkirjalik ostu-müügileping. Notariaalse ja lihtkirjaliku ostu-müügitehinguga müüs Tamsalu Terko talle kuuluva varana 1) Tamsalu vallas Sääse ja Uudekülas asuvast kanakasvatusest hooned, mishulgas 22 kanala hoonet, väravahoone ladu, kanade puuritsehh- munapulbritsehh, kanade puuritsehh, lindude tapamaja, söödaköök, turbahoidla, alusturbahoidla, tibude puuritsehh, kanalisatsiooni ülepumpamisjaam, tootmissektori pumbamaja, trafoalajaam, tootmissektori pumbamaja, trafoalajaam, 5 hanela hooned, pumbamaja, aretushanela –haudejaam. Rajatised. Sisseseade. Kanakasvatuses olevad kanad ja tibud müüdi täituri poolt Hansa Liising Eestile, kes omakorda müüs need AS-le Tamsalu Veskid 2001.a. juulikuus. 2) Tamsalu vallas Vajangu külas asuva seakasvatuse hooned ja rajatised seafarmi kinnistul suurusega 5,4 ha, sisseseade ja sead. 3) kõikide üksuste teenindamiseks vajamineva transpordi ehk transpordivahendid. 17.08.2001.a. lepingute järgi tasumist ei toimunud, sest 17.09.2001.a. teatab AS Tamsalu Veskid juhatuse liige A J AS-le Tamsalu Terko E A ’ule, et AS Tamsalu Veskid teeb ühepoolse tasaarvestuse, sest AS Tamsalu Veskid on ülevõtnud AS Tamsalu Terko kreeditorid summas 3 480 396 krooni ja 95 senti. Pärast 17.08.2001.a. müüki oli AS-le Tamsalu Terko jäänud vaid kaks elevaatorit, mida polnud võimalik müüa ilma pandipidaja ehk tollal Eesti Erastamisagentuuri nõusolekuta. Samas anti 01.09.2001.a. elevaatorid koostöölepingu alusel rendile AS-le Tamsalu Veskid, renditasuga 10 000 krooni kuus pluss käibemaks. 2002.a. septembrikuus esitati võlgniku pankrotivaldus. 30.04.2001.a.asutatud AS Tamsalu Veskid kanti äriregistrisse 22.05.2001.a. Juhatuse liikmeks määrati A J ning nõukogu liikmeteks AS Tamsalu Terko juhatuse ja nõukogu liikmeteks olevad K T , E A ja H J . Ka AS Tamsalu Veskid põhitegevusaladeks on äriregistri kohaselt teravilja ja muude põllumajandussaaduste tootmine, ümbertöötlemine, säilitamine, ost-müük; samuti looma- ja linnukasvatussaaduste tootmine ja müük. Faktiliselt vara asukoht ei muutunud, vormiliselt muutus vaid vara omanik. Samaks jäid majandustegevus ja isikud, kes tegelesid igapäevase majandustegevusega. Seega asutas makseraskustes AS Tamsalu Terko aktsionär ja juhatuse liige A J mille juhtorganitesse määrati samad AS Tamsalu Terko juhatuse liikmed eesmärgiga, et vabaneda AS Tamsalu Terko võlakohustustest riigi ees, mille moodustasid riigipoolsed tunnustatud nõuded umbes 28 miljoni krooni ulatuses. Vastavalt TsÜS §-le 37 juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt (kuni 01.07.2002 kehtinud sõnastus – juhatuse, kes on oma kohustuste täitamata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt). Kirjeldatud tehingud ja toimingud tehti enne 01.07.2002.a., mistõttu vastutajaks on juhatuse liikmed solidaarselt, kui nad ei ole käitunud vastavalt seadusele.

§ 306järgi on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Kohustusele tegutseda kõige otstarbekamalt on tõlgenduse ja sisu andnud ka Riigikohus. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse

§ 315lg. 1 järgi. 5 Ts

ÜS § 108 lg. 1 järgi oli juhatuse liikmel kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Sellest tulenevalt juhatuse liige oli kohustatud vältima oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti. Tõendatud on juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vaheline konflikt. Juhatuse liikmed tekitasid olukorra, et AS Tamsalu Terko võlausaldajad jäid ilma võimalusest saada rahuldust aktsiaseltsi vara arvelt, kõiki võlausaldajaid ei koheldud võrdselt, eelistati läbi iseenda huvide AS Hansapank ja valikuliselt ka teisi hankijaid (võeti üle AS Tamsalu Terko hankijad, v.a. Oru Taimeõlitööstuse AS nõue summas 484 442 krooni ning AS Farm Plant Eesti nõue summas 7 793 krooni), mitte aga riigi võlakohustusi. Võlakohustused, mis jäid ülesse varatule (v.a. arvatud elevaatorid) aktsiaseltsile, oli kokku tunnustatud nõuetena summas 28 miljonit krooni. Juhatuse liikme A.J avaldatu, et elevaatorid oleks pidanud katma Rahandusministeeriumi nõude, on vastuoluline tema käitumisega, sest 2002.a. kevadel pakkus A.J AS Tamsalu Veskid juhatuse liikmena läbi Pohla ja Hallmägi Advokaadibüroo Rahandusministeeriumile elevaatorite eest 130 000 krooni. Juhatuse liikmed tekitasid äriühingule kahju, sest AS Tamsalu Terko varad müüdi alla turuhinna. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks õigusvastaselt kahju tekitatud. AS Tamsalu Terko vara müüdi sissenõudemenetluses, formaalseks ostjaks AS Hansa Liising Eesti, kuid tegelikult omandas varad AS Tamsalu Veskid, sest neli päeva enne enampakkumist 05.07.2001.a. sõlmisid AS Tamsalu Veskid ja AS Hansa Liising Eesti omavahel lepingu nr. 0022711L, mille kohaselt liisingfirma AS Hansa Liising Eesti poolt ostetava vara müüjaks on AS Tamsalu Terko ja liisinguvõtjaks AS Tamsalu Veskid. Sisuliselt oli ostu finantseerijaks AS Hansa Liising Eesti, vara omandamise tahe oli AS-l Tamsalu Veskid. Arestimisel ja enampakkumisel oli asja hindamise kord reguleeritud AÕS § 29 lg. 1, mille kohaselt hinnatakse asja selle hariliku väärtuse alusel ning AÕS § 29 lg. 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Spetsialistide arvamuse kohaselt oli 2001.a. juulis toimunud võõrandamisest tulenev AS Tamsalu Terko kahju summas 14 696 400 krooni. Vara tegelik hind oli 23 196 400 krooni, vara müügist saadi 8, 5 miljonit. 2001.a. augustikuus vara võõrandamisel oli AS Tamsalu Terko kahju summas 13 421 000 krooni. 17.08.2001.a. tegi AS Tamsalu Terko notariaalse ostu-müügitehingu AS-ga Tamsalu Veskid ja samas sõlmis AS Tamsalu Terko ka lihtkirjaliku ostu-müügilepingu AS-ga Tamsalu Veskid. AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid sõlmisid 25.07.2001.a. kokkuleppe, mille kohaselt on AS Tamsalu Terko nõus müüma ja AS Tamsalu Veskid on nõus ostma tasaarvelduse korras materjale ja toodangut lao hinnakirja alusel kokku summas 5 130 271 krooni ja 75 senti, mida saab lugeda AS Tamsalu Terko kahjuks. Seega kokku sai AS Tamsalu Terko kahju varade alla turuhinna müümisega (sisuliselt varade kinkimine enda poolt moodustatud uuele firmale) summas 33 247 671 krooni ja 15 senti. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2003.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-41-03 märgitakse, et

§ 306lg.

2 sätestatud kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tähendab muuhulgas, et juhatuse liige peaks olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse

§ 315lg. 1 järgi. Samuti leiab Riigikohus, et Ts

ÜS (kuni 30.06.

1. a. kehtinud redaktsioon) § 108 lg. 1 tuleneb juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Analoogsetele seisukohtadele on Riigikohus asunud ka oma 06.05.
2. a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-45-03 ning 02.06.
3. a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-67-
4. 6 Hageja on seisukohal, et kostjad hageja juhatuse liikmetena ei ole tegutsenud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ega hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Kostjad, tegutsedes samaaegselt AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid huvides, ei ole ilmselgelt tegutsenud heas usus, vaid on sisuliselt kinkinud ära hageja vara.

§ 315

kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega on kostjad kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. AS Tamsalu Terko nõukogu liikmete lojaalsuskohustuse rikkumine seisneb selles, et ka hageja nõukogu liikmed ei täitnud äriühingu nõukogu liikme kohustusi äriühingu suhtes ning seega vastutavad nad solidaarselt juhatuse liikmetega, sest ainult neljakesi koos- E A , A J , H J ning K T - said nad eelistada iseenda huvisid äriühingu huvidele ning panid seega toime äriseadustiku nõuete rikkumise, mille tagajärjel tekkis AS Tamsalu Terko äriühingul kahju. AS Tamsalu Terko nõukogu on olnud teadlik asjaolust, et äriühing ei suuda täita riigipoolseid kohustusi ning et likvideerimisvahenditest ei piisa kõigi AS Tamsalu Terko kohustuste täitmiseks. 21.02.2001.a. on äriühingu nõukogu võtnud vastu otsuse, et tuleb alustada läbirääkimisi Eesti Erastamisagentuuriga 20 000 000 krooni vähendamiseks. 05.06.2001.a. oli nõukogu teadlik juulis toimuvast enampakkumisest, kus AS Hansa Liising Eesti omandas varad AS-lt Tamsalu Terko. 15.08.2001.a. nõukogu kinnitab augustis 2001.a. korraldatud enampakkumise tulemused, kus pakkumise oli teinud AS Tamsalu Veskid. Lojaalsuskohustuste rikkumine tuleneb juhtorganite kattuvusest AS-s Tamsalu Terko ja AS -s Tamsalu Veskid. AS Tamsalu Terko nõukogu liikmed on H J , K K , K T . AS Tamsalu Veskid nõukogu liikmed on K T , E A ja H J . Kokkuvõttes on K T nii AS Tamsalu Terko kui ka AS Tamsalu Veskid nõukogu liige, H J on nii AS Tamsalu Terko kui ka AS Tamsalu Veskid nõukogu liige. K K ei kuulu AS Tamsalu Veskid omanike ega juhtorganite hulka ning seega tema ei saanud ka rikkuda lojaalsuskohustust äriühingu ees. Kattus ka omanike ring. AS Tamsalu Terko juhtorganite liikmed olid aktsionärid H J , K T , E A , A J , kes aktsionäridena said otsustada, kes on AS Tamsalu Terko juhtorganite liikmed (nõukogu tagasikutsumine 2/3 häältega) (lisatud AS Tamsalu Terko põhikiri). AS Tamsalu Veskid asutaja ja ainuaktsionär on A J . A J , H J , E A ja K T olid kahe erineva äriühingu juhtorgani liikmed ning aktsionärid, kes tegid iseendaga tehinguid ning jätsid täitmata AS Tamsalu Terko kui äriühingu ees olevad lojaalsus- ja hoolsuskohutused, olles tehingute tegijatena teadlikud, et nad ei suuda tasuda AS Tamsalu Terko võlausaldajate nõudeid enam kui 20 000 000 krooni suuruses summas. 2001.a. kehtinud redaktsioonis sätestas

§ 316

, et nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. See norm tähendas, et nõukogu liige pidi äriühingu tegevuse planeerimisel ning juhtimisel lähtuma oma tegevuses äriühingu huvidest – äriühingu võlausaldajate huvidest, mitte aga iseenda huvidest. Juhul kui nõukogu liige ei täitnud talle pandud kohustusi, vastutas nõukogu liige solidaarselt vastavalt

§-s 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. 20.06.2006.a. vähendas hageja nõuet summale 25 923 577 krooni ja 76 senti ning palub selle summa kostjatelt solidaarselt välja mõista AS Tamsalu Terko (pankrotis) kasuks. II. Kostjate vastused. 1. E A oma kirjalikus vastuses on seisukohal, et hagi on täielikult põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses on esitatud mitmeid paljasõnalisi ja eksitavaid seisukohti ning väiteid, mis ei vasta tegelikkusele ja on oluliselt vastuolus seadusega. Hageja väidab, et juhatuse liikmed on rikkunud TsÜS §-des 37 ja 108 lg. 1 (kuni 01.07.2002 kehtinud sõnastus) ja ka

§-des 306 ja 315 lg. 1 (kuni 01.07.2002 kehtinud sõnastus) sätestatud kohustusi. 7 1) Kostja arusaama kohaselt omab vaidluse lahendamisel tähtsust 1) TsÜS § 46 lg. 1 (enne 01.07.2002 kehtinud sõnastus) sätestatu, et juhatuse või seda asendava organi liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud sellele juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt.

§ 306lg.

2 (enne 01.07.2002 kehtinud sõnastus) sätestab, et juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Hagiavalduses viidatud TsÜS §-s 37 fikseeritud tsiviilõiguse põhimõte kehtis läbi

§ 306lg.

2 ka 2001.a. Selle sätte kohaselt juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. AS Tamsalu Terko põhikiri ei sisalda juhatuse liikme kohustuste osas seadusega sätestatuga võrreldes olulisi erisusi. Põhikirja p. 6.1 kohaselt peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. 2)

§ 315lg.

