3-08-1627/15

3-08-1627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Haldusasja number 3-08-1627 Haldusasi A.A avaldus soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Avalduse esitaja: A.A, nõustaja: J.A; Kaasatud isik :Sotsiaalkindlustusamet Tallinna Pensioniameti kaudu, esindaja Silvia Azojan Asja läbivaatamine Kohtuistungil
3. oktoobril
4. a. RESOLUTSIOON Tunnistada A.A'l soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud avalik-õigusliku suhte olemasolu töötamisel katlakütjana, kes kütab söega ajavahemikul 15.08.1984-03.12.1991 Kirna kolhoosis ning Järva Teedevalitsuses perioodidel 28.05.1996-16.08.1996; 02.06.1997-29.08.1997 ja 16.06.1998-31.08.
5. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. I KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUE
6. A.A 08.09.2008.a Tallinna Halduskohtule saabunud avalduses palub avalduse esitaja tuvastada, et aastatel 1984-1991 Kirna kolhoosis ja hooajatöölisena 1996-1998 Järva Teedevalitsuses töötas avaldaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl. 2.Avalduse kohaselt töötas A.A katlakütjana söega köetavates katlamajades, milline töötamine 1 annab õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni, ent avaldajal olemasolevatest dokumentidest ülalmärgitud töötamiste kohta ei nähtu söega kütmine, ka ei leidu vastavaid andmeid arhiivis säilitatavates dokumentides. Lisaks ei ole avaldajal säilinud Järva Teedevalitsuses 28.05.1996.a. sõlmitud töölepingut nr 369, mis on tööraamatu vastava kande aluseks ja millisest tööraamatu kandest ei nähtu kutseala, millel A.A 28.05.1996 tööle asus. Avalduse esitaja soovib tõendada töötamist katlakütjana söega köetavates katlamajades tunnistajate P.Pi, A.T, A.T ja A.N ütlustega.
7. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl töötamiste tuvastamine on avaldajale vajalik selleks, et taotleda soodustingimustel vanaduspensioni määramist. Käesolevaks ajaks nõuetekohaselt tõendatud staaž töötamise kohta soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel kutsealadel on ebapiisav soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. II KAASATUD ISIKU SEISUKOHT 4.Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet kirjalikult oma seisukohta avalduse kohta kohtule enne asja arutamist ei esitanud. III KOHTUISTUNG
8. Kohtuistungil andis avaldaja seletusi oma töötamise kohta nii Kirna kolhoosis kui Järva Teedevalitsuses, kirjeldades sealjuures oma töö sisu ( katelde kütmine, kütuse ettevalmistamine, katelde ja torude puhastamine) ja töötingimusi. Ütlusi andsid tunnistajad: Kirna kolhoosi soojusenergeetikuna töötanud P.P; Kirna kolhoosi elektriinsenerina töötanud A.T; Järva Teedevalitsuses töökeskkonna spetsialistina töötanud A.T ning Järva Teedevalitsuses koos avaldajaga katlakütjana A.N. 6.Tallinna Pensioniameti esindaja, olles kohtuistungil kuulanud ära avaldaja seletused ja tunnistajate ütlused ning tutvunud kõigi asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega avaldas, et pensioniametil ei ole vastuväiteid A.A soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži ehk teisisõnu töötamise katlakütjana, kes kütab söega, tõendatuks lugemisele ajavahemikul 15.08.1984-03.12.1991 Kirna kolhoosis ning hooajaliselt Järva Teedevalitsuses perioodidel 28.05.1996-16.08.1996; 02.06.1997-29.08.1997 ja 16.06.1998-31.08.1998 ning selgitas, et koos avaldajal varasemalt sooduspensionile õigust andval tööl töötatud ajaga oleks sellisel juhul avaldajal nõutav staaž soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. IV HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. HkMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. Kohtusse pöördumise eesmärgist nähtuvalt on avaldaja sooviks tahe tõendada oma subjektiivset õigust saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni ehk teisisõnu tuvastada soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud avalik-õigusliku suhte olemasolu . Nimelt soovib avalduse esitaja tuvastada fakti, et taotletavatel ajavahemikel töötas ta kogu tööpäeva ulatuses katlakütjana , kes kütab söega s.o. kutsealal ja tingimustes, mis töö iseloomust tulenevalt kuulub sooduspensionile õigust andvate tööde hulka. Nimetatud fakti tuvastamisest tuleneb avalik-õiguslik suhe – riigi kohustus maksta isikule soodustingimustel pensioni. Riigikohus on
10. oktoobri 2003.a määruses nr 3-2-1-104-03, samuti 18.10.2004.a määruses nr 3-2-4-2-04 asunud seisukohale, et riikliku vanaduspensioni saamiseks vajaliku juriidilise fakti tuvastamine, sealhulgas soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks subjektiivse õiguse olemasolu tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. Eespoolnimetatud 29.10.2003.a. määruses on Riigikohus leidnud: 2 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione riikliku pensionikindlustuse seadusega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades soodustingimustel vanaduspensionide seaduse erisusi. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise osas kuuluvad tulenevalt sama seaduse §-st 40 lahendamisele halduskohtus. Eelnimetatud seaduse § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse
