) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku võlgade kogusumma ulatub ligi 301 657 kroonini. Aktiivne majandustegevus on aastaid tagasi lõppenud ning pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tervendamiseks. Võlgnikul on reaalselt vara vaid 25 000 krooni, milline laekus pankrotimenetluse käigus võlgnikule kuulunud auto realiseerimisest. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja vastab tegelikkusele. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. 3 Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta, milleks peab ajutine haldur suuri kohustusi ning kulude katmiseks piisava vara puudumist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku registrijärgseks varaks oli kaubik, mis ajutise halduri nõusolekul realiseeriti hinnaga 25 000 krooni. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel.
lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et
lg 1 alusel tuleb lõpetada OÜ M (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Lähtuvalt
lg 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Anda OÜ M (likvideerimisel) dokumendid hoiule osaühingu juhatuse liikme V P , kes on selleks esitanud kirjaliku nõusoleku.. Pankrotiseaduse (
) § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur on kulutanud aega 14 tundi ja teinud vajalikke kulutusi 4 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 21 000 (14 tundi*1500) krooni ja vajalike kulutuste katteks 4 000 krooni. Võlgniku esindaja ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud. Kohus arvestab ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Kohus lähtub Justiitsministri määrusest nr 71, 18.12.2003.a. „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 lg 8 ning on seisukohal, et ajutise halduri tasuks tuleb määrata 21 000 krooni (14 tundi) ja vajalike kulutuste katteks 4000 krooni võlgniku pankrotivara arvelt. 4 Lukiina Vismann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.