1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ja kohutuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sisult samasugune oli juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus ka kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 46 lg. 1 alusel. Võlasuhtest tuleneva kahju hüvitamise kohustust täpsustas TSK 19. ptk., esmajoones §-d 222 ja 227. Lähtuvalt

§ 315lg.

1 (kuni 1.07.2002.a. kehtinud redaktsioonis) peab aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et juhatuse liige on rikkunud oma ametikohustusi, rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu ja et just rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju. Seega tuleb tuvastada nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, samuti juhatuse liikme süü rikkumises. Lähtuvalt

§ 315lg.

1 (kuni 1.07.2002.a kehtinud redaktsioonis) jaguneb tõendamiskoormis poolte vahel järgmiselt. Aktsiaselts (hageja) peab tõendama, et juhatuse liige (kostja) on rikkunud oma ametikohustusi ja just rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju. Eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu. See tähendab, et süü puudumist peab tõendama juhatuse liige (TSK § 227 teine lause). Sarnasele seisukohale äriühingu juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eelduste ja tõendamiskoormise suhtes jõudis Riigikohus ka oma 20.04.2003.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-41-03 (RT III 2003, 17, 164), 6.05 2003.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-45-03 ja 2.06.

1. a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-67-03 (RT III 2003, 21, 206) ja 11.05.2005.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-41-
2. Kostja on veendunud, et tema ei ole iialgi rikkunud ühtegi juhatuse liikme ametikohustust, vaid on tegutsenud kooskõlas seadusest, põhikirjast ja nõukogu seaduslikest otsustest tulenevate nõuetega. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist just ametikohustuste rikkumise tõttu. 3) hagiavalduses märgitakse paljasõnaliselt, et juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kostja väidab, et juhatus ei ole teinud ühtegi hagiavalduses näidatud tehingut mööda minnes nõukogu tahtest. Korraldus vara võõrandamiseks tuli otseselt nõukogu poolt. Juhatus ei ole talle antud pädevust ületanud, vaid on täitnud nõukogu seaduslikke korraldusi. AS Tamsalu Terko nõukogu 12.02.2001.a. koosolekul tuvastati, et ettevõte ei ole suuteline tasuma Eesti Erastamisagentuurile kogu lepingust tulenevat ostusummat. 25.04.2001.a. nõukogu koosolekul jõuti järeldusele, et äriühing ei ole võimeline täitma AS-ga Hansapank sõlmitud laenulepingust tulenevat 9 miljoni krooni suurust kohustust. Sellega seoses tegi nõukogu juhatusele kohustuseks alustada AS-ga Hansapank läbirääkimisi võimaliku kompromissi leidmiseks. Nõukogu 05.06.2001.a. koosolekul tuvastati, et AS Hansapank ei pikenda arvelduskrediidi tagastamise tähtaega ning AS Hansapank esitab avalduse täiturile kohustuse sundtäitmiseks. Nõukogu 23.07.2001.a. koosoleku protokollist nähtuvalt otsustas nõukogu, et AS-1 Tamsalu Terko puuduvad vahendid oma jooksvate kohustuste täitmiseks, mistõttu on vajalik korraldada täiendav 8 enampakkumine ja selle käigus realiseerida AS Tamsalu Terko koormamata vara. Enampakkumise tulemusel laekuvad vahendid peavad võimaldama asuda täitma ettevõtte jooksvaid kohustusi kolmandate isikute ees. Nõukogu otsustas sõlmida enampakkumise korraldamise lepingu Krull Investeeringute OÜ-ga. Nõukogu 15.08.2001.a. koosolekul otsustati kuulutada enampakkumise võitjaks AS Tamsalu Veskid ja anti juhatusele kohustus sõlmida kahe nädala jooksul ostu-müügilepingud vara võõrandamiseks 2 750 000 krooni eest. Suure osa hageja vara võõrandamiseks kolmandale isikule pidi kostjal, juhatuse liikmena, olema nõukogu nõusolek. Sellise toimingu tegemiseks, millega võis eeldatavasti kaasneda hageja ettevõtte seiskumine, peab juhatus näitama üles eriti suurt hoolsust ja lojaalsust äriühingule. Tehingute nõukoguga kooskõlastamise kohustus tuleneb konkreetselt ka

§-st 306 lg. 2 ja §-st 317 ning hageja põhikirja p-dest 6.1 ja 7.2. Vara võõrandati pärast nõukogu sellekohast otsustust. Vara müüs täitur AS Hansapank nõudmisel. Ükski nõukogu otsus ei olnud ilmselgelt õigusvastane. Asjaolu, et juhatus tegutses aktsiaseltsi vara võõrandamisel nõukogu korraldusel, välistab üheselt mõistetavalt juhatuse liikme vastutuse. Jõudes sellisele järeldusele, et juhatuse liige ei käitunud oma kohustuste täitmisel õigusvastaselt, puudub sisuline vajadus vaadelda seda, kas õiguspärase käitumisega tekitati hagejale kahju. 4) hagiavalduses heidetakse kostjale ette seda, et täitur R.Vokk müüs AS Hansapank kommertspandi realiseerimisel AS Tamsalu Terko vara väidetavalt alla turuhinna. Samuti müüdi Krull Investeeringute OÜ poolt vara väidetavalt alla turuhinna. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis oma 11.05.2005.A. lahendis nr. 3-2-1-41-05, et ainuüksi vara müük alla turuhinna ei tähenda automaatselt juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Hageja peab tõendama, et vara müümisel ei järginud kostja hoolsust, mida juhatuse liikmelt selles olukorras oodatakse, või rikkus näiteks lojaalsuskohustust (Vt. Riigikohtu lahend nr. 3-21-4105 p. 50). 5) hagiavalduses esitatud väidetavalt tekkinud kahju arvutamise metoodika on kostjale arusaamatu. Kahjuna mõistetakse TSK § 222 lg. 2 järgi võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Sellest tulenevalt saab kahju väljenduda vähemalt selles, et hageja vara müüdi ebasoodsatel tingimustel, s.t seda muul viisil müües saanuks suurema müügihinna. Sel juhul tuleb tuvastada müüdud vara turuväärtus müümise ajal ja võrrelda seda müügihinnaga. Kui hageja on seisukohal, et vara müüdi alla turuhinna, oleks ta võinud esitada ka hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras pankrotimenetluses nt. 01.01.2004.a kehtinud PankrS § 43 lg. 1 p. 3 järgi. Kostja ei tea, kas hageja on üldse esitanud nõude AS Tamsalu Veskid pankrotimenetluses. Nimetatud asjaolud ei selgu ka hagiavaldusest. 6) Kostja on seisukohal, et tema ei ole käitunud õigusvastaselt. Hagejale ei ole tekkinud kahju, sest vara võõrandati täituri poolt avalikul enampakkumisel turuhinnaga. Ülejäänud vara müüdi avalikul enampakkumisel. Kui ei ole õigusvastast käitumist ning kahju, siis ei saa olematute asjaolude vahel esineda ka põhjuslikku seost. 7) Süüd sisustab TSK § 227 tahtluse ja ettevaatamatuse vormis. See tähendab, et kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ei rikkunud kohustust hooletult ega tahtlikult. Samas on juhatuse liikme kohustuste omapärast tulenevalt süü puudumise tõendamine komplitseeritud. See puudutab esmajoones juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist, kus hageja peab juba kohustuse rikkumiseks tõendama, et juhatuse liige ei käitunud piisavalt hoolsalt (Vt. Riigikohtu lahend nr. 3-21-41-05 p. 50). Asjaoluga, et kostja tegutses hageja poolt vaidlustatud toimingutes nõukogu korraldusel, on objektiivselt välistatud hoolsuskohustuse rikkumise võimalus. Jõudes sellisele järeldusele, on omakorda välistatud süü esinemine kostja tegevuses. 8) kokkuvõttes leiab kostja, et hageja nõue kostja vastu on tõendamata. Kostja tegevuses ei esinenud tsiviilõigusliku vastutuse aluseid. Kostja kui juhatuse liige, ei saanud mõjutada 9 seda, et võlausaldajast AS Hansapank realiseeris hageja kohustuste täitmiseks kommertspandi. Hagejal puudus õiguslik võimalus mõjutada ametlikku täitemenetlust. Kommertspandi realiseerimisest alles jäänud vara müük enampakkumisel toimus nõukogu otsustuse ja selle alusel juhatusele tehtud korralduse põhjal. Kostjal ei olnud õiguslikku võimalust väärata nõukogu tahte elluviimist. Nõukogu tahe ei olnud õigusvastane, mis andnuks juhatusele võimaluse nõukogu otsustuse eiramiseks. Kostja ei ole rikkunud hoolsusega ka mitte lojaalsuskohustust. Kostja ei rikkunud äriühingu põhikirjast või seadusest tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et täitur realiseeris hageja vara kommertspandi täitmisele pööramise näol, ei saanud äriühingule kahju põhjustada. Ülejäänud, pandiga koormamata vara müüdi enampakkumisel, mille tulemusel formeerus vara objektiivne turuhind. Vara turuhinnaks ei ole kinnisvarabüroode arvamus, vaid hind, mida ollakse reaalselt nõus selle vara eest maksma. Kostja tegevus ei põhjustanud hagejale varalist kahju. Kostjal puudub süü selles, et ta allkirjastas nõukogu korraldusel vara müügilepingu. Kostja tegevuses ei ole realiseerunud tsiviilõigusliku vastutuse alused, mistõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata ja mõista AS-lt Tamsalu Terko (pankrotis) välja E A ’ule põhjustatud kohtukulud. Kostja A J kirjalik vastus. vastus. Kostja A.J hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses, kuivõrd see on põhjendamatu ja tõendamata. Kostja esitab hageja väidetele järgnevad vastuväited. 1) 23.04.2001.a. teavitas Hansapank, et laenu tasumise tähtaega ei ole võimalik pikendada, ja andis ligikaudu 9 miljoni kroonise laenu tasumise tähtajaks 30.04.2001.a. AS-l Tamsalu Terko ei olnud võimalik summat selles ajas tasuda. 02.05.2001.a. esitas Hansapank sissenõudmisavalduse kohtutäitur Reet Vokk’ile. 28.05.2001.a. väljastas R.Vokk täitekutse. Täitmise tähtajaks on märgitud 28.05.2001.a. Tähtaeg oli ebamõistlik, sest täitmise tähtaeg ja teate kättesaamise tähtaeg oli sama. 07.06.2001.a arestis kohtutäitur R.Vokk AS Tamsalu Terko vara. Võlgniku esindaja A.J viibis arestimise juures. Hinna osas pooled kokkuleppele ei jõudnud ja seda kajastab ka hindamise akt. Vastavalt sissenõudja ehk Hansapanga poolt esitatud hindamisaktile ei olnud võimalik määrata vara turuväärtust. Arestitud vara väärtuseks määras kohtutäitur 8 500 000 krooni. Arestitud vara nimekiri oli neljakümnel lehel. 27.06.2001.a. avaldas kohtutäitur R.Vokk Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteate, milles kohaselt pidi vara müük toimuma 09.06.2001.a. Kohtutäitur eksis kuupäevaga. Tehtud vea parandas ta 04.07.2001.a, kui ta avaldas uue teadaande Ametlikes Teadaannetes, milles palus lugeda enampakkumise toimumise ajaks 09.07.2001.a. Kostja ei näe sellises käitumises midagi seadusevastast ning ei mõista, miks pöörab hageja sellele nii suurt tähelepanu. Iga mõistlik isik pidi aru saama, et juba läbiviidud enampakkumise kuulutust ei ole mõtet avaldada. Küsimuste lahendamiseks oli 27.06.2001.a avaldatud ka telefoninumber. Kui hageja leiab, et täitemenetluse seadustiku § 61 lg. 2 toodud enampakkumise väljakuulutamise 10päevast tähtaega ei ole järgitud, siis kostja on seisukohal, et 04.07.2001.a teadaandega see puudus kõrvaldati, ja kuna keegi vastu ei vaielnud, tuleb lugeda teadaanne õigeaegselt esitatuks. Juhul kui hageja selle väitega ei nõustu, tuletab kostja meelde, et kõigil asjast huvitatud isikutel oli võimalik kohtu kaudu taotleda enampakkumise kehtetuks tunnistamist ühe aasta jooksul, vastavalt TMS § 64

§-ga 306 lg. 2. Kostja märgib, et selline müügitehing mitte ei tekitanud kahju, vaid aitas seda ära hoida. Vara otsustati võõrandada selleks, et likvideerida tekkinud võlgnevused. Selline käitumine on igati kohane äriühingule ning näitab, et äriühing teostas oma tsiviilkohustusi heas usus vastavalt sel ajahetkel kehtinud TsÜS §-le 108 1g. l. Kostja märgib, et PS § 31 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, käsutada ja käsutada, kusjuures kitsendused sätestab seadus. Käesoleval juhul puudusid seadusest tulenevad kitsendused, mille alusel oleks piiratud eraõigusliku juriidilise isiku õigus oma vara võõrandada. 2) Juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekal viisil on sätestatud