11. jaanuari
12. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Eeltoodust järeldab erikogu, et halduskohtu pädevusse kuulub ka soodustingimustel vanaduspensionide määramise, ümberarvutamise ja maksmise aluseks olevate faktide tuvastamine. 8.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ja kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Käesolevas punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Sama sätte kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka nendel töödel osalise tööajaga töötamise aega. Eesti Vabariigi Valitsuse
13. juuli
14. a. määrusega nr. 206 on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr.2 . Selle loetelu osa XX „Ühiskutsed“ kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus katlamasinistidel ( katlakütjatel),kes kütavad söe või põlevkiviga. A.A tööraamatusse on kantud andmed töötamise kohta Kirna kolhoosis katlakütjana, töötamise kohta Järva Teedevalitsuses on tööraamatusse kantud andmed tööle asumise ja töölepingu lõpetamise kohta, sealjuures on tööle asumise alusena märgitud töölepingud koos töölepingu sõlmimise aja ning töölepingu numbriga ning töösuhte lõpetamise alusena on märgitud käskkirjad nende andmise aja ja kuupäeva ning numbri äramärkimisega. Järva Teedevalitsuses töötatud kolme perioodi osas taotleb A.A avalik-õigusliku suhte tuvastamist, neist kahe perioodi, nimelt perioodide 02.06.1997-29.08.1997 ja 16.06.199831.08.1998 osas on kohtule esitatud töölepingud nr 408 ( tl 6) ja 435 ( tl 7), millest nähtub, et A.A võeti tööle katlaoperaatorina töökohaga Sillaotsal ning tema tööülesanded vastavad katlaoperaatori ametijuhendile nr
15. Tööaeg nädalas 40 tundi vahetusgraafiku alusel. Tööülesandeid annab ja järelevalvet teostab Mäo ABT( Asfaltbetoonitehase) juhataja . Avalduse läbivaatamisel tuleb kohtul tuvastada, kas avaldaja töötas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl, mis käesoleval juhul tähendab, et kohtul tuleb tuvastada, milline oli avaldaja töö iseloom katlakütjana töötamisel Kirna kolhoosis ning perioodidel Järva Teedevalitsuses,s.o. millist kütust 02.06.1997-29.08.1997 ja 16.06.1998-31.08.1998 avaldaja kütmisel kasutas ning ajavahemiku 28.05.1996-16.08.1996 osas töötamisel Järva Teedevalitsuses tuleb tuvastada, kas avaldaja töötas katlakütjana ning millist kütust avaldaja kütmisel kasutas.
16. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. a määruse nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ § 28.“Pensioniõigusliku staaži tõendamine kohtu korras“ sätestab, et kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Seega, kuigi halduskohtu pädevusse kuulub soodustingimustel vanaduspensionide määramise aluseks olevate faktide tuvastamine, on sooduspensionile õigust andvat staaži võimalik tõendada kohtu 3 korras juhul, kui dokumendid , kinnitamaks õigust arvata avalduses märgitud töötamisperioodid sooduspensionile õigust andva staaži hulka, puuduvad. 10.Nagu kohus on eespool märkinud, ei sisaldu tööraamatu kannetes ja nende aluseks olnud töölepingutes kõiki andmeid, mis on kõnealuste töötamisperioodide soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks õigust andva staaži hulka arvamiseks vajalikud. Selliseid andmeid ei sisaldu ka asjas esitatud Rahvusarhiivi Lääne-Viru Maa-arhiivi 05.08.2008.a. teatisest nr 18-75.7/5347 ( tl 20-22), millest nähtuvalt puuduvad Kirna kolhoosi 1984-1991.a. üld- ja volinike koosolekute protokollides, juhatuse koosolekute protokollides ning juhatuse esimehe 1984-1991 korraldustes, 1985-1991 kaadrialastes korraldustes andmed katlamajades kasutatud kütteainete kohta, samuti katlakütjate ametijuhendid, tööülesannete kirjeldused, mille alusel väljastada töö terviskahjustavust tõendav teatis. Lisaks märgitakse arhiiviteatises, et Kirna kolhoosi dokumentide hulgas asuva 30.11.1984.a. koostatud valmisehitatud objekti ekspluatatsiooni riikliku vastuvõtukomisjoni akti alusel võeti vastu Türi-Alliku katlamaja laiendus, kuid ekspluatatsiooni võtmise aktil puuduvad andmed katlamajas kasutamiseks ette nähtud kütteainete kohta. Samast arhiiviteatisest nähtuvalt ei ole avalduse esitaja töö iseloomu tõendavaid dokumente säilinud ka Järva Teedevalitsuses 1996-1998 hooajatöölisena töötamist puudutavas osas. Järva Teedevalitsuse juhataja 1990-1998 põhitegevuse käskkirjadest ei leitud andmeid katlaoperaatori ametijuhendi nr 38 kinnitamise kohta ega ka ametijuhendit ennast. Sama perioodi põhitegevuse käskkirjadest ja 1996-1998 isikkoosseisu käskkirjadest ei leitud andmeid A.A tööülesannete ning tööks kasutatud vahendite ja ainete kohta, mille alusel väljastada teatis töö tervistkahjustava iseloomu kohta.
