← Eesti

2-08-52229/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2008.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiv

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et osaühingu kohustused moodustavad 1 109 286 krooni ja vara puudub. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Äriseadustik (ÄS) § 179 lg 1 kohaselt pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ E pole registriosakonnale esitanud kogu oma tegevuse vältel

  1. a.
  2. a.
  3. a. majandusaasta aruandeid. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud ÄS §180 lõige 5¹ kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000.-krooni. Juhatuse liige K A seaduses sätestatud viisil ei käitunud vaatamata sellele, et äriühingu netovara oli langenud pöördumatult alla seaduses sätestatud piiri
  4. a lõpus. Äriühingu juhtkond algatas küll äriühingu likvideerimismenetluse, kuid see lõpetati 17.01.
  5. a ning 4 pankrotiavaldus kohtule esitati s 29.08.
  6. a. Ajutise halduri andmetel ei ole äriühingu juhatuse liige kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil. Lisaks on K A käitunud majanduslikult ebaotstarbekalt ja sõlminud 14.03.
  7. a äriühingu huve selgelt kahjustava tehingu OÜ-ga F (P ), mille tulemusel anti OÜ-le F tagatiseta laenu summas 234 700 krooni. Ajutine haldur on tuvastanud, et nimetatud äriühing on pankrotiseisus. Kohtu hinnangul on juhatuse liige K A rikkunud äriseadustiku §171 lg 2 p 1 ja §180 lg 5 ¹ sätestatud kohustusi raskelt hooletult, mida tuleb käsitada raske juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 mõistes. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni. Võlgnikul vara puudub, seega riigi arvelt kuulub Raivo Piirla kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused brutosummas 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule K A ele. Karin Sonntak Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.