§-s 306 lg. 2. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse

§ 315lg. 1 järgi. Ts

ÜS § 108 lg. 1 kohaselt oli juhatuse liikmel kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Siit tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti. Kostja ei mõista, kuidas on hageja sellise järelduseni jõudnud, et kostjad ei ole ilmselgelt tegutsenud heas usus, vaid on sisuliselt kinkinud ära hageja vara. Kostja on põhistanud, et sundenampakkumine toimus seetõttu, et AS Tamsalu Terko ei suutnud endale võetud kohustusi täita. Hansapank realiseeris temale kuuluva õigust, AS Tamsalu Terko juhatusel ei olnud võimalust selle täitmist takistada. Enampakkumise kuulutus oli avalik, kõigil soovijatel oli võimalik sellest osa võtta. Osa võttis ainult AS Hansa Liising, kes omandas AS Tamsalu 11 Terko vara. Hagiavaldusest ei nähtu, millele toetudes hageja väidab, et eelistati läbi iseenda huvide Hansapanka. Pärast Hansapanga nõude rahuldamist puudusid AS-1 Tamsalu Terko rahalised vahendid, vajalik oli korraldada täiendav enampakkumine, et majandustegevust jätkata. Läbi viidi kõigile seaduse nõuetele vastav enampakkumine, mille võitjaks osutus AS Tamsalu Veskid. Lepingut sõlmima kohustas kostjat AS Tamsalu Terko nõukogu. Selle tehinguga välditi aktsiaseltsile tekkida võivat kahju, mitte ei kahjustatud aktsiaseltsi huve. Kostja AS Tamsalu Terko juhatuse liikmena tegutses AS Tamsalu Terko ja tema võlausaldajate parimates huvides, sooritades toiminguid ja tehinguid vajaliku hoolsusega. Arusaamatuks jääb hageja väide, et sellise otsuse tegemisel ei olnud kostja hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ja võttis aktsiaseltsile põhjendamatu riski. 3) Kostja vaidleb vastu ka hageja poolt esitatud kahjude nimekirjale. 09.07.2001.a läbi viidud sundenampakkumise käigus omandas AS Hansa Liising vallasvarana ehitised, ehitistes asunud vallasvara, tibud ja kanad, debitoorsed nõuded ja vilja. Kostja ei nõustu Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ atesteeritud hindaja Erkki Luhamaa hinnanguga, et AS Tamsalu Terko tehasekompleksi müügihind 2001.a turusituatsioonis võinuks olla 14 000 000 krooni, sest vahetult enne AS Hansa Liisingu ja AS Tamsalu Veskid vahel sooritatud tehinguid ei olnud võimalik turuväärtust määrata. Tamsalus on koos lähiasulatega umbes 3000 elanikku ning investeeringuid tootmisse tehakse vähe. Loomakasvatushooneid ei saa eriotstarbeliste varade hulka liigitada. Sellest hoolimata on tühjalt seisvate suuremate tootmis-ja loomakasvatuskomplekside (kanalad, seafarm) likviidsus väga madal. Tervikkomplekside müümine on võimalik vaid koos asutava ettevõttega juhul, kui ettevõtte tegevus hoonetes jätkub. Müügihind sõltub eelkõige ettevõtte majandamisvõimalustest. Ostja peab arvestama ka lähitulevikus vajalike investeeringutega maa erastamiseks, hoonete ja seadmete kaasajastamiseks ning mittevajalike hoonete ja rajatiste lammutamiseks. Vabu, erinevas suuruses hooneid on pakkumisel hulgaliselt, sealhulgas on juba pikemat aega tühje hooneid ka käsitletavates tootmiskompleksides. Vabadele hoonetele sisuliselt aktiivne nõudlus puudub. Aastas võetakse ümbruskonnas erineval viisil kasutusele vaid mõni üksik tootmis- ja/või põllumajandushoone. Lähiaastatel võib eeldada mõningat investeeringute suurenemist maapiirkondade tootmisse, kuid olulist muutust see tootmispindade kinnisvaraturul ei too. Esitatud eksperthinnangule tuginedes leiab kostja, et tõendamata on hageja väide kahju tekitamisest. Eksperthinnang nr. 890/071 on koostatud vara arestimisega ja vara võõrandamistehingutega samal ajal, järelikult kajastavad ka turu seisukorda adekvaatsemalt kui kaks aastat hiljem esitatud eksperthinnang. Hageja ei ole selgitanud, millistele andmetele tuginedes on hageja määranud vilja hinna. AS Tamsalu Terko valduses oli ainult söödateravili, mis on oluliselt madalama turuväärtusega. Seega ei saa kostja nõustuda ka toodud toiduteravilja hindadega hinnakirjaga. AS Tallegg poolt antud aktis on märgitud, et AS Tallegg hindab varasid vastavalt päringus toodud andmetele. Hinnang on aga antud ligikaudu kaks aastat hiljem, mis kindlasti ei kajasta 2001.a. turuolukorda. Kostja leiab, et sellist dokumenti ei saa lugeda dokumentaalseks tõendiks ning selle dokumendi alusel ei ole võimalik teha paikapidavaid järeldusi. Hagejad ei ole mingilgi viisil näidanud, millisel alusel on nad märkinud kahju suuruseks hagiavalduses toodud summa. Kostja rõhutab veel kord, et vara võõrandati sundenampakkumise käigus ning kostja täitis kõik temale TMS pandud kohustused. Kohtutäitur määras arestitud vara hinna. See, millise summa eest ja kellele AS Hansa Liising temale kuuluva vara võõrandab, ei sõltu mitte mingil juhul kostjast. Seega oli AS Hansa Liisingu poolne otsus võõrandada AS Tamsalu Terko vara AS-le Tamsalu Veskid AS Hansa Liisingu otsus ja hagejapoolsete oletatavate ebaseaduslike skeemide esitamine on ebamõistlik ning kantud soovist kostjat kahjustada. Hageja hinnangul oli 17.08.2001.a. enampakkumise käigus võõrandatud vara hind võõrandamise hetkel järgmine: kanalahoonete kompleks 5-8 miljonit, hageja nimetab 12 keskmiseks hinnaks 6 500 000 krooni, seakasvatuse kompleks (koos sigadega) 8 457 000 krooni, transpordivahendid 1 219 000 krooni. Hageja väitel on kostja põhjustanud nimetatud toimingutega AS Tamsalu Terko kahju suuruses 16 176 000 krooni. Kostja leiab, et sellised hinnangud on väärad ning AS Tamsalu Terko juhatuse liikmena sõlmis kostja müügilepingud sõlmimise ajal parimatel võimalikel tingimustel, sealjuures parima võimaliku hinnaga. Kostja põhistab seda järgnevalt.

1. AS Tallegg on nimetanud oma kirjas nr. 8000-13/335 kanakasvatushoonete hinnaks 5-8 miljonit krooni, kuid kirjast ei nähtu, milliseid konkreetseid hooneid on hinnatud ning millistest lähteandmetest lähtudes on hinnang antud. Kostja ei saa nõustuda kirjas viidatuga, et hindamise aluseks on vähim hind, mida sama kasutuseesmärgiga hoone eest on saadud. Tamsalu vallas puudus enne tehingu tegemist praktika sarnaste hoonete müümise kohta ja õige ei ole ka teistes piirkondades asuvate sarnaste hoonete müügihindadest lähtumine, kuna ehitiste väärtus on ehitise asukohast otseses sõltuvuses. 2001.a juulikuu seisuga olid mitmed Lääne-Virumaal paiknevad linnukasvatuskompleksid tootmisest välja langenud ning ühtegi kompleksi ei olnud õnnestunud realiseerida. Kostjale teadaolevalt puuduvad AS-1 Tallegg vajalikud litsentsid ja atesteeritud kinnisvara hindajad, mis võimaldaks neil adekvaatseid hinnanguid anda. Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ käest tellitud 18.07.2001.a. eksperthinnangust nr. 890/071 nähtuvalt puudub kõnealustel ehitistel turuväärtus.
2. AIU Põllumajanduse OÜ hindamise aktist nähtub, et seakasvatuse kompleksi hind on 8,457 miljonit krooni, mis koosneb seakasvatuseks vajalike hoonete, rajatiste ja sisseseade ning väidetavalt AS-le Tamsalu Terko kuulunud elavloomade maksumusest. AIU POÜ poolt koostatud hindamise aktis on märgitud, et vaatlusaluses piirkonnas on sarnaste hoonete tehingu hinnad sõltuvalt hoone asukohast ja seisukorrast 100-300 kr/m
3. Arvestades seakasvatuse väga head seisu 2001.a. oleks hoone hinnaks 220 kr/m
4. Lisatud on, et käesoleval ajal on hoone rahuldavad seisukorras ning olulisi parendusi ei vaja. Kostja ei nõustu hindamisaktiga, millele hageja on tuginenud. AIU POÜ poolt koostatud hindamisaktis on mainitud hoone seisu käesoleva aja ehk siis 2003.a. seisuga. Relevantne ajahetk oli aga 2001.a. juulikuu. Kahe aasta jooksul tegi hoone uus omanik parendusi, mis hoone seisukorda märgatavalt parandasid. Kostjale jääb arusaamatuks, mida tähendab hindamisaktis toodud lause -vaatlusaluses piirkonnas samaste hoonetega tehtud tehingute hinnad on sõltuvalt hoone asukohast ja seisukorrast 100-300 kr/m
5. AIU POÜ ei ole täpsustanud kas vaatlusaluseks piirkonnaks on Tamsalu vald, LääneVirumaa või Eesti Vabariik. Nagu eelpool juba mainitud on ehitiste väärtus ehitise asukohast otsese sõltuvuses. Kostja leiab, et kuna AIU POÜ ei olnud tutvunud vaidlusaluse kompleksi seisukorraga 2001.a., siis ei ole ta ka pädev hoone seisukorda selle aja seisuga ka määratlema. Seega on AIU POÜ poolt pakutav ruutmeetri hind oletuslik ega põhine tegelikul olukorral. Samuti ei viita AIU POÜ ühelegi konkreetsele tehingule, mille arvnäitajaid saaks kontrollida. Kostja on seisukohal, et hindaja ei ole lähtunud reaalselt toimunud tehingutest. Kostjale teadaolevalt ei tehtud perioodil 2001.a. kuni 2003.a. Tamsalu vallas või selle lähinaabruses analoogsete kinnistutega tehinguid, mistõttu ei ole turuhinna võrdlev analüüs võimalik. Kostjale teadaolevalt puuduvad AIU POÜ-1 vajalikud litsentsid ja atesteeritud kinnisvara hindajad, mis võimaldaks neil adekvaatseid hinnanguid anda. Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ käest tellitud 18.07.2001.a. eksperthinnangust nr. 890/071 nähtuvalt puudub kõnealusel ehitisel turuväärtus. AIU POÜ poolt esitatud hinnang loomade väärtusele on esitatud üksnes ja ainult lähtudes AIU POÜ enda raamatupidamise andmetest. AIU POÜ on hindamisel lähtunud valedest lähteandmetest. AS Tamsalu Terko (pankrotis) pankrotihaldurite valduses on inventuuriakt ja nuumsigade kasvatamise koostööleping nr. 11, millest nähtuvalt AS Tamsalu Veskid ei ostnud AS-lt Tamsalu Terko (pankrotis) mitte 6540 siga, nagu hindamisaktis märgiti. Üle anti (mitte müüdi) 6432 siga. AS Tamsalu Terko (pankrotis) poolt üleantud sigadest kuulus 1323 looma 13 kooskõlas lepinguga AS-le Rakvere Lihakombinaat. Nimetatud koostöölepingu nr. 11 lisakokkulepete kohaselt oli AS Rakvere Lihakombinaat lisaks eelmainitud loomadele üle andnud AS-le Tamsalu Terko (pankrotis) kasvatada 2200 looma. Seega kuulus AS-le Tamsalu Terko (pankrotis) 17.08.2001.a. müügilepingute sõlmimise seisuga 2909 siga. Kostja leiab, et üksikute AIU POÜ poolt väidetavalt tehingute hinna põhjal ei saa teha järeldust konkreetse kauba turuväärtuse kohta. AIU POÜ poolt esitatud hindade ekslikkust tõendavad ka Eesti ühe suurima sealiha kokkuostja AS Rakvere Lihakombinaadi poolt kehtestatud sisseostuhinnad, mille kohaselt on nahaga emiste hinnad 5 kr/kg (AIU POÜ väitel 14,30 kr/kg), täiskasvanud kultide hind 6kr/kg (11 kr/kg), kesikute hinnad sõltuvalt kaalust 58 kr/kg (21,39 kr/kg), põrsaste hind sõltuvalt kaalust 19,09-30 kr/kg (43 kr/kg) ning nuumikute hinnad sõltuvalt kaalust 13-23,10 kr/kg. Eeltoodust tuleneb, et AIU POÜ poolt esitatud hinnad on ebaõiged ja eksitavad kohut. AS Aico Agro poolt 26.05.2003.a. koostatud hindamisaktist tulenevalt hindab AS Aico Agro AS Tamsalu Terko (pankrotis ) poolt AS-le Tamsalu Veskid võõrandatud sõidukite väärtuseks kokku 1 219 000 krooni. Kostja ei nõustu sellega ja selgitab, et mitmed võõrandatud transpordivahendid olid kasutuskõlbmatud ning vajasid kapitaalremonti. Arvestades AS-i Aico Agro hindamisaktis toodud transpordivahendite väidetavaid maksumusi, on ilmne, et remonti vajavate sõidukite reaalne väärtus puudus, kuna kulutused nende kordategemisele ületaksid võimaliku turuväärtuse. Ülevaatuse aktist nähtuvalt moodustas täielikult amortiseerunud transpordivahendite maksumus AS Aico Agro hindamisakti toodud hindadest lähtudes 299 000 krooni. AS Aico Agro hindamisaktis on AS-i Tamsalu Terko omandina hinnatud muuhulgas traktorit Lamborghini 135, mis aga kuulus AS-le Hansa Liising Eesti. Seega on hindamisaktis alusetult hinnatud kõnealust traktorit kui AS Tamsalu Terko vara 400 000 krooni ulatuses. Kostja leiab, et hindajana ei ole AS Aico Agro võtnud arvesse hinnatavate transpordivahendite seisukorda, pole olnud järjepidev ning on hindu märkinud meelevaldselt. Näitena märgib kostja, et transpordivahend MTZ 80, väljalaskeaastaga 1989, väärtuseks on hinnatud vastavalt hindamisaktile nr. 34 10 000 krooni, samas on hindamisaktis nr. 36 tähistatud identse transpordivahendi, väljalaskeaastaga 1988, väärtuseks hinnatud 12 000 krooni. Hindamisaktis nr. 31 ja nr. 33 tähistatud Tl 6 MG UI on hinnatud ühe hinnaga, kuigi ühel juhul on väljalaskeaasta 1984 ning teisel juhul
6. AS Aico Agro hindamisakti analüüs näitab seda, et hindaja on transpordivahendite hinnad määranud suvaliselt oma parema äranägemise järgi, ühte ja sama vara on ühe ja sama akti lõikes hinnatud kuni kahekordse erinevusega. Kuna hindade määramisel ei ole arvestatud vara seisukorra ja selle tegeliku turuväärtusega, ei ole võimalik hindamisakti usaldusväärse dokumentaalse tõendina käsitleda. Eeltoodust ilmneb üheselt, et 17.08.2001.a. sõlmitud notariaalne ostu-müügi leping ning lihtkirjalik ostu-müügi leping sõlmiti lepingute sõlmimise ajal parimatel võimalikel tingimustel ning hageja väited, nagu toimunuks vara võõrandamine alla selle tegeliku turuväärtuse ja nagu sellega oleks kostja AS Tamsalu Terko juhatuse liikmena põhjustanud aktsiaseltsile kahju, on alusetud ning pahatahtlikud. AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid sõlmisid 25.07.2001.a. kokkuleppe, mille kohaselt on AS Tamsalu Terko nõus müüma ja AS Tamsalu Veskid ostma tasaarvelduse korras materjale ja toodangut lao hinnakirja alusel dokumendis toodud kogustes summas kokku 5 130 271, 75 krooni. Kuigi tasaarveldus pidi toimuma AS-le Tamsalu Veskid loovutatud AS Tamsalu Terko deebitoridega kogusummas 3 417 184,75 krooni, ei nähtu sellist tasaarvelduse aluseks olevaid andmeid ning seega sai AS Tamsalu Veskid AS Tamsalu Terko kuulunud varasid summas 5 130 271,75 krooni. Hageja on jätnud tähelepanuta nimetatud dokumendi esimese ja teise lõigu. AS-le Tamsalu Veskid loovutas nõuded AS Tamsalu Terko deebitoride vastu AS Hansa Liising. AS Tamsalu Terko deebitoride raha summas 3 417 184,75 krooni laekumisega AS Tamsalu Terko arveldusarvele on AS Tamsalu Terko kohustatud antud raha üle kandma AS Tamsalu Veskid arveldusarvele. Järelikult oli AS-1 Tamsalu Veskid õigus teha tasaarvestus antud nõude 14 ulatuses. AS Hansa Liisingu poolt saadetud teatis asub pankrotihaldurite valduses. Ülejäänud osa tasaarveldusest moodustas AS Tamsalu Terko võlgnevus AS Tamsalu Veskid ees, mis tulenes sellest, et AS-1 Tamsalu Terko puudusid vahendid seafarmis olevate ja AS Rakvere Lihakombinaadilt nuumsigade kasvatamise koostöölepingu nr. 11 ja selle lepingu lisa alusel saadud 3523 nuumiku ülalpidamiseks. Vastavad dokumendid asuvad kostja teada AS Tamsalu Terko raamatupidamisdokumentide hulgas, mis on pankrotihaldurite valduses. Eeltoodust lähtuvalt leiab kostja, et ta ei ole nende tehingutega tekitanud hagejale mingisugust kahju. Hageja väited on alusetud, tõendamata ning tuleb jätta tähelepanuta ja Tamsalu Terko (pankrotis) hagi A J ja E A 'u vastu tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Kostja palub jätta kõik kohtukulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kohtukulud, sealhulgas kulutused õigusabile vastavalt menetluse käigus esitatavatele kuludokumentidele. Kostja H J hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja esitab hagile järgmised vastuväited. 1) kostja kui aktsiaseltsi nõukogu liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele suunatud nõude esitamise õiguslikuks aluseks on hageja viidanud