17. Kohus, olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega avaldaja töötamise kohta ( tööraamat, töölepingud nr 408 ja 435) ning Rahvusarhiivi Lääne-Viru Maa-arhiivi 05.08.2008.a. teatisega nr 18-7-5.7/5347 , samuti täiendavalt esitatud töölepingutega nr 62 ( tl 41) ja 56 ( tl 42), ära kuulanud avaldaja seletused( tl 43-44) ja tunnistajate P.P ( tl 45), A.T ( tl 46), A.T( tl 47) ja A.N ( tl 48) ütlused ning Tallinna Pensioniameti kui kaasatud huvitatud isiku seisukohad( tl 49) leiab eespooltoodut kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, et tõendatud on A.A-l soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud avalik-õigusliku suhte olemasolu töötamisel katlakütjana, kes kütab söega ajavahemikul 15.08.1984-03.12.1991 Kirna kolhoosis ning perioodidel 28.05.1996-16.08.1996; 02.06.1997-29.08.1997 ja 16.06.1998-31.08.1998 Järva Teedevalitsuses. 12.Sellise otsustuse tegemisel arvestab kohus A.A kohtuistungil antud seletusega oma töö kohta Kirna kolhoosis, milles avaldaja kirjeldas Kirna kolhoosi katlamaja sisseseadet (katlamajas oli 3 „Kiviõli” söekatelt), andis detailse kirjelduse oma töö iseloomust ja tööülesannetest . Avaldaja selgitas, et lisaks söele kasutati täiendavaks kütteks õli harvadel juhtudel – näiteks siis, kui külma oli enam kui 20 kraadi ning söega kütmisest oleks väheks jäänud, kuna köeti kolhoosi elamuid. Katlamaja töötas avaldaja kinnitusel ka suviti, sest just sel ajal olid põllumajanduses töötavatel rasket füüsilist tööd tegevatel inimestel pikad tööpäevad ja neile tagati sooja veega pesemise võimalus. Ehkki viljakoristuse ajal rakendati avaldajat viljakuivatamisel, oli ikkagi ka selle ülesande täitmisel sisuliselt tegemist söega kütva katlakütjana töötamisega. Tunnistaja P.P , kes avaldaja taotletaval ajavahemikul töötas Kirna kolhoosi soojusenergeetikuna ning oma ametikoha tõttu oli tihedalt seotud ka katlamaja tööga, on kinnitanud, et katlamaja töötas tahke kütusega ning sellena kasutati sütt. Eeltoodut kinnitavad ka A.T, kes avaldaja taotletaval ajavahemikul töötas Kirna kolhoosi elektriinsenerina ning asendas vajadusel soojusenergeetikut, ütlused. Mõlema nimetatud tunnistaja ütlused kinnitavad avaldaja A.A seletusi vedelkütuse vaid eriolukordades kasutamise kohta, nii kinnitas A.T, kes töötas kolhoosis ajavahemikul 1981-1992, et sellel perioodil kasutati vedelkütet 1-2 korral, 4 samuti kinnitavad tunnistajate ütlused A.A seletusi katlamaja suvel töötamisest. Tunnistaja P.P on oma ütlustega kinnitanud A.A seletusi töö iseloomust vilja kuivatamisel ning on kinnitanud, et „viljakuivati töö on sisuliselt sama ahju kütmine pluss viljaprotsesside jälgimine“. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste tõelevastavuses osas, mis puudutab töö kaudu avaldaja kui hinnatud ja kauaaegse katlakütja teadmist. Tunnistaja P.P oli oma töövaldkonna tõttu otseselt seotud katlamaja tööga , tunnistaja A.T-l oli lisaks P.P asendajana katlamaja tööga kokkupuutumist ka oma töö tõttu. Tunnistajatel olid avaldajaga tööalased suhted ning kohtul puuduvad andmed tunnistajate isiklikust huvitatusest esitatud avalduse lahendamise tulemuste suhtes. