2-08-46521/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-46521 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2008, Jõhvis kell 16.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi N T’i hagi I T’i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: N T (IK XXX; elukoht: XXX) Kostja: I T (IK XXX; elukoht: XXX) Kostja esindaja: Paul Paas (volikirja alusel) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 17.03.1994 kohtuotsusega nr 2-305 väljamõistetud elatise suurust.
4. Välja mõista kostja I T’ilt elatis igakuise elatusrahana hageja N T’i kasuks tütre J T’i (IK XXX) ülalpidamiseks alates
5. juulil 2008 summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre Jana täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Asjaolud ja menetluse käik 1 Viru Maakohtule
6. juulil 2008 esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine alaealine tütar J T. Pooltevaheline abielu on lahutatud ja laps elab hageja juures. Kohtla-Järve Linnakohtu 17.03.1994 kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatis. Hageja palub kohtult väljamõistetud elatist suurendada miinimumsummani (tl 1-7). 15.07.2008 on hagiavaldus võetud menetlusse (tl 5-6). Kostja oma
7. august 2008 kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista(tl 12-16). Kostja leiab, et ülalpidamiskohustuse täitmist on õigus nõuda siis kui seda on rikutud. Kostja esitas kohtule arvelduskonto väljavõtte, mille kohaselt ta tasus elatist tütre J T’i arveldusarvele summas 2000 krooni (tl 16). Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et kui elatis mõistetakse välja summas 2175 krooni, siis sellelt peetakse kinni elatis summas 21 % ning hagejal jääks vähem kui kostja poolt vabatahtlikult tasutav elatis summas 2000 krooni. Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust rikkunud ei ole ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oma vastuses (tl 12-13) on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja oma
8. august 2008 esitatud seisukohas kostja vastusele jääb elatise summas 2175 krooni väljamõistmise juurde ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses(tl 19). Kohus määras
9. septembril 2008, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Pooled kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud. II Kohtu põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et pooltel on 01.03.1992 sündinud tütar J T (tl 3). Hagiavalduse kohaselt (tl 1) on poolte ühine tütar hageja ülalpidamisel ning hageja nõuab Kohtla-Järve Linnakohtu 17.03.1994 otsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmist ning kostjalt elatise summas 2175 krooni väljamõistmist (tl 1). Poolte vahel on vaidlus ülalpidamiskohustuse täitmise osas ja elatise summa osas. Kostja vastuväide hagile on, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ja tema poolt makstav elatis summas 2000 krooni on suurem kui miinimumelatis summas 2175 krooni, millelt arvestatakse maha tulumaks (tl 12). Hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras (tl 1 ja 19). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PKS § 49). Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kui hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust“. Hageja nõuab elatise suurendamist ja kostjalt elatise miinimumsumma 2175 krooni väljamõistmist. Seega loeb kohus elatise summa tõendatuks hageja poolt. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Kostja on oma vastusele lisanud oma arvelduskonto 2 väljavõte, mille kohaselt on ta tasunud oma tütre arveldusarvele alimente summas 2000 krooni (tl 16). Kostja märgib oma vastuses, et vanemal on õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, mil viisil saab kohus elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et kohustatud vanem on kohtumenetluse ajal osaliselt või täielikult täitnud ülalpidamiskohustust. Riigikohtu varasem seisukoht on, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt (Riigikohtu
10. aprilli 2004 otsus nr 3-2-1-57-04). Seega ka juhul, kui vanem täidab ülalpidamiskohustust, kuid mitte piisavalt, tuleks elatis välja mõista alates hagi esitamisest ja arvestada, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on ülalpidamiskohustust antud asjas täitnud oma tütre arveldusarvele 2000 krooni tasumisega, mille alusel ta väidab, et on ülalpidamiskohustust täitnud. Võlaõigusseaduse § 76 lõike 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja on tõendanud kohtule ülalpidamiskohustuse täitmist summas 2000 krooni oma lapse J T’i arveldusarvele (tl 16). Kohus leiab, et seda ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks teisele vanemale lapse ülalpidamiseks ehk õigustatud isikule kohustuse täitmiseks VÕS § 76 lõike 3 mõttes. Riigikohus oma 21.03.2007 otsuse nr 3-2-1-3-07 on märkinud, et erandina on võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et lapsel, s.o alla 18aastasel füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, siis loetakse kohustus VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Võlgnik võib kohustuse täita piiratud teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks võlausaldajale. Viidatud sätete kohaselt ei saa reeglina ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et hageja oleks andnud oma nõusoleku elatise andmiseks otse lapse arveldusarvele, seega loeb kohus, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väidab, et miinimumelatiselt mahaarvestatava tulumaksuga oleks väljamõistetav elatis väiksem kui tema poolt tasutav elatis ja kohus peaks jätma hagi rahuldamata. Seega kostja peaks antud vaidluses tõendama PKS § 61 lg 6 asjaolusid. Kohus andis eelpool hinnangu juba kostja ülalpidamiskohustuse täitmise osas, leides, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust piisavalt täitnud. Samuti leiab kohus, et käesolevas asjas ei esine PKS § 61 lg 6 sätestatud aluseid, mis võimaldaks kostjalt elatist välja mõista alla seaduses ettenähtud alammäära. 3 Eelpool on kohus põhjendanud, et kostja pole ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt ning kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest s.o 14.07.2008 (PkS § 70 lg 1). III Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik 4