§-le 327 selle sätte kuni 01.07. 2002.a. kehtinud redaktsioonis. Lähtuvalt

§-st 327 vastutavad nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt

§ 315sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed.

Nõukogu liige vabaneb vastutusest aktsiaseltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. 2) seega lähtuvalt

§-st 327 peab aktsiaseltsi nõukogu liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et nõukogu liige on rikkunud oma ametikohustusi, rikkumine toimus nõukogu liikme süü tõttu ja just rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju. Seega tuleb tuvastada nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, samuti nõukogu liikme süü rikkumises. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-41-05 tehtud otsuses märkinud, et lähtuvalt

§ 315lg.

1 (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioonis) jaguneb tõendamiskoormis poolte vahel järgmiselt. Aktsiaselts (hageja) peab tõendama, et juhatuse liige (kostja) on rikkunud oma ametikohustusi ja just rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju. Eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu, süü puudumist peab tõendama juhatuse liige (TSK § 227 teine lause). Kuna nõukogu liige vastutab oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest vastavalt

§-s 427 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed, siis peab hageja tõendama, et kostja on rikkunud oma ametikohustusi ja just rikkumise tõttu tekkis hagejale kahju 3) hageja ei ole märkinud, milliseid äriseadustiku nõudeid nõukogu liikmed rikkusid ja milliste tegudega nad neid kohustusi rikkusid. Hagiavalduses on käsitletud üksnes juhatuse liikmete kohustuste rikkumisi. Kuna aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmete kohustused on erinevad, ei saa juhatuse liikmete rikkumisi lugeda samaaegselt ka nõukogu liikmete rikkumisteks. Igal konkreetsel juhul tuleb välja selgitada konkreetse isiku kohustused ja see, kas ning kuidas ta neid rikkunud on. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja eelistas iseenda huvisid äriühingu huvidele ega olnud äriühingu suhtes lojaalne. Hageja arvates seisneb kostjapoolne lojaalsuskohustuse rikkumine selles, et kostja, olles samaaegselt AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid nõukogu liige, tegi iseendaga tehinguid, rikkus eelnimetatud viisil nõukogu liikme kohustusi vara võõrandamisel hageja suhtes läbi viidud täitemenetluses 09.07.2001.a. toimunud sundenampakkumisel ning 25.07.2001.a. ja 17.08.2001.a. sõlmitud ostumüügilepingute alusel. Kostja ei ole rikkunud hageja nõukogu liikmena lojaalsuskohustust ega eelistanud iseenda huve äriühingu huvidele. Kostja ei ole teinud tehinguid hagejaga ega AS-ga Tamsalu Veskid ega esindanud neid äriühinguid hageja osutatud tehingute tegemisel. Kostja selgitab, et vara võõrandamine täitemenetluses 09.07.2001.a. viidi läbi sundenampakkumisel.