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tunnistajate ütlusi usaldusväärseks. Avaldaja seletuste ja tunnistajate ütluste vahel ei ole vastuolusid. Lisaks tunnistajate antud ütlustele ja avaldaja seletustele Kirna kolhoosi katlamaja töötamisest kivisöeküttel on nimetatud asjaolu kaudselt kinnitavaks ka Rahvusarhiivi Lääne-Viru Maa-arhiivi teatises märgitu, mille kohaselt Kirna kolhoosi juhatuse 19.03.1986.a. koosoleku protokolli nr 5 lisaks nr 2 oleva Kirna kolhoosi töökaitsepäeva läbiviimise kohta 20.02.1986 koostatud akti järgi tuli Alliku elamute katlamajas likvideerida kivisöe virna varisemisohtlikud sirmid. Samuti tõendab kogumis teiste tõenditega Kirna kolhoosi katlamaja töötamist kivisöeküttel avaldaja poolt 22.09.1997 AS-ga „Kähri“ sõlmitud töölepingus nr 56 ja 25.08.1998 sõlmitud töölepingus nr 62 fikseeritu - avaldaja tööleasumine katlamasinistina( katlakütjana), kes kütab söe või põlevkiviga. Avaldaja on seletanud ning eespoolnimetatud tunnistajad on mõlemad kinnitanud, et AS Kähri katlamaja, kus A.A töötas 1997/ 78 .a. kütteperioodil ja hiljem, oli sama Kirna kolhoosi endine katlamaja. Avaldaja sõnutsi tegi ta AS-s „Kähri“ sama tööd mis eelnevalt kolhoosis, andmed katlamaja vedel- või gaasküttele üleminekust puuduvad.
18. A.A tööraamatust nähtub Järva Teedevalitsuses töösuhte alustamine 28.05.1996 ( aluseks leping nr 369 28.05.1996) ja töölepingu lõpetamine 16.08.1996 , samuti Järva Teedevalitsuses töölepingu sõlmimine 02.06.1997 ( aluseks tööleping nr 408 08.06.1997.a.) ja töölepingu lõpetamine 29.08.1997.a. ning samas tööle asumine 16.06.1998.a. ( aluseks tööleping nr 435 16.06.1998.a.) , milline tööleping on lõpetatud 31.08.1998.a. Lisaks on avaldaja esitanud kohtule Järva Teedevalitsuses töötamisel temaga sõlmitud töölepingud nr 408 ( tl 6) ja 435 ( tl 7), millest nähtub, et A.A võeti tööle katlaoperaatorina Sillaotsale ning tema tööülesanded vastavad katlaoperaatori ametijuhendile nr
19. Tööaeg nädalas 40 tundi vahetusgraafiku alusel. Avaldaja on kirjeldanud oma tööd Järva Teedevalitsuses, kus ta töötas hooajatöödel Mäos asunud pigibaasis, kus tema poolt köetav katel andis auru pigitorudele . A.A kinnitusel toodi selleks tema tööks suurde katlamajja spetsiaalselt väike söega köetav katel,mis paigutati eraldi ruumi kuna naftadefitsiidi tõttu oli ajal, kui tema asus tööle Järva Teedevalitsuses ,sealse katlamaja kõige suurema vedelkütusel töötava katla töö peatatud. Tunnistajate A.T, kes avaldaja taotletaval ajavahemikul töötas Järva Teedevalitsuses töökeskkonna spetsialistina ja A.N, kes avaldaja taotletaval ajavahemikul töötas koos avaldajaga katlakütjana, ütlused kinnitavad avaldaja antud seletusi töötamise kohta katlakütjana, kes kütab söega. Tunnistajatest üks olid oma töö tõttu tihedas kokkupuutes katlamaja tööga ning teine tunnistaja töötas katlakütjana, oma töö tõttu puutusid nad avaldajaga sageli kokku ning kohtul puuduvad andmed tunnistajate isiklikust huvitatusest esitatud avalduse lahendamise tulemuste suhtes. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tunnistajate ütlusi usaldusväärseks. Avaldaja seletuste ja tunnistajate ütluste vahel ei ole vastuolusid. Seetõttu leiab kohus, et avaldaja töötamise kohta katlakütjana, kes kütab söega, ei tekita kahtlusi arhiiviteatises märgitu, mille kohaselt Järva Teedevalitsuse 1998.a. bilansi varade aruande osas on asutusele kuuluvate varade hulgas märgitud kolm katlamaja, vedelkütuse hoidla ja kaks masuudimahutit. Andmed katlamajades kaustatud kütteainete kohta puuduvad. Nii avaldaja kui tunnistajad on andnud usutavad ja vastuoludeta seletused selle kohta, kuidas ja miks oli korraldatud hooajaliste tööde tarvis katlaoperaatori töö ning et katelt köeti söega. 5 Lea Kuuse kohtunik 6