1. aastal tekkis hagejal käibelangus, mis oli põhjustatud 15 ebastabiilsest olukorrast Eesti põllumajanduses ning ebavõrdsest konkurentsist importtoodanguga. Täiendavate käibevahendite saamiseks võttis hageja AS-lt Hansapank laenu - 20.05.1999.a. arvelduskrediidilepinguga 4 miljonit krooni, 20.05.1999.a. laenulepinguga 4 miljonit krooni ja 26.11.1999.a. laenulepinguga 8 miljonit krooni. Laenude tagasimaksmise kohustus tagati kommertspandiga hageja tööstuslikule tervikvarale. Laenude tagastamise lõpptähtaeg oli 30.04.2001.a. ning AS Hansapank ei olnud nõus seda tähtaega pikendama, vaid nõudis hagejalt laenulepingutest tulenevate varaliste kohustuste kohest täitmist. Kuna hagejal ei olnud selle nõude täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid, esitas AS Hansapank 02.05.2001.a. kohtutäitur R.Vokkile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Ka täitemenetluse käigus peeti AS-ga Hansapank võlgnevuse ajatamise küsimuses läbirääkimisi, kuid need ei andnud tulemust. Täitemenetluses 09.07.2001.a. toimunud sundenampakkumisel võõrandas kohtutäitur R. Vokk AS Hansapank nõude rahuldamiseks kommertspandiga koormatud vara hinnaga 8,5 miljonit krooni. Kuna tegemist oli täitemenetluse seadustiku alusel toimunud täitemenetlusega, mida viis läbi avalik-õiguslikku ametit pidav kohtutäitur, ei olnud kostjal nõukogu liikmena mingit võimalust seda menetlust ega vara sundmüüki mõjutada. Kostja pädevuses ei olnud täiturile täitemenetluses sundenampakkumise läbiviimiseks nõusoleku andmine ega muul moel tema tegevuse takistamine. Sel põhjusel ei olnud kostjal võimalik ka täitemenetluse käigus enda huvisid hageja huvidele eelistada. Seega ei ole kostja seoses selle tehinguga nõukogu liikme kohustusi rikkunud. 25.07.2001.a. AS Tamsalu Terko ja AS Tamsalu Veskid vahel sõlmitud materjalide ja toodangu ostu-müügilepingust ei olnud kostja teadlik ega saanud seetõttu selle tehinguga seoses kuidagi enda huvisid äriühingu huvidele eelistada. Kostja ei ole andnud nõukogu liikmena AS Tamsalu Terko juhatusele sellise lepingu sõlmimiseks enda nõusolekut. Seega ei ole kostja seoses selle tehinguga nõukogu liikme kohustusi rikkunud. AS Hansapank nõude rahuldamiseks müüdi täitemenetluses praktiliselt kogu AS Tamsalu Terko tööstuslik tervikvara. Selle tagajärjeks oli AS Tamsalu Terko tootmistegevuse seiskumine. Hageja tegeles muuhulgas ka kana- ja seakasvatusega, mis nõuab lindude ja loomade pidevat söötmist. Kuna seoses AS Hansapank nõude täitmisega pöörati täitemenetluses sissenõue ka AS Tamsalu Terko arveldusarvetele ja debitoorsetele võlgnevustele, siis puudusid AS-l Tamsalu Terko looma- ja linnusööda ostmiseks ning muude jooksvate kohustuste täitmiseks vajalikud käibevahendid. Samas võis juba ühepäevane viivitus loomade, lindude söötmisel endaga kaasa tuua lindude ja loomade hukkumise ning sellega ettevõttele olulise majandusliku kahju tekkimise. Seega tuli kiiresti sellele probleemile lahendus leida. Nõukogu kohustas juba 28.06.2001.a. toimunud koosolekul (tl 51) juhatust esitama nõukogule hiljemalt 10.07.2001.a. ettepanekud AS Tamsalu Terko edasise tegevuse jätkamise võimaluste kohta. Probleemi lahendusena tegi juhatus nõukogule ettepaneku võõrandada äriühingu vara ning korraldada võimalikult kõrge hinna saamiseks avalik enampakkumine. Juhatus oli lasknud vara hinnata eksperdil (Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ kinnisvarahindaja Eero Olanderi hinnang 18.07.2001.a.), kes leidis, et müüdavatel tootmishoonetel puudus turuväärtus ning soovitas neid võõrandada tervikvarana. 23.07.2001.a. toimunud koosolekul (tl. 52) otsustaski AS Tamsalu Terko nõukogu, pärast juhatuse liikme A.J ettekande ärakuulamist, korraldada AS Tamsalu Terko vara võõrandamiseks avalik enampakkumine. Otsuste tegemisel lähtus nõukogu juhatuse esitatud selgitustest ja põhjendustest. Kuna ekspert soovitas müüa tootmishooned tervikvarana ning leidis, et võõrandatavatel tootmishoonetel puudus turuväärtus, pandi vara müüki tervikuna ja ilma alghinnata. Seega oli nõukogu otsus juhatuse esitatud andmetele tuginedes kaalutletud ja majanduslikult põhjendatud. Enampakkumise läbiviimiseks otsustati sõlmida tööettevõtuleping Krull Investeeringute OÜ-ga. 15.08.2001.a. nõukogu koosoleku (tl. 53) esitas juhatuse liige A.J nõukogule ettekande läbiviidud enampakkumise tulemustest. Kuna enampakkumine oli avalik ning kõigil soovijatel 16 oli võimalik sellel osaleda, kujunes selle käigus välja pakutud vara tegelik turuhind. Enampakkumisel tegi kõrgeima pakkumise AS Tamsalu Veskid ning nõukogu andis juhatusele nõusoleku temaga müügilepingu sõlmimiseks. 17.08.2001.a. notariaalse ostu-müügilepinguga AS Tamsalu Terko müüs AS-le Tamsalu Veskid koormamata hooned koos seadmete ja loomadega ning samal kuupäeval sõlmitud lihtkirjaliku ostu-müügilepinguga ka transpordivahendid. Kuna müügilepinguga läks kogu linnu- ja loomapidamine üle ostjale, vabanes AS Tamsalu Terko lindude ja loomadega seotud kohustustest ning sai ühtlasi ka jooksvate kohustuste täitmiseks vajalikke käibevahendeid. Seega ei rikkunud kostja nõukogu liikmena juhatusele vara müügiks nõusolekut andes nõukogu liikme kohustusi. Kuna kostja ei ole nõukogu liikme kohustusi rikkunud, ei ole poolte vahel kahju hüvitamise võlasuhet tekkinud. 4) kostja on seisukohal, et hagejale ei ole hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkinud. 09.07.2001.a. toimunud sundenampakkumisel omandas AS Hansa Liising hagejalt AS Hansapank kasuks kommertspandiga koormatud vara hinnaga 8,5 miljonit krooni. Kostja ei nõustu hageja väitega, et selle vara tegelik hind oli 23 196 400 krooni. Kuna vara hind kujunes täitemenetluses läbi viidud avaliku sundenampakkumise tulemusena, oligi see sel hetkel selle vara tegelik turuhind. Seega ei ole hagejale sellest tehingust kahju tekkinud. Hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud 12.02.2003.a. koostatud Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ kinnisvarahindaja Erkki Luhamaa arvamus ei saa tõendada tehasekompleksi turuhinda 2001.a. sundenampakkumise ajal, sest selle arvamuse aluseks on võetud tehasekompleksi seisukord hinnangu andmise ajal. Ka on see arvamus vastuolus kostja A. J poolt kohtule esitatud 11.05.2001.a. koostatud Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ kinnisvarahindaja Eero Olanderi poolt antud arvamusega, mille kohaselt ei olnud võimalik selle tehasekompleksi turuväärtust määrata. Ka kohtutäituri poolt 07.06.2001.a. koostatud vallasvara arestimise aktis on märgitud, et vastavalt sissenõudja poolt esitatud hindamisaktile ei ole võimalik vara turuväärtust määrata. Kostja arvates ei ole
2. aastal võimalik määrata
3. aasta seisuga turuväärtust varale, mille turuväärtust 2001.a. ei olnud võimalik määrata. 25.07.2001.a. sõlmitud ostu-müügilepinguga ostis AS Tamsalu Veskid hagejalt materjale ja toodangut hinnaga 5 130 271,75 krooni. AS Tamsalu Veskid tasaarvestas ostuhinna tasumise kohustuse AS Tamsalu Terko kohustustega tema suhtes. Kuna selline tasaarvestus oli selle tehingu tegemise ajal kehtinud TSK § 234 kohaselt kehtiv, lõppes sellega pooltevaheline võlasuhe. Seega ei ole hagejale sellest tehingust kahju tekkinud. 17.08.2001.a. sõlmitud ostu-müügilepingutega ostis AS Tamsalu Veskid hagejalt kanala hoonetekompleksi, seakasvatuse kompleksi ja transpordivahendid hinnaga 2 755 000 krooni. Müügilepingule eelnes Krull Investeeringute OÜ poolt läbiviidud avalik enampakkumine, millele tegi parima pakkumise AS Tamsalu Veskid. Kostja ei nõustu hageja väitega, et nende müügilepingutega müüdud vara tegelik turuhind oli 16 176 miljonit krooni. Hageja esitatud tõenditele esitab kostja järgmised vastuväited: AS Tallegg 09.04.2003.a. kiri nr. 8000-13/355 ei tõenda hageja väidet, et müüdud kanakasvatushoonete tegelik hind oli 5 kuni 8 miljonit krooni. Kirjast ei nähtu, milliste hoonete väärtust on AS Tallegg hinnanud ning millistest lähteandmetest lähtudes ning millist metoodikat kasutades on sellise hinnanguni jõutud. Samast kirjast nähtub, et AS-l Tallegg puudusid hinnangu andmisel täpsed andmed hoonete ja seadmete kohta, mistõttu pole arusaadav, mida AS Tallegg üldse hinnanud on. Kostjale teadaolevalt ei ole vaidlusaluseid kanalahooneid või nendega sarnaseid objekte Tamsalu vallas 2001.a. võõrandatud, mistõttu puuduvad ka sarnased tehingud, mida oleks võimalik hinnangu andmisel aluseks võtta. Kuna mistahes vara väärtus on ajas muutuv suurus, ei saa ehitiste hindamisel lähtuda ajaliselt tunduvalt hiljem (või varem) tehtud tehingutest. Samuti ei ole põhjendatud lähtuda teises piirkonnas asuvate sarnaste hoonete müügihindadest, sest ehitiste väärtus on otseses sõltuvuses ehitiste asukohast. Kostjale 17 teadaolevalt puuduvad AS-l Tallegg ka vajalikud litsentsid ning atesteeritud kinnisvara hindajad, mis võimaldaksid neil hageja poolt esitatud hinnanguid anda. AS Tamsalu Terko poolt tellitud Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ kinnisvarahindaja Eero Olanderi 18.07.2001.a. hinnangust nähtuvalt puudus kõnealustel ehitistel turuväärtus. AIU Põllumajanduse OÜ koostatud hindamise aktist nähtuvalt hindab AIU Põllumajanduse OÜ kinnistu „Terko Seafarm" maksumuseks 2 225 000 krooni ning AS-le Tamsalu Terko väidetavalt kuulunud elavloomade maksumuseks kokku 6 232 993 krooni. Hindamisaktist ei nähtu, millisest metoodikast on hoonestatud kinnistu „Terko Seafarm" hindamisel lähtutud. Hindamisaktis esitatud seisukoht, justkui oleks analoogse uue sigala ehituslik maksumus keskmiselt 2000 kr/m2, on paljasõnaline. On selgusetu, millistele andmetele tuginedes on hindaja sellisele seisukohale jõudnud ning millist tähendust omab objekti väidetav taastamismaksumus selle turuväärtuse hindamisel. Hindamisaktist nähtuvalt olid hooned selle akti koostamise ajal rahuldavas seisukorras ega vajanud olulisi parendusi. Kostjale jääb selgusetuks, millist tähendust omas hoonete 2001.a. turuväärtuse määramisel nende hoonete seisund hinnangu andmisel. Ka ei nähtu hindamisaktist, millal see on koostatud. Kostjale teadaolevalt on ostja AS Tamsalu Veskid nimetatud kinnistul asuvaid hooneid peale nende omandamist renoveerinud ja parendanud, mistõttu need olid hinnangu andmise ajal oluliselt paremas seisukorras, kui 17.08.2001.a. müügilepingu sõlmimise ajal. Kostjale teadaolevalt puuduvad AIU Põllumajanduse OÜ-1 vajalikud litsentsid ning atesteeritud kinnisvara hindajad, mis võimaldaksid neil hageja poolt esitatud hinnanguid anda. AS-i Tamsalu Terko poolt tellitud Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ kinnisvarahindaja Eero Olanderi 18.07.2001.a. hinnangust nähtuvalt puudus kõnealusel kinnistul turuväärtus. AS Aico Agro poolt 26.05.2003.a. koostatud hindamisaktist nähtub, et AS-le Tamsalu Veskid võõrandatud sõidukite väärtuseks on hinnatud kokku 1 219 000 krooni. Hindamisaktist ei nähtu, kas nimetatud summa sisaldab käibemaksu. Kostja on seisukohal, et nimetatud akt ei tõenda võõrandatud sõidukite turuhinda tehingu tegemise ajal. Kostjale teadaolevalt olid mitmed võõrandatud transpordivahendid kasutuskõlbmatud ja vajasid kapitaalremonti. Remonti vajanud sõidukitel reaalne väärtus puudus, kuna kulutused nende kordategemisele ületasid nende turuväärtust. Esitatud aktist nähtuvalt moodustas osaliselt või täielikult amortiseerunud transpordivahendite maksumus aga 299 000 krooni. Hindamisaktis on AS Tamsalu Terko omandina hinnatud muuhulgas ka traktorit Lamborghini 135, mis kuulus tegelikult AS-le Hansa Liising. Nimetatud traktori väärtuseks on hindamisaktis hinnatud aga 400 000 krooni. Seega ainuüksi kasutuskõlbmatute ja amortiseerunud transpordivahendite ning AS-le Tamsalu Terko mittekuulunud transpordivahendite maksumus on hindamisaktis esitatud hindade kohaselt kokku 699 000 krooni ehk enam kui 50% kogu transpordivahendite väidetavast väärtusest. Hindamisaktist ei nähtu, milliste andmete alusel on AS Aico Agro transpordivahenditele turuhinna määranud, kas hindaja on ise transpordivahendid üle vaadanud või on hinna määramisel lähtutud millestki muust. Kostja on seisukohal, et isegi, kui eeldada, et hagejale on kahju tekkinud, tuleb selle suuruse arvutamisel võtta arvesse seda, et hageja sõlmis vaidlusaluste tehingute tagasivõitmise menetluses kohtuliku kompromissi (kinnitatud Viru Maakohtu 15.07.2005.a. määrusega), millega tunnustati tema nõuet summas 6,5 miljonit krooni. Kuna hageja on ise loobunud 6,5 miljonit krooni ületavas osas AS-lt Tamsalu Veskid vara tagasi nõudmisest, ei saa ta selles ulatuses ka kostjatelt kahju hüvitamist nõuda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-41-05 märkinud, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu tagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Kahju hüvitamise instituudi põhimõtetest tulenevalt tuleb kolmandate isikute poolt tagastatu kahju hulgast 18 maha arvata, sest kahju kandnud isik ei tohi kahju hüvitamise tagajärjel rikastuda. Seega tuleb summa, mille AS Tamsalu Veskid maksab hagejale tagasi, hageja kahju hulgast maha arvata. Hageja on haginõude vähendamise avalduses märkinud, et kompromissis tunnustatud summat ei ole hagejale siiani välja makstud, sest AS Tamsalu Veskid jaotusettepanek on ringkonnakohtus vaidlustatud. Seega ei ole käesolevaks hetkeks teada, kui suures ulatuses hageja nõue AS Tamsalu Veskid pankrotimenetluses rahuldatakse ning sel põhjusel ei ole võimalik määratleda ka hagejale tekkinud kahju suurust. Kostja K T hagi ei tunnista, sest see on põhjendamatu ega ole tõendatud. Kostja käitus oma kohustuste täitmisel heas usus ja hoolsusega. Peale seda, kui nõukogu sai teada, et äriühing ei suuda täita 12.02.2001.a. riigipoolseid kohustusi, arutas nõukogu Erastamisagentuuri järelmaksu tasumist ning otsustati korraldada läbirääkimised. Aprillikuus 2001.a. jõuti järeldusele, et äriühing ei ole võimeline tasuma ka AS Hansapank ees olevat laenu, mistõttu nõukogu otsustas kohustada juhatust alustama pangaga läbirääkimisi võimaliku kompromisslahenduse leidmiseks. AS Hansapank ei nõustunud kompromissiga ning pöördus kohtutäituri poole võlgnevuse välja mõistmiseks. Kohtutäitur korraldas enampakkumise, mille käigus hageja vara müüdi AS-le Tamsalu Veskid 2 500 000 krooni eest. Kui hageja on seisukohal, et enampakkumisel vara müüdi alla turuhinna, siis oli hagejal võimalus esitada hagiavaldus tehingu kehtetuks tunnistamiseks pankrotiseaduses sätestatud korras. AS Tamsalu Terko vara võõrandati vastavalt seaduse nõuetele avalikul enampakkumisel. Kostja on seisukohal, et tema käitumine ei ole õigusvastane. Asjaolu, et vara osteti odavama hinnaga, ei sõltu kostja käitumisest, vaid sõltub laekunud pakkumistest. Enampakkumine just tõendab, et vara müüdi reaalse hinnaga.

§ 317lg.

1 kohaselt nõukogu peab andma oma nõusoleku aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ning lg. 8 sätestab, et nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja. Hageja ei ole tõendanud, et tehingute tegemiseks olid nõukogu nõusolekud olemas. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja kohtuistungil lähtub esitatud hagiavaldusest, selle täpsustustest ja oma kirjalikest teesidest ning selgitab, et täitemenetlus oli näilik. Kuivõrd AS-l Tamsalu Terko (pankrotis) puudus Tallinnas mis tahes tegevus, rikuti Tallinna kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimisel TMS (2001.a. kehtinud redaktsioonis) § 27 lg. 1 sätestatut, mis kohustas täitemenetluse läbi viima juriidilise isiku vara asukoha või tegevuskoha järgi. Vabatahtliku täitmise tähtaeg oli sama mis täitekutsel märgitud aeg 28.05.2001.a. Nimetatud kuupäev oli ilmselgelt ebamõistlik ning vastuolus TMS § 29 lg. 1 sätestatuga. AS Tamsalu Terko täituri toiminguid ei vaidlustanud. Kohtutäitur arestis vastavalt täitemenetluse käigus koostatud arestimisaktile AS Tamsalu Terko debitoorseid võlgnevusi summas 3 417 185 krooni. Debitoorsete nõuete väärtuseks loetakse üldjuhul nende nimiväärtust. Vastavalt sõlmitud kommertspandilepingule oli kommertspandi summaks 3 000 000 krooni. Järelikult ei saanud kommertspandilepingu alusel pöörata sissenõuet varale rohkema kui 3 000 000 krooni ulatuses. Lisaks debitoorsetele nõuetele arestis kohtutäitur kommertspandilepingu alusel hulgaliselt muud AS Tamsalu Terko vallasvara. Pidi olema ilmselge, et näiteks kommertspandilepingu alusel arestitud vara väärtus ületab märkimisväärselt arestimisaktis märgitud vara väärtuse. OÜ Uus Maa Kinnisvarakonsultandid leidsid 31.

1. 2001.a. hinnangus, et tehasekompleksi turuhinda ei saa määrata, välja arvatud juhul, kui seda müüakse koos asutava ettevõttega. Kuivõrd ehitised müüdigi enampakkumisel koos asutava ettevõttega, ei ole asjassepuutuv OÜ Uus Maa Kinnisvarakonsultandid hinnang, mille kohaselt tehasekompleksil puudus turuhind. Asjaolu, et lisaks ehitistele müüakse ka muu ettevõtte tegevuseks vajalik vara, oli juhatuse liikmetele teada. AS Tamsalu Terko juhtorganid ei kasutanud võimalust hinna määramiseks järgides TMS § 51 lg. 2 sätestatut. Arvestades eelkirjeldatud ilmseid erinevusi turuhinna ja 19 arestimisaktis määratud hinna vahel, oleks selline täiendava hinnangu läbiviimine (arvestamata kulusid) olnud ilmselgelt mõistlik. AS Tamsalu Terko TMS § 51 lg 2 sätestatud võimalust hinna määramiseks ei kasutanud. Arvestades ülisuurt vahet turuhinna ning vara hindamisaktis määratud hinna vahel oleks vastavate hindamiskulude kandmine olnud ilmselgelt mõistlik. Seega ei tegutsenud juhtorganid nõuetekohase hoolsusega. Kohtutäitur eksis enampakkumise teate avaldamisel, mistõttu ei olnud teate avaldamise ja enampakkumise toimumise vahel nõuetekohast TMS §-st 61 lg. 2 tulenevat ajavahemikku. Enampakkumise kohta tehtud kuulutus ei vastanud TMS § 61 lg. 1 nõuetele, kuivõrd müüdava vara kirjeldus kuulutuses tegelikult puudus. AS Tamsalu Terko enampakkumise toimumist ei vaidlustanud. Arvestades müüdava vara mahtu ja ulatust oleks olnud mõistlik nõuda täiendavate kuulutuste avaldamist enampakkumise kohta, tagamaks laialdasem ostjate huvi toimunud enampakkumise vastu. AS Tamsalu Terko seda seaduses sätestatud võimalust ei kasutanud. Varasema TMS § 647 kohaselt, kui rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast. Ometigi ei vaidlustanud AS Tamsalu Terko enampakkumise läbiviimist ning viivitas pankrotiavalduse esitamisega seni kuni seaduses sätestatud tähtaeg enampakkumise läbiviimiseks möödus. Täiendav enampakkumine oli näilik. AS Tamsalu Terko nõukogu valis pärast täituri korraldatud enampakkumist allesjäänud vara võõrandamiseks protseduuri, mis ei olnud ettevõtte parima võimaliku hinnaga võõrandamiseks adekvaatne. Asjaolu, et protseduur ei olnud adekvaatne, kinnitab ka see, et enampakkumine ei taganud laia huviliste ringi ega ka turuhinna maksmist enampakkumisel üleantud varade eest. Järelikult ei kaalunud nõukogu piisavalt hoolikalt võimalusi AS Tamsalu Terko varade müügiks ning rikkus seega nõukogu kohustusi äriühingu juhtimisel ja tegevuse arendamisel. AS Tamsalu Terko nõukogu määras enampakkumise läbiviijaks isiku, kes ei olnud valdkonnas pädevaks nõustajaks, kuigi juba sellel ajal tegutsesid Eestis ettevõtete müügi alal pädevad nõustajad nagu Cresco, Suprema jt. Esindajaks ei määratud ka vastava AS Tamsalu Terko tegevusvaldkonna asjatundjat. Nagu näitab Krull Investeeringud OÜ poolt enampakkumise läbiviimise tulemus, ei olnud valik õnnestunud ning enampakkumise tulemus piisav, sest osales vaid üks seotud isik. Mingeid läbirääkimisi potentsiaalsete muude vara ostjatega samas valdkonnas ei peetud ning sellist võimalust isegi mitte ei kaalutud. Kuigi on üldteada, et tehingu konkreetsete ostjatega läbirääkimistel on võimalik saada võõrandatava vara eest märkimisväärselt kõrgemat hinda. Eeltoodust tulenevalt rikkusid nõukogu liikmed oma hoolsuskohustustust. Kostjad ajavad segamini maksejõuetuse põhjused ning kohustuse tegutseda majanduslikult otstarbekalt ning äriühingu huvides. Sõltumata asjaolust, et äriühing võis olla makseraskustes, on äriühingu juhtorgani liikmetel kohustus tagada, et võimalikke tehinguid ja toiminguid tehakse äriühingu parimates huvides. Ainuüksi asjaolu, et AS Hansapank algatusel toimus täitemenetlus, ei vabasta äriühingu juhtorganite liikmeid kohustusest järgida, et täitemenetluses ei kahjustataks äriühingu huvisid. Vajadusel tuleb võtta tarvitusele vajalikud ja adekvaatsed meetmed äriühingu huvide kahjustamise vältimiseks. Äriühingu juhtorgani liikmed seda kohustust ei täitnud. Nõukogu liikmetel on kohustus teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmetel oleks hoolsuskohustuse täitmiseks tulnud nõuda juhatuselt täpset teavet toimunu kohta ka osas, mis puudutas täituri vahendusel asetleidnud enampakkumist. Nõukogu koosoleku protokollis ei kajastu, et teise enampakkumise korraldamine oli vajalik suurema kahju ärahoidmiseks. Veelgi enam, sellist riski lindude osas ju polnudki, sest tibud olid müüdud varasemal enampakkumisel. Järelikult on vastav argument otsitud ning ei oma reaalset majanduslikku sisu. Kahju ulatuse määramisel on varade turuhinna määramisel kompetentseteks isikuteks eelkõige vastaval tegevusalal tegutsevad ning seeläbi ka vara hindamiseks vajalikke kogemusi omavad äriühingud nagu AS Tallegg, AIU POÜ. Võõrandati eelkõige tegutsevat 20 majandusüksust, mitte eraldi kinnisasja. Vastuseks A.Jaansoo vastuväitele seoses AS Rakvere Lihakombinaat sõlmitud nuumsigade kasvatamise lepinguga tuleb märkida, et vastavalt 17.08.2001.a. AS Tamsalu Veskid ja AS Tamsalu Terko vahel sõlmitud notariaalse müügilepingu p.-dele 2.1.
2. ja 4.
3. läksid AS-le Tamsalu Veskid üle kõik Terko seafarmis olnud sead. Päraldistena loomade teistsuguse õigusliku režiimi kohta mingit eraldi kokkulepet ei sõlmitud. Kuivõrd ka AS-lt Rakvere Lihakombinaat saadud sigade omandiõigus kuulus vastavalt nuumsigade kasvatamise koostöölepingule AS-le Tamsalu Terko, mitte AS-le Rakvere Lihakombinaat sai 25.05.2000.a. Nuumsigade kasvatamise koostöölepingu p.-de 1.
4. 3.3., 4.
5. kohaselt AS Tamsalu Terko nimetatud sigade omandiõigust ka üle anda. AS Tamsalu Terko pole suhetes AS-ga Rakvere Lihakombinaat pärast 17.08.2001.a. nuumsigade kasvatamise lepingut täitnud. Negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on paraku piiratud. Järelikult on tõendatud, et kõik AS-le Tamsalu Terko kuulunud ja seafarmis asunud sead anti üle AS-le Tamsalu Veskid. Kokkuvõttes ettevõte kandis kahju 24 miljonit krooni, sest lähtuti miinimumhindadest. Ettevõte pankrotistus ja lõpetas tegevuse. Kahju tekkis ajavahemikul 09.07.2001.17.08.2001a. tehtud tehingutega, sest käituti vastuolus PankrS § 108 lg. 1, rikuti TMS § 27 lg. 1, § 29 lg. 1 sätteid ega kasutatud § 51 lg. 2 sätestatud võimalust. §-de 61 lg. 1-2, § 647, § 77 lg. 1 alusel sai esitada vastuväiteid. Kusagilt ikka oleks AS Tamsalu Terko saanud laenu. Oleks saanud müüa kanakasvatuse ja sigala eraldi, kuigi kasulikum oleks need koos müüa. Ei oma tähtsust, kes juhatuse liikmetest asja ajas. Kui hinnata äriühingu juhtorganite tegevust, siis on juhtkond nii nõukogu kui ka juhatus. Keelatud ei ole, et juhatuse liikmed ei või mitut äriühingut pidada, aga seaduse kohaselt peavad juhatuse liikmed tegutsema oma ettevõtte kasu eesmärgil. Nõukogu protokollidest nähtub, et juhatuse liige A.J tegi ettepanekuid. Nõukogu liikmed oleksid pidanud vastu võtma õigeid juhtimisotsuseid. Kui juhatuse liige teeb seaduslikult valesid otsuseid, siis ta isiklikult ka vastutab selle kahju eest. Oleks pidanud kinni pidama § 306 lg. 2 ja § 108 lg. 1 tulenevast kohustusest. Juhatuse liikmed ei juhtinud nõukogu tähelepanu õigel ajal. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt ei vabastanud juhatuse liikmeid vastutusest tegutsemine vastavalt nõukogu otsusele. Juhatuse ainsaks võimaluseks vastutusest vabanemisel oleks olnud keelduda nõukogu ebaotstarbekate otsuste täitmisest esitades vajadusel tagasiastumisavalduse. Asjaolu, et hageja pidas põhjendatuks sõlmida vaidluses teise pankrotis äriühinguga menetluslikust otstarbekusest lähtuvalt kompromisslepingu, mis võimaldab hageja nõude osalist rahuldamist, ei vabasta iseenesest juhtorgani liikmeid kogu tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Selline lähenemine ei ole kooskõlas

kehtinud § 315 lg. 1 ja § 327 tuleneva kahju täieliku hüvitamise põhimõttega. Juhtorgani liikmetelt nõutavat kahju on vähendatud AS Tamsalu Veskid pankrotimenetlusest laekuvate vahendite arvelt. Hageja esindaja palub hagi rahuldada. Kostja A J avaldab kirjaliku selgituse menetlusosalistele ja sellest lähtuvalt kokkuvõtvalt selgitab, et AS-l Tamsalu Terkol oli kohustus 3, 417 miljonit kanda üle AS-le Tamsalu Veskid. Kui tehingut ei oleks toimunud, siis oleks AS-l Tamsalu Terko-l siiamaani võlg AS Tamsalu Veskid ees. Hageja väide, et AS Tamsalu Terko sead läksid üle AS-le Tamsalu Veskid, ei vasta määrusele. Hindamisraport ei ole usaldusväärne. Rimess on võtnud aluseks Erkki Luhamaa 12.02.2003.a. tehtud hindamisakti. AS Tamsalu Terko viidi maksevõimetuks elevaatori müügiga, mitte juhatuse liikmete tegevusega. AS Tamsalu Veskid loodi eesmärgiga, et oleks AS-l Tamsalu Terko tolliladu, mis vastavalt siis kehtinud seadustele pidi olema teise ettevõtte oma. Hinnang, et AS-le Tamsalu Veskid tekitati kahju 150 miljonit krooni, on antud ligi kaks aastat hiljem. Miks pidi keegi ostma AS Tamsalu Terko lindlaid, kui terve Eesti oli tühje lindlaid täis. 34 miljonit miinus 11 miljonit saame 23 miljonit, aga hageja on saanud 33 miljonit. Saab järeldada, et pole õigesti arvutatud. Kokkuvõtteks palub kostja jätta hagi rahuldamata. 21 Kostja E A u esindaja jääb esitatud kirjaliku vastuse juurde ja selgitab, et hagi on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. On ilmselge, et kui Hansapank hakkas realiseerima panti ja täitur hakkas vara võõrandama, siis olid võlgniku võimalused minimaalsed vaidlustamaks alghinna määramist. Täitur on avalik juriidiline isik ega ole oluline, kus ta elab. Iga raha mis sisse tuli, läks loomadele söögi ostmiseks, sest loomad olid näljas. Vara võõrandati võrdselt võla suurusega. Oluline on, et juhatuse liikmetel puudus vähimgi võimalus midagi muuta või takistada võõrandamist. E. A on oma juhatuse liikme kohustusi täitnud. Otsused, millest lähtuti, olid nii formaalselt kui sisupäraselt õiged ja seaduslikud. E. A ei tekkinud kahtlustki, et need võiavad olla ebaseaduslikud. E. A ei ole rikkunud lojaalsust ega kohustust, ta on täitnud nõukogu korraldusi. On tõendatud, et kuritegelikku skeemi ei olnud. Väide, et ta oleks pidanud ennast taandama kui juhatuse liige, pole põhjendatud, sest E.A ei näinud seda, et tegemist on ebaseaduslike otsustega ja mitteseadusliku tegevusega. Ei ole võimalik välja mõista E. A ’ult sellist summat. Ta ei vastuta selle eest, ta käitus vastavalt nõukogu otsustele. Kostja E A seletab, et juhatuse staatus oli mittetäielik, teha sai neid toiminguid, mida nõukogu andis. 2001.a. puudus huvi AS Tamsalu Terko varadele, sest vabu tootmispindu oli palju. Polnud kedagi, kes oleks huvi tundnud. Juhatus tegeles müümise protsessiga sel määral kui nõukogu andis korralduse. H J esindaja jääb kirjalikult esitatud vastuse juurde ja selgitab, et hagi ei ole põhjendatud ega nõue tõendatud. Tuleb lähtuda 2001.a. majanduslikust seisundist. Hageja ise märkis, et püüti otsida Hansapangaga lahendusi, kuid pank soovis täitmenetluse läbiviimist. Täitemenetluse puhul oli tegemist avaliku menetlusega, mis iseenesest ei saa olla näiline. Kohtutäitur lähtub aga seadustest. Kohtutäituri ja juhatuse liikmete uurimiseks algatati ka hageja avaldusel kriminaalasi. Prokuratuur jõudis seisukohale, et puudus kriminaalmenetluse alus. Kohtutäituri tegevus oli seaduslik. Prokuratuur ei ole leidnud kuriteo tunnuseid. Mil alusel pidid nõukogu liikmed nägema, et kohtutäitur rikub seadust. Hageja esindaja väide, et nõukogu liikmed rikkusid kohustusi, on alusetu. Nõukogu võttis vastu kaalutud ja põhjendatud otsuse, et võõrandada vara enampakkumisel. Enampakkumine viidi läbi tingimustele vastavalt ja seaduslikult. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse kõik enampakkumised. Enampakkumine oli vajalik, et ära hoida loomade hukkumine. Seda, et huvi tundis ainult AS Tamsalu Veski, ei saa nõukogu süüks panna. Turuolukord oli selline nagu ta oli. A J käitus korraliku ettevõtjana. Asjaolu, et kohtutäituril õnnestus elevaator müüa madalama hinnaga, ei ole nõukogu süüdi. Hageja esitatud raport kahju määratlemise alusena ei ole arvestatav algandmete ebaõigsuse suhtes. Hageja peab tõendama, et kostja on rikkunud seadust. Hageja ei ole tõendanud, et H J on oma tegevusega rikkunud ühtegi konkreetset ettekirjutust. Kostja ei ole hagiga nõus, hagi ei ole tõendatud ja kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja K T jääb oma kirjalikus vastuses esitatu juurde ja selgitab, et nõukogu on käitunud seadusele vastavalt, tagantjärgi nende tegevust hinnata on raske. Nõukogu sai informatsiooni juhatuselt. Osakaupa müümiseks ostjat leida oleks teoreetiliselt olnud võimalik, aga loomad ju ei oota. Tulemus ei oleks olnud garanteeritud. Välisinvestoreid leida sellel ajal oleks olnud raske Teine ettevõte tehti aga selleks, et tolliladu ei tohtinud kuuluda samale firmale. Hagi on sulepeast välja imetud ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmanda isiku K K ’i esindaja on nõus kostjate esindajate öelduga ja palub jätta hagi rahuldamata. Esindaja leiab, et on hea, et hagi ei ole esitatud K K ´i kui nõukogu liikme vastu, kuid nõukogu liikmetele pole põhjust etteheiteid teha. Praegu ehk siis kuus aastat hiljem on võimatu tõendada 2001.a. situatsiooni. Samuti on võimatu, et A. J suutis AS 22 Hansapanga valesti tegutsema sundida. On tagantjärgi tarkus, et nõukogu liige oleks pidanud sekkuma konkreetselt ja jõulisemalt. IV. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus tuvastas, et hageja lõplikuks nõudeks pärast mitmeid kahjusumma täpsustusi jäi solidaarne nõue summas 22 435 389 krooni kostjate A J , E A ’u, H J ja K T ’i vastu koos kohtukulude nõudega solidaarselt samade kostjate vastu. Hagi on esitatud hageja pankrotimenetluses. Hagi alusena on hagiavalduses esitatud

§ 315ja Pankr

S § 28. Täiendavalt on viidatud TsÜS §-dele 35 ja 108 ning

§-dele 306 ja 327 TsÜS ja

enne 01.07.2002.a. kehtinud redaktsioonis, millest edaspidi ka lähtutakse. 1) Viidatud PankrS § 28 kohaselt „Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu“. Seega kannab juhatuse liige vastutust vaid süü tõttu ja on vaja hinnata, kas tegemist on juhatuse liikme raske juhtimisveaga põhjustatud maksejõuetusega. Lääne-Viru Maakohtu 10.10.2002.a. kohtuotsusest, millega kuulutati välja hageja pankrot, nähtub, et võlgniku majanduslik olukord hakkas halvenema juba 1999.a., mis oli tingitud nn. vene kriisist ja ebastabiilsest olukorrast Eesti põllumajanduses ning ebavõrdsest konkurentsist importtoodanguga. Täiendavate käibevahendite saamiseks võeti laenu. Maksejõuetus kujunes välja 2002.a. ning 28.06.2002.a. toimunud aktsionäride üldkoosolekul tuvastati, et aktsiaseltsi omakapital on negatiivne ning lühiajalised kohustused ületavad käibevarasid. Sellest tulenevalt otsustati kohustada juhatust esitama kohtusse pankrotiavalduse. 07.08.2002.a. pankrotiavaldus kohtule ka esitati. Pankroti väljakuulutamise ajaks maksejõuetust põhjustanud kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhimisviga, samuti vara tagasinõudmise võimalusi ei tuvastatud. Selliste asjaolude tuvastamise kohta edasise pankrotimenetluse käigus andmed puuduvad. Hageja ei ole kuriteo tunnustega teole ega raskele juhtimisveale osundanud ega neid asjaolusid tõendanud, mistõttu viidatud PankrS paragrahv kohaldamisele ei kuulu. 2) Hageja on rajanud nõude TsÜS §-le 35, mis sätestab juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed, samuti TsÜS §-le 108 ja eriseadusena

§le 315, mille lg. 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse kohustused on sätestatud

§-s 306, mille järgi on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Need on kohustused, mis tulenevad seadusest ja tähendavad ka seda, et juhatuse liige peaks olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse

§ 315lg 1 järgi. Ts

ÜS §-st 108 lg. 1 tulenes juhatuse liikme kohustus 23 toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Viimati nimetatust tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti. Kostjad on viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-41-05, kus Riigikohus on leidnud, et hindamaks hageja nõude lahendamist kohtute poolt, tuleb käsitleda

§ 315lg.

1 järgse kahju hüvitamise nõude rahuldamise üldisi eeldusi. Nimetatud sätte järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Seda lahendit on piisavalt kirjeldanud ka kostjad E. A (I kd., tl. 218) ja kostja H.J (II kd,. tl. 44), mistõttu kohus siinkohal seda ei korda, kuid leiab, et kostjad on õigesti lahendile tuginenud. Viidatud lahendist tulenevalt jaguneb tõendamiskoormis poolte vahel selliselt, et aktsiaselts peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma ametikohustusi ja just rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju. Eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu, süü puudumist peab tõendama juhatuse liige. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kohtu arvates juhatuse liikmed tõendasid oma süü puudumist. 3)

§ 306lg.

3 järgi juhatus peab teatama nõukogule koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

§ 306lg.

4 kohaselt korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist juhatus. 17.06.2002.a. koostatud audiitori järeldusotsus sedastab, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt firma finantsolukorda seisuga 31.12.2001.a. ning on kooskõlas Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega. Järelikult pole tõendatud, et ka raamatupidamise osas oleks juhatuse liikmed rikkunud neile pandud kohustusi või tegutsenud iseenda huvides. 4)

§ 290

järgi on aktsionäride üldkoosolek aktsiaseltsi kõrgeim organ ja § 298 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine.

§ 316

kohaselt nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

§ 317

kohaselt nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või 2) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine või 3) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine või 4) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või 5) investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa või 6) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa või 7) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. Sama paragrahvi lg. 2 järgi võib põhikirjas ette näha ka muid tehinguid, milleks peab nõukogu andma nõusoleku. Lg. 3 aga sätestab, et paragrahvi lg. 1 ja 2 nimetatud nõusolek ei ole vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks aktsiaseltsile oluline kahju. Nõukogul on

§ 317lg.

7 järgi õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Kohus, hinnanud asjas esitatud seisukohti ja kirjalikke tõendeid toimikus, leidis, et kostjate süüline tegevus äriühingu ees jäi tõendamata. Kostjad tegutsesid kooskõlas seaduse ja põhikirjaga. AS Tamsalu Terko nõukogu koosolekute protokollid (toimik I, tl.29- 419) tõendavad, et nõukogu sai teavet juhatuselt, juhatuse liikmed lähtusid nõukogu otsustest ja seega täitsid aktsiaseltsi juhatuse liikmele seaduse ja põhikirjaga pandud kohustusi. Kostja A.J juhatuse liikmena on nõukogule ette kandnud aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast ja selle olukorra muutumisest igal nõukogu koosolekul, mis toimusid sagedamini kui seadus sätestab. Et nõukogu pidas oma koosolekuid pea iga kümne päeva järel, lähtuvalt aktsiaseltsi muutuvast olukorrast, väljendab omakorda nõukogu liikmete poolt oma ülesannete täitmist. Nõukogu selline tegevus tagas kontrolli juhatuse tegevuse üle ja nõukogu otsused olid juhatuse tegutsemise aluseks. 24 25.04.2001.a. nõukogu koosolekul kandis juhatuse liige ette aktsiaseltsi majandusliku olukorra ja laenukohustused ning teavitas nõukogu, et AS Hansapank ei kavatse pikendada laenu tagastamise tähtaega, mis saabub 30.04.2001.a. Nõukogu kohustas juhatust pidama pangaga läbirääkimisi. Nõukogu 05.06.2001.a. koosolekul teatas juhatuse liige A.J , et AS-ga Hansapank ei ole laenutähtaja pikendamine võimalik ja pank kavatseb teostada oma võlausaldaja õigust ning esitada avalduse sundtäitmiseks. Kohtu arvates näitab ajavahemik 30.

1. kuni 05.
2. 2001.a., et A.J juhatuse liikmena täitis nõukogu korraldust pidada pangaga läbirääkimisi. See aga ei saa samaaegselt tähendada, et A.J ’l oli võimalus suunata AS Hansapanga kui krediidiasutuse tööd kas siis AS Tamsalu Terko kahjuks või AS Tamsalu Veskid kasuks, kuivõrd viimane polnud siis veel asutatud. Laenu tasumise tähtaeg oli saabunud ja panga nõue muutus sissenõutavaks. Nõude täitmisele pööramine tulenes lepingust ja seadusest ja seda ei saanud pantija juhatuse ega ka nõukogu liikmed välistada muul moel kui laenu tasumisega, mis aga kujunenud olukorras ei olnud enam võimalik. Kommertspandi seadmiseks tuli KPS § 4 lg. 2 järgi sõlmida notariaalselt tõestatud kommertspandileping. Kommertspandi realiseerimiseks võib pandipidaja KPS § 10 lg 1 järgi nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kohene sundtäitmine oli täitemenetluse seadustiku järgi lubatud üksnes vara müügina kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kommertspandilepingu p. 9 ja pandilepingu p. 8 kohaselt oli õigus nõuda müüki täitemenetluses ja müük on toimunud kohtutäituri poolt. On alusetu lugeda juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks seda, et kohtutäiturina tegutses R. Vokk, sest täituri valis välja AS Hansapank, kes kohtutäituri 04.05.2001.a. kirjast nähtuvalt esitas avalduse pandilepingute alusel 8 960 866 krooni ja 40 sendi sissenõudmiseks panditud vara arvel. Täitemenetluse algatamise avaldus kajastab AS Tamsalu Terko kohta nii registriaadressi kui ka tegevuskoha aadressi, mistõttu on alusetu hageja viide sellele nagu oleks ebaõigesti ja suvaliselt otsitud just oma piirkonnas mittetegutsev kohtutäitur. Kohus jagab kostja H.J esindaja seisukohta, et kohtutäitur tegutseb avalik-õiguslikes huvides, tema tegevuse aluseks on seadus ja tema tegevus ei saa olla näilik, kui ta on täitnud kõik need ülesanded, mida seadus täitemenetluses talle paneb. Et kohtutäitur oma seadusega sätestatud ülesandeid ei täitnud, seda hageja ei tõendanud. Hageja viidatud eksimusi kohtutäituri teadetes ei saa lugeda sihilikeks või AS Tamsalu Terko juhatuse või ka nõukogu liikmete poolt suunatuks, sest eksimused on parandatud. Et tegemist oli eksimisega, tõendab e-kirjavahetus. Et täitekutsele on A.J allkirja pannud samal päeval, mil teda oli kutsutud täituri vastuvõtule, ei tee iseenesest täitemenetlust näilikuks ega tõenda A.J poolt oma kohustuste rikkumist. Kohus leiab, et enampakkumise teates vara nimekirja avaldamata jätmine vähemalt neljakümne artikli osas ei saanud olla eeldatavate ostjatele huvi puudumise aluseks, küll aga olukord, et tühje lindlaid oli vabariigis külluses, mida tõendab 26.06.2003.a. Eesti Linnukasvatajate Seltsi juhatuse esimehe allkirjastatud kokkuvõte linnufarmidest Eestis 2001.a. Et täitemenetluses võõrandatud vara omandas AS Hansa Liising, oli viimase otsustada. Kohus on arvamusel, et seda, kellele sundenampakkumisel vara võõrandatakse ei saanud senise võlgniku juhatus ega ka nõukogu liikmed otsustada ega ka suunata. Täituri tegevuse vaidlustamine eeldanuks aga täituri tegevuses seadusega vastuolu tuvastamist. Viru Ringkonnaprokuratuur on kontrollinud nii kohtutäituri tegevuse kui ka juhatuse liikmete E.A ’u ja A.J tegevusega seotud asjaolusid, kuid lõpetanud kriminaalmenetluse R. V ’i, A.J ja E.A ’u vastu. 21.05.2001.a. kuulas nõukogu ära juhatuse liikme ettepanekud tootmiskulude vähendamiseks ning debitoorsete võlgnevuste likvideerimiseks ning otsustas sõlmida koostöölepingu AS-ga Tamsalu Veskid. Otsus on põhjendatud ja eeldab, et A.J ettepanekuid kaaluti, sest põhjendus tugineb asjaolude arutelule. Lepingu projekti koostamine pandi juhatusele, mis on kooskõlas aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud juhatuse ülesannetega korraldada äriühingu tegevust. Kui 25 A.J omaski siin mingit isiklikku huvi, oli siiski nõukogu kaaluda, kas juhatuse liikme ettepanekud on arvestatavad. 28.06.2001.a. kuulas nõukogu ära A.J ettekande, võttis teadmiseks, et kirjaliku enampakkumise on välja kuulutanud kohtutäitur R.Vokk ning otsustas kohustada juhatust esitama hiljemalt 10.07.2001.a. ettepanekud AS Tamsalu Terko edasise tegevuse jätkamise võimaluste kohta. 23.07.2001.a. otsustas nõukogu, arvestades tekkinud olukorda, et puuduvad vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks, korraldada täiendav enampakkumine, et võõrandada seni veel koormamata vara ning et saadavatest vahenditest asuda täitma jooksvaid kohustusi kolmandate isikute ees. Viidatud otsus on põhjendatud lähtuvalt kujunenud olukorrast. Nõukogu otsustas ka enampakkumise korraldaja. Seda, et valiti just Krull Investeeringute OÜ, ei ole võimalik nõukogu hoolimatuks suhtumiseks lugeda, kui viidatud osaühing vastavat õigust omas. Töövõtulepingust nähtub, et Krull Investeeringute OÜ oli kantud äriregistrisse kui tegutsev äriühing. Kohtu arvates ei ole põhjendatud hageja esindaja viide sellele, et enampakkumise läbiviijaks otsiti mittekohane, väheste kogemuste ja praktikaga äriühing ja et selletõttu oli enampakkumine näilik ning nõukogu liikmete tegevus kahju tekitav. Nõukogu 15.08.2001.a. tunnistas enampakkumise võitjaks AS Tamsalu Veskid ja juhatusele pandi kohustus sõlmida viimasega ka vara ostu-müügilepingud. Selline kohustus oli kooskõlas aktsiaseltsi põhikirjas sätestatud p. 6.
3. loetletud juhatuse kohustustega, mistõttu ei saa väita, et juhatuse liikmed tegutsesid seadust rikkudes. 5)

§ 327

kohaselt nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt käesoleva seadustiku §-s 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Nõukogu liige vabaneb vastutusest aktsiaseltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. Hageja ei tõendanud, kuidas on kõik kostjad süüdi selles, AS Hansa Liising müüs ostetud vara just AS-le Tamsalu Veskid. AS Tamsalu Veskid asutamisotsus pärineb 30.04.2001.a. Tegevusalaks sai teravilja ja muude põllumajandussaaduste tootmine, ümbertöötlemine, säilitamine, ost-müük, transporditeenused, majutamine ja toitlustamine, hulgi- ja jaekaubandus. Asutaja omas õigust määrata nõukogu, sest

§ 298lg.

1 p. 4 kohaselt aktsionäride üldkoosolek valib nõukogu liikmed ja

§ 305kohaselt on ainuaktsionäril kõik õigused, mis on üldkoosolekul.

Kostja A.J kodanikuna oli vaba asutama äriühingut. Ostumüügilepingute sõlmimise aegu kehtinud TSK § 165 kohaselt loeti leping sõlmituks, kui poolte vahel – vastavatel juhtudel ka nõutavas vormis – on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides, mis on vajalikud antud liiki lepingutes. TSK § 242 sätestas, et müüja kohustub vara üle andma ja ostja kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud summa. Seega ei sätestanud seadus piiranguid ostu-müügilepingute pooleks oleva isiku suhtes. Lepingute puhul on järgitud vormi ja neid lepinguid pole ka vaidlustatud. Asjaolu, et müüja ei otsinud mingit muud ostjat, ei ole kindlasti AS Tamsalu Terko juhatuse liikmete ega nõukogu süü, sest selleks ajaks ei puutunud vara võõrandamine enam temasse. 6) hageja seisukoht, nagu oleks algselt olnud varuks mingi konkreetne skeem, on oletuslikku laadi. Ei leidnud tõendamist, et juhatuse ja nõukogu liikmete tegevus AS Tamsalu Terko juhtimisel oleks olnud korraldatud eesmärgiga teha koostööd AS-ga Hansapank selleks, et tekitada äriühingule kahju. Ei leidnud tõendamist, et AS Hansapank ja AS Tamsalu Terko vahel oleksid olnud muud suhted, kui seda on võlgniku ja võlausaldaja vahel. Kuna hageja majanduslik olukord oli halvenenud juba 1999.a., siis ka juhul, kui hageja poolt oleks ka kõigi võimaluste kasutamisel tema valdusest välja läinud vara tagasi saadud, oleks AS Tamsalu Terko tegevus ikka lõppenud ja pankrot saabunud. Kuid selles ei nähtu juhatuse liikmete ja nõukogu süülist käitumist. Juhatuse liikmed lähtusid nõukogu otsustest, toimingud tulenevad üksteisest ja on põhjendatud nii ajas kui õiguslikult. Jäi tõendamata, et AS Tamsalu Veskid asutamise eesmärk oli senise AS Tamsalu Terko ülevõtmine, kuigi AS Cresco 02.05.2003.a. hinnang pankrotistumise põhjustele sisaldab järelduse, et AS Tamsalu 26 Terko omanikud ja kreeditorid eelistasid mitte investeerida kohustustega koormatud AS-sse Tamsalu Terko, vaid otsustasid finantseerida tegevuse jätkamist uues ettevõttes AS Tamsalu Veskid, kus suudeti varade ja investeeritud vahendite tootlust mitmeid kordi suurendada. Mingit omanike otsust selle kohta pole. Kui olekski, ei tõendaks see nõukogu ja juhatuse liikmete süülist tegevust ja lojaalsuskohustuse eiramist. 7) Et hinnata kahju summat, tuleks teada, milline oli müüdud vara harilik väärtus (turuhind). Sel juhul saaks müüdud vara turuväärtust võrrelda müügihinnaga ja siis selguks kostja kohustuste rikkumine vara võõrandamises alla hariliku väärtuse. Harilik väärtus on välja selgitamata. Kohtu arvates ei ole kahju tõendatud ning kahjusumma tõendamiseks esitatud dokumentaalsed tõendid ei kajasta vara tegelikku väärtust. Hageja on kahjusumma tõendamiseks tellinud hinnaraporti. Rimess MRI OÜ saatekirjast nähtuvalt on hindamisraport koostatud täielikult tuginedes pankrotistunud ettevõtte pankrotihalduri Õigusbüroo Cavere poolt saadetud materjalidele ettevõtte varade kohta ja nende turuväärtuste hinnangutele. Sellest tulenevalt ei sisalda raport mingit uut asjaolu, toetab vaid juba hagis esitatud kahjusummat. Järelikult ei vaja hindamisraport ka eraldi hindamist. Hindamisraportis olev Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ eksperthinnang 11.05.2001.a. sisaldab hinnangut üldisele turusituatsioonile ja kohtu arvates kajastab objektiivselt objekti ja selle müügivõimalusi, sest tegemist oli suuremas osas eriotstarbelise varaga, mille vara turuväärtuse leidmine ei olnud võimalik. Ekspert pidas tervikkompleksi müüki võimalikuks vaid koos asutava ettevõttega. See ekspertarvamus võis mõjutada AS Tamsalu Terko omanike otsust, kuid ei saa tähendada seda, et aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikmed oleksid käitunud oma kohustuste täitmisel süüliselt või rikkunud lojaalsuskohustust. Kinnisvarabüroo Uus Maa hindaja Erkki Luhamaa allkirja kandev 12.02.2003.a. esitatud ekspertarvamus eeldab 2001.a. turusituatsioonis Tamsalu Terko tehasekompleksi müügihinnaks 14 000 000 krooni. Selline hinnang on antud paar aastat hiljem, mistõttu ei pruugi kajastada olukorda objektiivsemalt kui seda on 2001.a. hinnang. Kohus ei korda kostjate põhjendusi tõenditena esitatud AS Tallegg, AIU POÜ hindamisaktide suhtes, kuid peab neid kahjusumma alusena ebaadekvaatseteks kostjate poolt korduvalt kirjeldatud asjaoludel. (I kd. tl. 210-213, II kd. tl. 49) AS Aico Agro poolt 26.05.2003.a. koostatud hindamisaktist nähtub, et AS-le Tamsalu Veskid võõrandatud sõidukite väärtuseks on hinnatud kokku 1 219 000 krooni. AS Tamsalu Terko transpordivahendite tehnilise seisukorra ülevaatuse akt väljendab transpordivahenditest vaid ühe osa korrasolekut ega saa olla hindamise aluseks. Kostja A.J on piisavalt põhjalikult analüüsinud transpordivahendite hindamise akti ja kohus toetab kostjate hinnangut, et aktid ei kajasta tegelikke hindasid. Kohtu arvates ei ole õige hinnata AS Tamsalu Terko juhtkonna tegevust vara võõrandamisel sellest lähtuvalt, kuidas pankrotis olev AS Tamsalu Veskid (II kd. tl. 105-217) mitu aastat hiljem oma vara võõrandas, kuivõrd 2001.a. oli tegemist majanduslikult tegutseva tervikettevõttega. Selletõttu jätab kohus tähelepanuta hageja esitatud lepingud, milles müüjana osaleb AS Tamsalu Veskid (pankrotis). Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-41-05 märgib ka, et ainuüksi vara müük alla turuhinna ei tähenda veel automaatselt kostja kohustuste rikkumist. Hageja peab tõendama, et vara müümisel ei järginud kostja hoolsust, mida juhatuse liikmelt sellises olukorras oodatakse, või rikkus näiteks lojaalsuskohustust. Kuna kostjad täitsid neile seaduse ja põhikirjaga pandud kohustusi, ei ole süüliselt käitunud ega ole äriühingule kahju tekitanud, siis tuli kohus järeldusele, et hagi kostjate E A ’u ja A J kui äriühingu juhatuse liikmete ning K T ’i ja H J kui nõukogu liikmete vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“. 27 Vastavalt kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistis kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud. Kuna hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud ja hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja tehtud kohtukulud riigi kanda. TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistis kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kuna hagi jääb rahuldamata ja nõutavad õigusabisummad on väiksemad, kui 5% hagetavast summast, siis tuleb kostjate õigusabikulud hagejalt välja mõista. Kohus lähtus TsÜS § 35, PankrS § 28,

§-de 306, 315- 317, 327 sätteist ja juhindus TsMS RakS § 3, TsMS §-de 230, 351, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent S.Tooming I.Golubev Viru Ringkonnakohus 09.05.2008.a otsustas: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 02.07.2007 otsus muutmata. Välja mõista AS-lt Tamsalu TERKO (pankrotis) apellatsioonimenetluse kulude (õigusabikulude) katteks A J kasuks 17 700 (seitseteist tuhat seitsesada) krooni, E A kasuks 17 700 (seitseteist tuhat seitsesada) krooni, H J kasuks 16 520 (kuusteist tuhat kuussada) krooni ja K T kasuks 7 670 (seitse tuhat kuussada seitsekümmend) krooni. Kohtuotsus jõustus 12. novembril Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega Nooremreferent I.Golubev 28